Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2003

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

TÄNA TÖÖTAVALE NAISELE: naised räägivad, et rasedana töökonkursile minna on sama hea kui siga sõjaväkke saata. Kas ja kuivõrd rasedaid vääralt koheldakse, uuris Agne Narusk.

Vähesed julged naised, kes rasedana töökonkursil käinud, räägivad, et tööandjad paisuva kõhu teemalt suurt kaugemale ei jõua. Rasedad kurdavad, et tööandjad eelistavad tuntud töömudeleid, selmet mõelda paindlikule tööajale, kaugtööle või tähtajalistele lepingutele.

Mari (27) lõpetas ülikooli kolmandat kuud rasedana. Ajaks, mil naine esimesele töövestlusele kutsuti, oli punnu juba pisut näha. Nüüdseks beebi kõrvalt koduõpetajana elatist teenival Maril on, millest teistele rääkida.

Korrektne äraütlemine

“Esimesel töövestlusel ei saanud vastasistuja midagi aru. Kuna rasedus on minu arvates loomulik seisund, ei hakanud ma ise ka ütlema, et teate, aga ma olen rase. Sest nohu või saabuvat pimesooleoperatsiooni ei võta jutuks keegi, miks siis peaks sünnitusest rääkima?” sõnab Mari. “Aga siis küsis tulevane tööandja otse: ega noor naine kavatse ometi lapsi saama hakata, sest vaadake, uue töötaja palkamiskulud on hirmus suured. Ütlesin, et kavatsen küll.” Rohkem firma Marit ei tülitanud.

Kea (30) kandideeris rasedana transpordifirma personalijuhi ametikohale. Läks nimme proovima, seitsmekuuline kõht uhkelt õieli. Alati silmatorkav Kea, keda kohates tundub, nagu oleks ruum temast tulvil, suutnuks ilmselt tavaolukorras vähemalt teise vooru pääseda. Aga nüüd juhtus nii, et vastasistujad püüdsid Keale selgeks teha, kui kahjulik on tema tulevasele lapsele ema tööleasumine. “Teate, ütlesid nad, me mõtleme eelkõige teie lapse peale, kellega ema peaks ikka esimesel eluaastal vähemalt kodus olema,” räägib Kea. “Püüdsin küll selgitada, et lapse näljas hoidmine pole tema tervisele kuigi kasulik, aga kus sa sellega.” Praegu töötab Kea psühholoogina ja tal on tulnud tegeleda mitme noore naisega, kes raseduse tõttu töölt vallandatud.

Kardavad üksteist kui tuld

Nii nagu naised kardavad raseduse tõttu töökohast ilma jääda, kardavad tööandjad naisi tööle võtta, sest äkki jäävad viimased veel käima peale.

Kümme aastat personaliküsimustega tegelenud, praegune CV-Online juhatuse liige Agu Vahur ütleb, et ega firmajuht jäta rasedat tööle võtmata omast huvist, asja taga on ikka firma huvid. “Sageli piirdub raseda puhul töölolemise aeg ainult väljaõppeperioodiga, nii on kergem palgata lihtsamatele töödele või tähtajaliste lepingutega,” sõnab Vahur. Tema sõnul tooks ülikarm seaduslik regulatsioon kaasa soovitust vastupidise olukorra. Nii näiteks juhtus Leedus, kus üsna hiljuti ei tohtinud töölepingut kuni 3-aastase lapse emaga lõpetada mitte mingil juhul, tulgu ta või purjus peaga tööle. Töötas see aga vastupidiselt: noori naisi naljalt keegi enam tööle ei võtnud.

“Aitab siin ühiskondliku vastutuse ja teadlikkuse tõstmine, mitte seaduste karmistamine,” leiab ta. Vahuri kogemusel uurib tööandja hiljemalt lõppvalikut tehes, milline on kandidaadi perekonnaseis, kui suured lapsed jne. “Sest see näitab ära saadaoleva tööaja. Väikesed lapsed tähendavad vaid ametliku tööajaga töötamist ja vastupidi. Mis muidugi ei pruugi nii olla, aga stereotüübid on kanged kaduma.”

Raseda õigused

• Rasedal on õigus nõuda arsti otsuse alusel töötingimuste kergendamist või ajutist üleviimist kergemale tööle. Kergendatud tingimustes töötamise või kergema töö tegemise aja eest makstakse rasedale palgavahe ravikindlustuse summadest. Kui tööandja asukoha (elukoha) tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal puudub võimalus raseda töötingimuste kergendamiseks või kergemale tööle üleviimiseks, vabastatakse ta töölt ja makstakse hüvitust ravikindlustuse summadest. (töölepinguseaduse §63, p1)

• Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping raseda või naisega, kes kasvatab alla kolmeaastast last, välja arvatud tööinspektori loal siis, kui ettevõtte likvideeritakse, tööandja pankrotistub, katseaja tulemused on ebarahuldavad, töötaja rikkus töökohustusi, tema suhtes kaotati usaldus või pani töötaja toime vääritu teo (tlp seaduse §92, §86).

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Gea Velthut-Sokka

Rahvastikuminister Paul-Erik Rummo ütles, et vanemapalk peaks kehtima ka kahe järjestikuse sünni puhul.

Eilsel esimesel demograafiakomisjoni koosolekul rõhutas Rummo, et vanemapalk peaks kehtima ka kahe järjestikuse sünni puhul: "Paljud vanemad soovivad kahte last järjest. On oluline, et vanemate sissetulek säiliks ka teise lapsega kodus oleku vältel."

Ministri sõnul peab vanemapalk võimalikult täpselt arvestama noorte perede tegelike vajadustega ning võimaldama kindlaid majanduslikke garantiisid laste saamisel. Rummo lisas, et teeb lähiajal vastavasisulise täiendusettepaneku ka Vabariigi Valitsusele.

Senise kontseptsiooni kohaselt makstakse emale alates 1. jaanuarist 2004 sünnituseelse aasta keskmist palka kokku 12 kuu jooksul enne ja pärast sündi.

Tänasel kohtumisel arutati ka pikaajaliste rahvastikualaste meetmete programmi väljatöötamist, mille alusel koostatakse 15. novembriks konkreetne tegevuskava aastateks 2004-2007 ja esitatakse see Vabariigi Valitsusele.

Programmi koostamiseks lubasid ministeeriumite esindajad ette valmistada ülevaate oma valdkonda puudutavatest eelnõudest. Kuna demograafia-alased protsessid on aeglased ning seotud pea kõikides valdkondades toimuvaga on oluline, et riiklik rahvastikupoliitika oleks koordineeritud, pikaajaline ja erinevad meetmed ei oleks vastukäivad. Riiklike meetmete programmi väljatöötamisse kaasatakse erinevate ekspert- ja huvigruppide esindajad.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Peeter Raidla

2003. aasta I kvartalis oli Eesti täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 6333 krooni ja tunnis 38,41 krooni.

Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine brutokuupalk 10,7% ja brutotunnipalk 10,4% kõrgem, teatas statistikaamet. Alates 2002. aasta II kvartalist kuni 2003. aasta I kvartalini on palgatõus olnud stabiilne — võrreldes vastavate kvartalitega on see püsinud 10% piires.

Kõige kõrgem brutokuupalk ja -tunnipalk oli finantsvahenduses — 3,1 korda kõrgem keskmisest kuupalgast ja 2,5 korda keskmisest tunnipalgast.

Kõige madalam brutokuupalk ja -tunnipalk oli põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal — vastavalt 60,1% keskmisest kuupalgast ning 61,3% tunnipalgast.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes kõige enam kalanduse tegevusalal (hõlmab kalapüüki ja
-kasvatust) — vastavalt 13,6% ja 16,1% võrreldes 2002. aasta sama perioodiga.

Keskmine brutokuupalk tõusis kõige enam finantsvahenduses ja brutotunnipalk hotellide ja restoranide tegevusalal — vastavalt 29,9% ja 35,3% võrreldes 2002. aasta sama perioodiga.

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 6113 krooni, veebruaris 6166 krooni ja märtsis 6785 krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

Ühe ettevõtte Saaremaa filiaali töötaja nõuab tööandjalt võrdset palka oma Tallinna kolleegiga, sest teeb temaga samaväärset tööd. Kui ees seisab kohtuskäik, on võimalik, et kohus otsustab asja saarlase kasuks, sest Eestis kehtiv palgaseadus (§ 51) annab töötajaile õiguse nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu ning kui tööandja rikub võrdse tasustamise põhimõtet, on töötajail õigus nõuda hüvitust.

Äripäeva arvates on võrdse tasustamise põhimõte palgaseaduses üleliigne. Tööjõu maksumuse määrab turg, seda ei saa sätestada seadusega. Olgu seadusesätte algne mõte kui tahes õiglane, võib selle praktikas järgimine viia halvimal juhul tööpuuduse suurenemiseni maapiirkondades.

Seadused on tehtud selleks, et neid täita. Kui seadusandja on kehtestanud reeglid, mida ei täideta, sest nende järgmine tekitab otseselt kahju, või täidetakse ainult paberil, et olla kas või näiliselt seadusekuulekas ja oma tööd ikka vanaviisi edasi teha, siis tekib küsimus, mis võiks olla sellise seaduse eesmärk.

Palgaseaduse sätte selline sõnastus on kehtinud juba kaks aastat, ometi seda ei täideta. Miks seda näiteks Lukoil Eesti ei tee, selgitab tanklate juht Vaido Virre nii: “Ma ei saaks kunagi kedagi Tallinnas tööle Põlva palga eest. Samas peaksin maapiirkondade tanklad sulgema, sest töötajatele Tallinna palka makstes ei tasuks need enam ära.” Hakkab Põlva töötaja nõudma Tallinna ametivennaga sama tasu, ei saa ta sama palka, vaid jääb töökohast ilma.

See nüüd vaevalt seaduse mõte on, kuigi nt tanklaoperaatorite töö puhul nii Tallinnas kui Põlvas võib rääkida võrdväärsest tööst. Ka pangatellerid teevad samasugust tööd nii Tallinnas, Narvas kui ka Kuressaares.

Paragrahv 51 eeldanuks, et seadusandja defineeriks mõiste “võrdväärne töö”. Ilmselt oli see tallegi liiga keeruline, sest õigupoolest on raske leida üheväärseid ametikohti. Eeskätt seetõttu, et pole olemas kaht täpselt samasugust inimest.

Ebamäärane sõnastus võimaldab mitmetitõlgendamisi, ning kui viidatud kohtupretsedent sünnib, on oodata kohtuasjade laviini ning tööuputust töövaidluskomisjonides. Ettevõtjale ja töötajale aja- ja rahakulu.

Varem ei osanud töötajad oma sellisele õigusele tähelepanu pöörata, sest seadustegijate eesmärk oli kõnealuse sättega tagada sooline võrdõiguslikkus tasustamisel. Nii seda ka tutvustati. Välja aga kukkus teisiti.

Palgad on ettevõtete Tallinna kontorites ikka kõrgemad kui mujal, sest ka tööjõu hind on erinev. Kui nt ettevõtte väikeasulas asuv filiaal on ainus tööandja, aga töösoovijaid on palju, on ka töötaja palk väiksem.

Ja soolisest diskrimineerimisest on meil põhjust tänagi rääkida.

Kompromissina võib jätta seadusesse alles töötaja õiguse nõuda sama töö eest sama palka ilma hüvitise nõudmise õiguseta. Sest on tööandjaid, kes ei arvesta ka olukorda tööturul, nt Ühispank, kes arvutab oma telleritele maakondades tasu teatud koefitsiendiga Tallinnas makstavast.

Lahenduse toob Äripäeva pakutud tasutud maksude avalikustamine – töötajad saavad võrrelda oma ja kolleegide tasu, naised näevad, kui palju vähem väärtustab tööandja teda meeskolleegist. Suureneb töötajate surve tööandjale maksta õiglasemat tasu ja tööandjad ei saa töötajaile enam puru silma ajada. Riigil pole siin vaja sekkuda.

Äripäev
12.05.03

Väljavõte palgaseadusest

§ 5. Palga seadusevastane vähendamine või suurendamine
Keelatud on palka suurendada või vähendada olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtumisest kaitseväeteenistuskohustusse. Keelatud on palka vähendada olenevalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest.

§ 51. Võrdse tasustamise põhimõte
(1) Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi.

(2) Tööandja on töötaja nõudmisel kohustatud tõendama, et ta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtet järginud ja eeliste andmine on tingitud soost sõltumatutest objektiivsetest asjaoludest. Töötajal on õigus nõuda selgitusi palga arvutamise aluste kohta.

(3) Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi.

(4) Tööandja on kohustatud teavitama töötajat tööle võtmisel võrdse tasustamise õiguslikust regulatsioonist.

[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 8. Andmete avaldamine töötaja palga kohta
(1) Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta.

(2) Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.

(3) Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta.

(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud keeld ei kehti korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) §-s 4 nimetatud ametiisikute palga kohta ning neil juhtudel, kui andmeid nõuab kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus, Maksuamet, Riigikontroll, Statistikaamet või Tööinspektsioon, samuti seadusega ettenähtud juhtudel.

(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatut rakendatakse samuti korruptsioonivastase seaduse §-s 4 nimetatud riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liikmele, riigi- või munitsipaalvara või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku vara üleandmist otsustava organi liikmele makstavate tasude suhtes.

(4) Tööandjal on õigus avaldada töötajate rühmade (mitte vähem kui viis töötajat) palgaandmeid.

Allikas: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=235150

Äripäev