Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuli 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Silva Männik
maksud, makro

Eelmise aasta tuludeklaratsioonidest selgus, et Eesti keskmine palgatulu oli kuus 5732 krooni.

Suurimat, 7317 kroonini ulatuvat keskmist palka, teeniti Harjumaal. Tallinna keskmine palgatulu oli mullu 7240 krooni.

Tartu maakonnas teeniti keskmiselt 5608 krooni. Läänemaal 5070 krooni, sealhulgas Hiiumaal 5422 krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuli 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Liis Kängsepp

Hoolimata raha ülejäägist väljamaksetes ei poolda Töötukassa töötuskindlustusmaksu vähendamist.

Töötukassa juhatuse liikme Meelis Paaveli sõnul pole süsteem veel saavutanud stabiilsust, töötuskindlustushüvitist on välja makstud alles tänavu veebruarist.

“Meil on vaja natuke aega analüüsimiseks. Me peame läbi vaatama terve tööturu tsükli – me tegelikult siiani ei tea ju, mis toimub sügisel,” ütles Paavel, viidates, et suvel kasvab tunduvalt vajadus hooajalise tööjõu järele.

Paaveli sõnul sattus Töötuskindlustuse käivitamine lihtsalt näiliselt heale ajale, mil majanduses valitsesid soodsad tuuled ning alles nüüd on võimalik hakata tegema esimesi analüüse.

“Me ei saa veel öelda, kas meil on raha palju või vähe. Kindlasti peaks Töötukassal olema ka üheaastane reserv juhuks, kui majanduses midagi juhtub. Eks me siin sellised väikesed hamstrid oleme, kes koguvad põskedesse varu.”

Praegu on töötuskindlustuse maks 1,5%, millest töötaja maksab 1% ja tööandja 0,5%. Kõrgeim võimalik töötuskindlustuse määr on 3%. Juuni alguse seisuga on sel aastal töötajatelt ja tööandjatelt maksudena kogutud 225 mln krooni, väljamakseid oli selleks ajaks tehtud 71 mln. 2003. aasta eelarves oli arvestatud, et mai lõpuks on väljamakseid tehtud 276 mln krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuli 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Silva Männik
maksud

Eelmise aasta keskmine ettevõtlustulu oli füüsilisest isikust ettevõtjatel 1638 krooni kuus, kasvades aastaga vaid 140 krooni võrra.

Maksuameti otseste maksude talituse juhataja kt Dmitri Jegorov märkis, et sellelt üsna väikselt summalt tuleb maksta veel nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu.

Ta lisas, et tulu teenivad ettevõtlusest üldse vaid umbes 26 000, ehk kolmandik füüsilisest isikust ettevõtjatest. Ülejäänud on oma tegevusega kas kahjumis või vaevu ots-otsaga kokku tulnud.

Ta täpsustas, et umbes 60-70 protsenti FIEdest saavad kuskilt ka palgatulu, vastasel juhul ei ole nii väikese sissetulekuga võimalik ära elada. Jegorovi sõnul tuleb arvestada ka sellega, et FIEks registreerununa tegeletakse sageli ka raha ja maksudega kokku puutuvate hobidega.

Tallinna FIEd teenisid mullu keskmiselt 2112 krooni kuus. Harjumaal oli keskmiseks näitajaks 1741 krooni, Tartus 1640, Lääne Virumaal 1500 krooni. Väikseim keskmine ettevõtlustulu oli Narvas ehk 1070 krooni kuus.

Kokku märgiti ettevõtlustulu 26 033 deklaratsioonis.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

PRESSITEADE
30.06.2003

Eesti Ametiühingute Keskliit saatis esmaspäeval rahandusministeeriumile
kirja, milles väljen­das protesti mitmete kavandatavate muudatuste vastu
Tulumaksuseaduses.
EAKL on põhimõtteliselt vastu valitsuse soovile jätta ametiühingud ilma
õigusest saad­­a tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi, samuti võimalusest
korraldada noorte­laagreid ning viia ellu tervistava puhkuse projekte.
Selline lähenemine on vastuolus rii­gi kohustusega soodustada ametiühingute
ja tööandjate ühenduste tegevust nii ot­ses­te kui kaudsete meetmetega.
Kriitikat ei kannata väide nagu tegutseksid ameti­ühingud vaid oma liikmete
huvides - kollektiivsetes töösuhetes esindavad ja kaitsevad ametiühingud
kõiki töötajaid, lisaks osalevad nad õigusloomes ning arvukate
kolme­pool­sete organite töös, korraldavad töötajate koolitust jne.
EAKL rõhutas oma kirjas, et tulumaksuseaduses sätestatud põhjendamatult
detailne kontroll ametiühingute tegevuse, liikmete ja majandustegevuse üle
on vastuolus rah­vus­vahelise ja Euroopa õiguse normidega, sh Euroopa
Inimõiguste Konventsioo­niga ning Eesti Vabariigi Põhiseadusega. ILO
ühinemisvabaduse komitee on korduvalt rõhutanud, et riigid ei tohi sekkuda
ametiühingute siseasjades­se ja nende vara kasuta­misse. Samuti on keelatud
nõuda ametiühingute liigset aruandlust.
EAKL toetab maksuvaba tulu määra suurendamist lähtudes sõlmitud
kolmepoolsetest kokkulepetest, kuid ei poolda tulumaksu määra alandamist.
Esiteks kaasneb sellega pa­ra­tamatult avalike teenuste (hariduse,
tervishoiu, korrakaitse, tööhõivepoliitika jne) rahastamise vähendamine, mis
kõige otsesemalt ja valusamalt puudutab väiksema sis­setulekuga inimesi, sh
töötajate enamikku ja pensionäre. Tulumaksu määra vähen­da­mi­sest võidaksid
eelkõige kõrgepalgalised ning suureneks ühiskondlik ebavõrdsus. Nii
"võidaks" 5000 kroonise brutopalga saaja (2001.a. sai sellest väiksemat
palka 60% töötajatest) 20-protsendilise tulumaksuga kõigest 180 kr/kuus,
samas kui 10tuhande kroonise palga korral kasvaks netosissetulek 480
kr/kuus, 20 000 kr korral koguni 1080 kr.

Eesti Ametiühingute Keskliit protestib eelnõu vastu, mis ei austa Eesti
Vaba­rii­gi põhi­sea­dust, inimeste õigust ühineda, isikuandemete kaitset ja
põhiseaduses väljendatud sotsiaalriigi põhimõtet.

Lisainfo:
Margarita Tuch 64 12 805
Harri Taliga 64 12 807

Inge Mirov