Üksikasjad

Avaldatud: 23 september 2003

• Palgaseadus
• Delfi

CV Online

Hollandi teadlased Monique Van Der Hulst ja Sabine Geurts on leidnud seose ületundide ja töötajate vaimse tervise vahel. Ületöötanud inimesel ei jätku piisavalt aega oma pere jaoks ja töötulemused on väsimusest tingituna soovitust halvemad. Tulemuseks on pidev stress ja motivatsiooni langus.

Mida võiks selles situatsioonis ette võtta?

Vähenda kulusid
Ära raiska nii palju raha! Piirates oma kulusid ei pea Sa enam nii palju teenima, et oma kasvavaid vajadusi rahuldada. Loogiline. Kas Sa ei tahaks elada ilma võlgadeta? Kas Sa ei tunneks ennast paremini, kui Sinu auto ja mobiiltelefon oleksid ostetud juba teenitud raha eest mitte järelmaksuga? Valem on lihtne: raiska vähem = tööta vähem.

Mõned Euroopa riigid on ületöötamise isegi keelustanud. Põhjuseks see, et ületunnid tegelikult soodustavad töötust. Mida rohkem ühed inimesed tööd teevad, seda vähem jääb seda teistele.

Kuigi see näide tundub olevat absurdne, on selles oma iva sees. Näiteks Saksamaal ja Taanis mindi ametlikult üle lühendatud töönädalale, milleks on vastavalt 35 ja 37 tundi nädalas. Inimesed töötavad nendes riikides vähem, veedavad rohkem aega oma perega ja tulemusena on nende üleriigiline stressitase märgatavalt vähenenud.

Pea tähtaegadest kinni

Paljud tegutsevad ületöötamise reþiimis seetõttu, et ei oska hinnata ülesannete täitmisele kuluvat aega. Kindlasti võib juhtuda, et töötajate ülesanded on ettevõttes lihtsalt valesti jaotatud, mistõttu ühed põevad liigset töökoormust, teised aga mängivad arvutis kaarte.

Tihtipeale aga tuleneb ületöötamine ikkagi prioriteetide seadmise oskamatusest. Kui töömaht saab täis, tuleb juhile kohe märku anda, et ülesannete lisandumine tähendaks, et osa nendest saab tehtud mitte kõige paremal viisil või ei saagi tehtud.

Kuidas ettevõte tervikuna sellest võidab? Räägi tähtaegadest ja üle jõu käivast koormusest võimalikult vara. See aitab juhtkonnal teha kulusid vähendavaid valikuid, vältides tähtaegade üllatuslikku ületamist. Tulemusena oled võimeline tähtaegadest punktuaalselt kinni pidama ja tegema oodatust isegi rohkem tööd.

Aita firmal riske vähendada
Kui kõik töötajad oleksid võimelised töötama rohkem, siis ilmselt võidaks sellest ka ettevõte tervikuna. Samas kaasnevad sellega ka teatud riskid: ületöötanud inimene teeb rohkem vigu, on stressis, demotiveeritud. Firmad, kel käigus liiga palju erinevaid projekte, kaotavad klientide silmis usalduse. Lisanduvatest ja kuhjuma kippuvatest ülesannetest tuleb lihtsalt osata õigel ajal ära öelda.

Osta aega pere jaoks

Vähem töötamise kontseptsioonil on ka puuduseid. Ületundide vältimist peetakse tihti pühendumuse puudumiseks, mis oluliselt vähendab preemia saamise võimalust. Kuid tegelikult võib pere nimel ohverdada ka preemia, uskudes, et koos veedetud aeg on kordades väärtuslikum.

Mõtle produktiivselt
Töötades vaid 40 tundi nädalas, saad tegelikult palju rohkem tehtud, kuna aju pole ületöötamisest kurnatud. Pikaajalised, kuudesse ulatuvad ületöötamise perioodid põhjustavad loomingulisuse kahanemist ja psühholoogiliste probleemide teket. Kumbki ei soodusta produktiivsust, vaid viivad läbipõlemiseni.

Lõpuks demotiveeritud ja väsimusest ebaproduktiivne töötaja kaotab ka tööandja silmis oma väärtuse ning saab kandidaadiks vallandamisele. Seega — selle asemel, et tööl elama asuda, tuleks õppida produktiivselt töötama selleks ettenähtud ajal, et vaba aega rõõmuga veeta saaks.

CV Online

Üksikasjad

Avaldatud: 19 september 2003

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

* Seadus nõuab tööandjalt uue töötaja tervisekontrolli saatmist

* Mõte, et tööandja võib teada saada nende tervisliku seisundi, ajab töötajad raevu

Juulist jõustunud tööohutuse ja töötervishoiu seaduse muudatus käsib tööandjal saata kuu aja jooksul kõik uued töötajad kohustuslikku tervisekontrolli.

Seni on uut nõuet täita jõudnud vaid üksikud tööandjad. Töötajad seevastu on häiritud väljavaatest, et nende terviseandmed võivad jõuda tööandja kätte ning saada vallandamise põhjuseks.

“See on kuritegelik,” ütles kohalikus omavalitsuses ametnikuna töötav Reili (30). “Tervist puudutavad andmed on minu eraasi, sest pole võimalik välistada hilisemat diskrimineerimist. Kui mul on kaebusi, siis lähen ise arsti juurde.” Reili arvates pole vallandamisohus niivõrd kontoritöötajad ja ametnikud, kuivõrd raske füüsilise töö tegijad. “Kui näiteks ikka ehitusfirma juht avastab, et ta ehitajal on tervis kehv, võib ta mehe lihtsalt ära koondada või kuidas? Minu meelest on see nõue jube, kui just tegu pole vaktsineerimisega.”

Kahtlustavad arstide ja tööandjate koostööd

Ehkki seaduses on selgelt kirjas, et tööandja näeb ainult töötervishoiuarsti hinnangut selle kohta, kas töötaja sobib konkreetset tööd tegema, mitte aga üksikasjalikku loetelu tema tervisehädadest, kahtlustavad mitme ettevõtte töötajad ikkagi andmete lekkimist. “Kuidas seletada seda, et minu kontorisse jõudes hõikas ülemus üle ruumi, et “ah, Liia, sul siis on see ja see”? Kas nad faksisid tulemused töökohta või?” kirjeldas Liia (35) paari aasta tagust kohustuslikule tuberkuloosikontrollile järgnenut.

“Kui ikka ettevõtte juht helistab arstile, siis mina küll ei usu, et tema eest üksikasju keelatakse,” leidis Hanna (32). Ettevaatlikuks teeb inimesi kohustus täita töötaja tervisedeklaratsiooni, kuigi tohtrite kinnitusel ja seaduse nõudel peaks dokument jääma üksnes esimeste hallata. Muuhulgas tuleb tervisedeklaratsioonis teha “on” või “ei ole” lahtrisse rist selliste hädade kohta nagu psüühikahäired, naistehaigused, suhkurtõbi, tuberkuloos või sapikivitõbi.

Kutsehaiguste kliiniku esindaja Anu Kobini sõnul pole paanikaks põhjust. “Tööandja ei saa midagi töötaja tervisest teada. Ta saab otsuse, kas inimene võib töötada konkreetselt müüjana, kaubakäsitlejana vms. Ta saab teada järgmise tervisekontrolli kuupäeva ja see on ka kõik,” ütles Kobin. Muud andmed jäävad tohtrite valvsa pilgu alla.

Kuidas segab aga näiteks naistehaigus igapäevatöö tegemist? “Aga miks ei? Oleneb haigusest. Kui on ikka seisev töö või vibratsioon, siis loomulikult on töötervishoiuarstil vaja seda teada. Siis ta lihtsalt ei luba naisel seal enam töötada. Tegelikult otsuseid, et inimene ei tohi oma ametikohal töötada, praktiliselt ei tule. Sest inimene on ikkagi valinud töö, mida ta on suuteline tegema,” ütles Kobin.

Teine tundmatu võrrandis – riskianalüüs

Tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan kinnitab: tõepoolest, seadus käsib kõik uued töötajad saata ühe kuu jooksul tervisekontrolli. Küsimusele, kas kohustus oleneb tegevusvaldkonnast või puudutab see absoluutselt kõiki ettevõtteid, vastas Siitan: “Sõltub sellest, millised on riskianalüüsi tulemused.” Et kui tööõnnetusi tööandja kinnitusel suurt ei juhtu, ei pea saatma? “Minu arust küll. Kõige alus on ikkagi riskianalüüs. Selle põhjal teeb tööandja kindlaks, millised on tööpaigas ohutegurid. Ja kui ohutegurid ületavad lubatud normi, teeb tööandja selgeks ohustatud töötajad ja saadab nad tervisekontrolli,” lisas ta.

Kuidas siis on, kas tuleb saata kõik töötajad tervisekontrolli, nagu käsib seadus, või mitte? “Mina saan küll nii aru, jah,” ütles Siitan.

Siitan soovitab tähelepanelik olla ettevõtetes, kus on näiteks liigne müra, monotoonne liinitöö, pidev istumine arvuti taga. Neil juhtudel on tööandja kohustatud tagama silmade ning luu- ning lihaskonna kontrolli. “Kui on ergonoomiliselt õige töölaud ja -tool, mida saab reguleerida, ei peaks probleeme tekkima,” arvas Siitan.
Riskianalüüsi nõuab seadus, kuid andmeid pole kohustust inspektsiooni esitada.

Kindlustus tööandjale, ohutegur töötajale?

Töötajate meditsiinikontrolli saatmine on tööinspektsiooni peadirektori sõnul tööandjale kindlustuse eest. “Ta teeb töötaja tervise kindlaks, kui see tema juurde tööle tuleb. Hiljem võib ta need tulemused esitada ja näidata, et tema juures töötades pole inimese tervis halvenenud. “Kutsehaiguste peiteperiood on 20 aastat,” sõnas Siitan.
Kas pole ohtu, et töötaja kaotab sel juhul juba katseajal oma töö? “Katseaeg selleks ongi, et teha kindlaks töötaja võimed täita tööülesandeid ja kas tervis seda lubab. Kui meedik ütleb, et töötaja tervis on selline, et ta ei saa sel kohal töötades, tuleb tööandjal teha omad järeldused,” rääkis Siitan. “Muidugi ei pruugi töötajale järeldused meeldida, sest ta peab töölt lahkuma, aga tervis jääb ju alles!”

Küsimusele, kuidas lohutada töötajat, kes suure vaevaga leiab töökoha ja siis selgub, et ta ei kõlba seal töötama, vastas doktor Ülle Sarap: “Ma saan sellest inimlikult aru. Valik jääb ikkagi inimese enda teha, kuid sel juhul ei saa vastutust võtta ei tööarst ega tööandja, inimene vastutab ise enda eest. Nähtavasti oleks siin vaja palju aktiivsemat tööturupoliitikat, mida töötervishoiuarst lahendada ei suuda.”

Tervisekontrolli määrus ütleb üheselt, et tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst. On välistatud, et seda teeks perearst, sest viimasel pole õigust minna töökeskkonda üle vaatama. Tervishoiuameti andmetel on töötervishoiu litsentsid välja antud 25 meditsiiniasutusele üle Eesti.

Ettevõtted ostavad töötajate ohutuse eesmärgil tervise kontrolli

AS Printall on töötajate tervisekontrolliks sõlminud lepingu vastavat litsentsi omava perearstiga. “Tootmisettevõte peab oma töötajaid saatma kontrolli regulaarselt,” ütles personalijuht Irene Laasmäe. Kuidas saab uute töötajatega, ta veel ei tea, sest vastne personalijuht pole jõudnud veel kedagi tööle võtta. “Me oleme seaduskuulekas firma ja teeme nii, nagu seaduses kirjas,” sõnas Laasmäe. “Kontroll on kahtlemata vajalik. Kui me võtame töötaja tööle, siis me ei tea ju, mis tõbe ta põeb. Võib-olla on tal langetõbi ja me saadame ta masina taha?” Küsimusele, kas töötaja ei kaota sel moel oma töökohta, vastas Laasmäe: “Aga vastasel juhul kaotaks ta ju oma elu. Ma ei lähe ju piloodiks, kui mul on tasakaaluhäired jms.”

Eesti Gaas ostab töötervishoiuteenust sisse AS Medicoverilt. “Meil ei ole firmas õde ega arsti, aga ega meil ka tervisele kahjulikke erialasid palju pole,” ütles töökeskkonnaspetsialist Anu Kõiv. Tema sõnul ei ole ettevõtte esialgu jõudnud kõiki töötajaid kontrollida, kuid ilmselt aasta lõpuks saab see tehtud. “Uusi töötajaid on viimasel ajal vähe juurde tulnud, 1. juulist alates kaks töötajat. Kui neil riskitegurid on, siis saadame nad tervisekontrolli. Aga pean seda mõttekaks küll, jah, uued töötajad edaspidi tervisekontrolli saata. “Kehv tervis pole vallandamise põhjus. Aga kui tuleb ettekirjutus, et töötaja sellel ametil töötada ei saa, siis sõltub küll asi sellest, millised on tema teised oskused ja kas on võimalik talle teist tööd pakkuda. Kui teist tööd on anda ja see töötajat rahuldab, on asi korras,” sõnas Kõiv.

Töötajate tervisekontroll peab toimuma tööajast ja maksab selle eest tööandja. Töötajal pole tervisekontrollist õigust keelduda, ütleb seadus.

Tööandja on kohustatud
• korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat.
• korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.
• Alates juulist tuleb suunata tervisekontrolli iga uus töötaja.
Allikad: tööohutuse ja töötervishoiuseadus; tööinspektsioon

Kontoritöö ohutegurid
• arvutiga töötamine vähemalt pool tööajast
• üld- ja kohtvalgustus
• õhu kuivus või niiskus
• ventilatsioon, õhu liikumise kiirus
• temperatuur
• elektromagnetväli
• Laua-tooli ergonoomia

Üksikasjad

Avaldatud: 22 september 2003

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Silva Männik

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on uues töölepingu seaduses senisest enam on arvestatud mõlema poole - tööandja ja töövõtja - tasakaalustatud huvidega.

Tööandjate jaoks on olulisemateks muutusteks uues töölepingu seaduses bürokraatianõuete vähenemine ning tööandjate huvide kaitsmine valdkondades, mis puudutavad tööandjaga konkureerimist, ärisaladuse hoidmist, töötaja varalist vastutust ning lepingu lõpetamist, märkis keskliit pressiteates.

Ära kaotatud trahvid tööraamatu hoidmise nõuete mittetäitmise eest. Vähendatud on kohustuslikke ja koormavaid vorminõudeid töölepingute lõpetamisel, mille täitmata jätmine on tänasel päeval aluseks lepingute lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel. Töösisekorraeeskirjade kehtestamiseks ei ole vaja enam tööinspektori nõusolekut.

Uue põhimõttena on legaliseeritud tööandjal õigus nõuda töötajalt töölepingu lõppemisel sisse temasse tehtud investeeringud tingimusel, et investeeringu tegemisest ei ole möödunud üle kolme aasta.

Kokkulepe käsitleb põhjalikult töötaja konkureerimist tööandjaga nii töölepingu kestvuse ajal (tegevuspiirang) kui pärast lepingu lõppemist (konkurentsipiirang). Üldise põhimõttena ei tohi töötaja osutada tööandjale konkurentsi, kui tema amet seda võimaldaks. Kokkuleppel tööandjaga konkurentsipiirangus ei tohi töötaja töötada konkurendi juures ka pärast töölepingu lõppu (kuni 1 aasta), kusjuures tööandja peab selle eest maksma 60% teenitud keskmisest palgast.

Töötaja on kohustatud hoidma tööandja ärisaladust ilma selle eest tasu saamata. Töötaja on kohustatud hoidma ärisaladust ka pärast töölepingu lõppu, kui nii on kokku lepitud, tasu selle eest makstakse kokkuleppeliselt.

Uudseks põhimõtteks on töötajale leppetrahvi kohaldamise võimalus juhul, kui töötaja on rikkunud ärisaladuse hoidmise, konkurentsi- või tegevuspiirangut, lahkunud töölt ilma olulise põhjuseta või omavoliliselt. Leppetrahvi kokkuleppe võib sõlmida kuni töötaja 6 kuu palga suuruses summas.

Töölepingu lõpetamisel koondamise või töötaja vanuse tõttu võib kokku leppida, et hüvitise väljamaksmine toimub ositi, kusjuures viimane osamakse makstakse välja hiljemalt nelja kuu möödudes töölepingu lõppemisest. Tööandja vabaneb hüvitise maksmisest kui töötajaga sõlmitakse uus tööleping lõpetatud töölepinguga samaväärse töö tegemiseks.

Ebaseadusliku töölepingu lõpetamise korral on töötajale kompensatsiooniks makstavast hüvitisest võimalik maha arvata töötajale lõpetamisel makstud hüvitised. Samuti ei tohi töötajale väljamakstav hüvitis lõpparve ja vaidluse ajal saamata jäänud palga ulatuses ületada kokkuvõttes töötaja 12 kuu palka.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 september 2003

• Palgaseadus
• Delfi

Intervjuu Ametiühingute Keskliidu juhataja Kadi Pärnitsaga. Küsijateks kommentaatorid. Vastavalt kehtivale tavale on kommentaarides toodud kirjaviis ja sõnastus muutmata.

AÜ LIIGE, 29.08.2003 15:47
Tahaks teada miks EAKL kaitseb aü ametnikke mitte aü liikmeid?Tahaks teada kuidas oli vöimalik et aastaid tegutses Teenindus-tootmistöötajate aü liit,kantisid raha maakler ikontorisse Haabersti Maja ja likvideerusid,aü jälle rahast ilma.Kas selle skeemi järgi toimitakse ka EAKL-iga.Enamus kinnisvarast on ju ära äritud, aga aü jääb järjest vaesemaks.Jugesite teha ,andke nüüd aru, seepolnud ju teie vara.

KP: Teenendus-tootmistöötjate ametiühingute liit ei vastanud ametiühingute seadusele, sellepärast soovis EAKL arvata ta enda koosseisust välja. Tänaseks on see liit oma tegevuse likvideerinud, tegevusala liidud on oma majandustegevuses iseseisvad ja nende üle EAKL kontrolliõigust ei oma.
EAKL vara on võõrandatud või parendatud vastavalt meie juhtorganite otsustele. Põhikirja järgi saame me oma vara kasutada oma põhikirjaliseks tegvuseks. %-lt on võõrandatud varast tulenev tulu 30 % läinud põhikirjaliseks tegvuseks ja ülejäänud vara parendamiseks. Hiljuti tegi EAKL investeeringu Pühajärve puhkekodussse ligi miljon krooni ja teeb veel. Pühajärvega on sõlmitud leping, et EAKL-i liikmetele on odavam seal koolitust teha, ööbida ja teenust saada. Samad lepingud on meil EAKLi liikmetele Laulasmaa puhkekeskusega ja Park hotelliga. Enamus EAKLi vara vajas suuri investeeringuid. Võõrandatud on vara, millesse EAKL ei olnud võimeline investeerima, ja millede investeeringute tagasiteenimise tempo ja tähtaeg osutusid liiga pikajaliseks. Suuri objekte, va Võru Kubija Hotell (mis oli väga halvas korras müügi ajal) EAKL võõrandanud ei ole. Vastupidi, tänu lõpliku kokkuleppe saamisele endise ametiühingu spordiühinguga Kalev on EAKL-i vara täienenud. Järgmine objekt, mida EAKL planeerib korda teha, on Laulupeo tn Tallinnas büroohoone, et sellest oma koolituskeskus arendada. Poolenisti on parendatud Pärnu mnt 41 olev büroohoone.

tibu, 29.08.2003 16:37
Üks arv, palun. Meessoost lihttöölise keskmine kuupalk Eestis. Tänan.

KP: Sellist palka ei ole statistikaamet ametlikult välja toonud, kuid me saame seda arvestada kaudselt ja nimelt: statistikaameti tunnipalga uuringu järgi on koodiga 9320 metallisektori töötaja palk selleks meessoost lihttöölise palgaks, mida Eestis teatud hinnangute jaoks kasustatakse, ja see oli 2001 aastal (2002 aasta andmed tulevad) 25 krooni ja 1 sent tunnis. Et saada kuupalka, tuleks see korrutada 170ga. Meeslihtöölise keskmiseks palgaks Eestis saame 4250.-

POPE, 29.08.2003 16:42
TERE! SIIN JÄRGNEVALT MÕNED KÜSIMUSED.
MILLISEL MÄÄRAL KAJASTUVAD AÜ-TE SEIS JA SEISUKOHAD RAHVUSLIKUS KOKKULEPPES?

KP: Pärast meie, EAKL viimast seisukohavõttu, lülitati rahvuslikku kokkuleppesse õiglase palga, Euroopa töö- ja sotsiaalstandardite miinimumnõuete saavutamine. Ka on seal seatud eesmärgiks aktiivne tööhõivepoliitika. Majanduse ja sotsiaalse poole sidususe põhimõte. Ilma õiglase palgapoliitika arendamiseta ei ole võimalik inimeste elustandardit kahekordistada, mis on leppe eesmärk. Sestap EAKL seda põhimõtet leppesse ka nõudis. Leppe memorandumis on ka eesmärgiks seatud sotsiaaldialoogi tugevdamine.

POPE, MILLISENA NÄETE AÜ-TE TULEVIKKU PÄRAST RAHVUSLIKU KOKKULEPPE SÕLMIMIST JA EL-I ASTUMIST?

KP: Aü seis pärast rahvusliku kokkuleppe sõlmimist ei muutu oluliselt. Aü seis ei muutu EL astumisel kohe samuti oluliselt. Kuid selge on see, et EL astumine toetab aü tegevust ja ilma EL astumiseta oleksime me eestis palju vähem sotsiaalsemad ja aü-del oleks paremaid positsioone tööturul ja ühiskonnas raskem saavutada. Kuna EL riikide ja EL enda poliitika üks põhialuseid on solidaarsus (näitena susüsteemid, kui ka struktuurfondide põhimõtted), siis on ette näha suurema solidaarsuse poole arenemist ka Eestis. See tähendab, et ELi astumine toetab ametiühingute kui ühe sotsiaalpartneri arengut Eestis.

POPE, KUNA TEAN, ET OLETE MÕÕDUKATE ERAKONNA ÜKS JUHTIVAID LIIKMEID SIIS JÄRGNEVAD VEEL MÕNED KÜSIMUSED. MILLISEL MÄÄRAL KAJASTUKSID TEIE (MÕÕDUKATE) SEISUKOHAD ( SOTSIAAL-DEMOKRAATLIKUD VÄÄRTUSED ) OLETUSLIKULT JÄRGMISES VALITSUS KOALITSIOONIS PAREM ERAKONDADEGA KOOS OLLES?

KP: Paremerakondadega koos olles need ei kajastuks puhtal kujul, vaid vägagi segatult. Toon näited Mõõdukate eelmisest valitsuskoalitsioonis olemisest. Töötuskindlustus kui oluline asi töötajate suurema turvalisuse tagamisel loodi tänu Mõõdukatele. Kuid samas lepiti ettevõtte tulumaksu kaotamisega paremerakondade poolt. Olles täna näiteks selles parempoolses koalistioonis, toetaksid Mõõdukad maksuvaba tulumäära tõusu, mis tagab väiksempalgaliste parema toimetuleku, kuid ei oleks nõus sellega, et kõrgete palkade saajad, näiteks riigikogu 101 saadiku palgalt, alandataks tulumaksu ja selle võrra saaksid haridus, tervishoid, kultuur vähem riigieelarvest raha. Sotsiaaldemokraatlikku poliitikat saavad Mõõdukad ehedal kujul ajada üksi, omades 51 % riigikogus, või vähemehedal kujul koostöös sarnasemate vaadetega erakondadega. Natuke on sotsiaalsemat kallakut Rahvaliidul ja ka Keskerakonnal. Viimane küll ajab aga parempoolset, st ettevõtjakeskset tööpoliitikat, ja ametiühinguid töötajate esindajana oma vaitsemise ajal ei tunnistanud. See on sotsiaaldemokraatlikule ilmavaatele vastupidine poliitika.

POPE, KAS ÜLDSE MÕÕDUKAD JULGEKSID VÄLJA TULLA SOTSIAAL-DEMOKRAATLIKE VÄÄRTUSTE EEST SEISJANA?

KP: Erakond on nende väärtustega, suurem solidaarsus, inimestekeskne probleemide lahendus, majandus inimeste jaoks, töötajate õiguste kaitse, õiglane palgapoliitika, õiglased pere ja lastetoetused, inimväärse töö olemasolu, sotsiaaldialoogi areng, vähemkindlustatute väiksem maksukoormus, jõukamate ja luksuse suurem maksukoormus, normaalse pensioni, toimutuleku, töötu toetuse, puuetega inimeste toetamise; tööõnnetus-kutsehaiguskindlsutuse loomise jms ju ammu välja tulnud. Oma programmi ja põhikirja pole meil põhjust karta.

POPE, KAS SUUDATE SELETADA, MIKS MINULE — POTENSIAALSELE SOTS.-DEM.-VÄÄRTUSTE VALIJALE — TUNDUB, ET ESINDATE LIBERAAL-DEMOKRAATIAT JA KESKERAKOND SOTS.-DEM.-VÄÄRTUSI?

KP: Ehk oleme liiga vähe, mitte nii jõuliselt ja selgelt omi seisukohti suutnud Teile selgitada kui vaja. Ehk on avaldanud mõju ka see, et Mõõdukad olid pikka aega paremerakondadega koos valitsuses. See oli hea inimestele, sest palju suudeti siiski vajalikku ära teha, kuid halb parteile.
Tänane sotsiaaldemokraatia ei räägi aga inimeste passiivsest toetamisest st pisikest palukest, toetust, maksualandusest riigiisadelt nagu on seda teinud Keskerakond, vaid enamuse aktiivse toimetuleku toetamisest ja selle tagamisest: heast palgast, sest vaid laiapõhjaline igaühe heaolu tagab meie kestmajäämise, töötajate ühinemisõigusest, sotsiaaldiaoogist, kodanike ühenduste arengust, efektiivsest töövahendusest ja toetusest töötuse korral, tagatud võimalusest täiend- ja ümberõppeks, solidaarsest sotsiaalkindlustusest (mitte hiiliva tasulise ravikindlustuse loomine Oviiri juhtimisel), solidaarsest peretoetustest, ettevõtjate suuremast vastutusest ja muidugi peab seda toetama ka kogu meie maksusüsteem. Meil on mõned sarnased jooned Keskerakonnaga, kuid Keskerakond, juba nagu ülal öeldud, ajab ettevõtjatekeskset ja liberaalset (kuulub ju ka Euroopa liberaalide parteisse) majandus- ja tööpoliitikat ilma töötajate õiguste austamiseta, millest tuleneb ka madala palgapoliitika ja sõltuvuse tekkimine toetustest — kellestki, kes pole mina ise ja minu aktiivsus. Mõõdukad kuuluvad Euroopa sotsdem-desse.

suusike, 29.08.2003 18:05
tere! kes ikkagi saavad EL-st enim kasu, kes suudavad paremini läbi lüüa? kas lihtrahval saab raskem olema? aitäh!

KP: Lihtrahval ei saa raskem olema, vaid parem, sest lihtrahvast enam kui rikkurit huvitab Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööpoliitika ja sealt tulev surve ja tugi — nii ideoloogiline kui rahaline, et ka meie arendaks omi palkasid, töötingimusi, töötajate õigusi, ka pensione ja sotsiaaltoetusi edasi kuni Euroopa tasemeni. Ilma selleta ei pingutaks me suurt siin midagi. Kui, siis vaid selles suunas, et jõukamatel ja ettevõtjatel oleks rohkem õigusi ja töötegijatele rohkem piire. Kardan, et EList välja jäädes jääks meil ka töökohti vähemaks, kuna usaldusväärsus investoritel Eesti suhtes väheneks ja siis saaksid tööd vaid väga tugevad, st. suurema konkurenstivõimega inimested. Aga EL tööturule lähevad ja saavad seal hakkama oskustöölised, nii et hea oskus on nii seal kui siin hinnas.

Ei ühinemisele, jah koostööle., 30.08.2003 02:00
ühegi rahvusvahelise organisatsiooni puhul ei ole Eesti pidanud muutma põhiseadust (muuhulgas paragraafi iseseisvusest loovutamise kohta). samuti NATO puhul pole see vajalik. oleme minemas liitRIIKI — kas Sina oled imeeriumimeelt?

KP: Ma ei ole impeeriumi meelt, seda pole ka kindlasti tänased EL liikmesriikide — Taani, Soome, Rootsi inimesed. Kuid olen seda meelt, et tagada meie inimestele inimväärsed elamis- ja töötingimused, peame kuuluma ELi, et osaleda ilma piiranguteta Euroopa turul ja asjade ajamisel.
Ettevõtete tasandil on suundumus lihtsuse ning detsentraliseerituse poole. Sama toimib põhimõtteliselt ka riikide puhul. Ainuüksi ELi seadusandluse mahukus ei viita kuidagi arengut lihtsuse poole. Kuna E-Liidu seadused on ülimuslikud, siis liitumine tähendab tsentraliseerimist. Kuidas tundub Sulle ELiiduga ühinemine sellest aspektist?

KP: Teatud küsimustes on nii suurel territooriumil vaja koordineerimist kui tahame, et EL-s liiguksid vabalt inimesed, kaubad, teenused, kapital.
Detsentraliseerimine aga ei tähenda ühelgi tasandil seda, et ei toimuks teatud küsimuste otsustamist tsentraalselt ja et olulisi tegevusi ei koordineerita. Kui liikmesriigid ei taha osasid valdkondi ühiselt otsustada ja see ei ole nende arust ühiseks tegutsemiseks vajalik, siis seda ka ei tehta; kui on vaja, et inimeste parema toimutuleku tagamiseks loodud liit, mida El kahtlemata on, tegusteb paremini kui mõnede küsimuste otsustamine on tsentraliseeritud, siis seda ka tehakse. Kuigi suuremahulist bürokraatiat kardame me kõik ja seda peab suutma ohjata. Aga ka see on meie endi kätes.

Ei ühinemisele, jah koostööle.Kas on Sa vaatad kahetsusega asjaolule, et Eesti iseseisvus ja on seda olnud nüüdseks 12 aastat?

KP: Eesti iseseisvuse üle on meil kõigil hea meel ja usun, et see kestab veel aastaid.

Grammatik, 30.08.2003 09:00
Kas ka Euroopa Liidus säilib teatud riigiametnikele kehtestatud streigikeeld. Kas see igandlik nähe on EL standarditele vastav?

KP: Ei ole vastav. Tean, et praegu on eelnõu tegemisel, et ka meie riigiametnike streigikeeld seaduses tühistada kui rahvusvahelistele normidele mittevastav põhimõte

Mõhka, 30.08.2003 09:14
Emand Pärnits,
1) Kuna töökohtade arv sõltub turust, siis kuidas tekivad EL-is eestlaste jaoks kümned tuhanded uued tasuvad töökohad, kui konatiigis paigutatakse raha praktiliselt ühest taskust teise?

KP: Kui investoritele on siin pärast EL liitumist turvalisem lihtsam ja usaldusvärsem toimetada, siis on võimalus et investeeringuid ei jää vähemaks ja tuleb juurde, see annab lootust uutele töökohtade tekkele. Struktuurfondidest tulenev raha tekitab sisemist käivet juurde ja annab juurde ka tarbimist ja töökohti.

Mõhka, 2) Kui meile aastas lubatakse EL-ist almust 2-3 miljardit ja meie riigieelarve on 40 miljardit, siis kas see ongi see pudrumägede kõrgeim tipp?

KP: Ei arva et see on almus vaid EL tasandus ehk solidarsus fondidest tulenev investeering meie teatud valdkondade arendamiseks. Selle toetuse eest nõutakse konkreetset tööd ja hiljem ka vastavaid näitajaid ehk tulemusi. See on solidaaruspõhimõtetel ülesehitatud EL poliitika mis ei näe ette Euroopa alal eri valdkondade ja eri riikide olulist mahajäämust, kuna see detsabiliseerib ka teistes heaolu riikides valitseva tasakaalu. See on arenenud riikides valitsev normaalne arusam, et vähemtoimetulijaid aidatakse järele. Täiesti on arusaadav, et Meie kes me oleme kaugel täiesti normaalsets arusaamast , et kui oma õlg on tugev siis tuleb ka teist toetada,mitte ise kõik endale krahmata,meil võtab aega et neid arusaamu omaks võtta ja nende järgi ka ise käituma hakata. Elame siin hundiseaduste järgi.
Ei ole tarvis ainult neid solidaaruspõhimõtteid ja seda heaolu mis nendes riikides on saavutatud ja jagada suudetakse kuidagi halvustada. ja pudrumägesid vaevalt et tuleb ka need paar miljardit meile seda ei tõota.

Mõhka,3) Kui eestlased asuvad tööle jõukamates läänevabariikides (või Soomeski), siis kas nad väljuvad Eesti töökaitse ja ametiühingute hooldealast? Kui ei, siis kas tingimata peab kuuluma siinsesse ametiühingusse?

KP: Töökaitse ja töötingimused kehtivad vastavalt selle maaa seadusel kus tööd tehakse.Ka võib seal Soomes AÜ-sse astuda.
Meil hakkab olema Soome ametiühingutega kokkulepe, et kui meie töötegija on eesti ametiühingute liige siis saab ta soome minnes ja seal tööd tehes Soome ametiühingutest abi ja toetust, kui töötegija meil ametiühingu liige ei ole, siis seda ei saa ka soomes ametiühingust nõuda. Tõenäoliselt laieneb leping tulevikus see kõigile põhjamaadele .

huvituja, 30.08.2003 09:17

Kui Eesti astub Euroopa Liitu,kas ei tuleks siis eesti ametiühingu liikumises pöhjalik reorganiseerimine läbi viia.Aü liit kui organisatsioon peaks ikka mingitele nöuetele vastama, liikmete arv peaks ikka mitmetesse tuhandesse ulatma,loomulikult olgu igal aü liidul jurist ja raamatupidaja ja köik ametnikud on kohustatud aü llkmetele oma tegevusest aruandma.EAKL-i suguse aü keskliiduga me küll Euroopasse ei pääse.

KP: EAKL on Euroopa ametiühingute keskliidu liige möödunud aasta lõpust. Nii et Euroopasse me pääsesime küll. Ja meil olid kõik need tingimused, mida ühelt keskliidult nõutakse, muidu me poleks Euroopa ametiühingu konföderatsiooniks saanud, palgaline aparaat, nagu te räägite, juristid, piirkondliku esindjad ja finantsiline stabiilsus ja vajaliku reservid. Pidevalt toimuvad läbirääkimised, sõlmitud kollektiivlepingud jne. Kohe me Euroopa taset ei saavuta, liikmeskonna tõus on tagasilöökidega vahelduvalt läinud tasapisi ülesmäge, ületasime hiljuti 50 000 piiri, oleme suurim ühing Eestis üldse. Kas te teate kedagi suuremat. See, kas meil on liikmeid palju või vähe, sõltub töötajatest endist ja sellest, et nad ei kardaks kuuluda aü-sse ja leiaksid kasuliku olevat ühingusse kuuluda. Kui töötegijad kardavad, ei usu endasse, ei usu nad siis ka koos tegutsemisse. Usk, julgus ja eneseväärikus, sellest on meil puudus, mitte raamatupidajatest, kulla muretseja. 50 aastat nõukogude aega oli karm selles mõttes ja tegi inimesed nuppudeks, (kes turumajanduses ei tea sageli õieti mida ja kuidas), mitte ise otsustavateks palgasaajateks. Aga see läheb üle ja ühingud tugevnevad nii oma pakutava teenuse kui läbirääkimsjõu poolest, tahaks muidugi, et kiiremini.
Reorganiseerimist on meie ridades viimasel ajal olnud palju ja see toimub edasi — sinnapoole, et alaliidud ühineksid, et olla tugevamad, eesmärk on ka liikmemaksude tsentarliseerimine, et miinimumtegevuski liikmetel oleks tagatud ja et seda oleks võimalik saada töökohale lähedal, mitte kuskli kaugel. Need ühingud, kes ei vastanud ametiühingute nõuetele, pidid meie seast lahkuma. Oleme läbi koolituse, seadusloome ja oma tublide usladusikute tunnustamise läbi suutnud ühingut arendada. Vanameelsust on aga ikka meil veel liiga palju. Mida ma selle all pean silmas: ei usuta enda jõusse, tahetakse kuidagi, ma ei tea kuidas, seda saada, mis EL-s saadud on läbi streikide, ja ei olda aktiivselt oma õiguste eest väljas, vaid lastakse toimuda kurat teab millel. Ega revisjoni oma ühingutes viivad läbi ikkagi liikmed ise, mitte keegi kuskilt, kui liikmed on tegutsemisvõimetud, on seis ka selline nagu ise teha suudetakse. AÜ ei ole riigiasutus, vaid oma liikmete tahte väljendus.
Üle varju siin ei hüppa. Huvitav on siin vaadata näiteks Ida-Saksamaa ametiühingute arengut pärast Berliini müüri langemist. Kas nad, st Ida-Saksamaa aü-d, vabade läänlaste abil tegid kohe läbi muutused ja said streigivõimelisteks tugevateks ühinguteks. Natuke aega tagasi toimus Saksamaa IG metalli suur streik Ida-Sakasamaa töötingimuste parandamiseks. Aga kes alt vedasid ja streikima ei läinud, olid idasaklsased ise. Solidaarsust annab õppida ja EL –s on, kellelt eeskuju võtta.

messias, 30.08.2003 11:45
Mis siis on Teie arvates EESTI NOKIA ?????

KP: Eesti töötegija, kui ta oleks rohkem motiveeritud ja rohkem koolitatud ja kui ta oleks julgem, suurema eneseväärikusega ja ühinenud ametiühingusse.

peet, 30.08.2003 12:37
palun kolm head põhjust, miks peaksime liituma euroopa liiduga?

KP: 1. Rohkem töökohti, kuna kaubandus on tollideta ja investorite usaldus meie vastu tõuseb — on lihtsam siin oma tegevust arendada
2. Surve meie palkade tõusuks
3 EL inimväärsed standardid nii töö kui sotsiaalvaldkonnas saavad ka siin nõutud olema, au sisse toodud ja ellu rakendatud.
4. suurem solidaarsus (mis praktiliselt kajastub EL tasandil näiteks nii maksusüsteemides kui struktuurfondides), mis aitab vähemkindlustatuid (keda meil on enamus) paremini toime tulla

Kristjan, , 30.08.2003 18:28
Lugupeetud Kadi Pärnits! Olen invaliid, vanust 36 aastat ja 80 protsenti töövõimetust. Kas ma hakkan saama ka EL-is olles pensioni samamoodi kui praegu? Iseenesest loll küsimus aga vaevab mind siiski.EV on üks imelik asi see, et kui sul on midagi paratamatut küljes, tuleb iga aasta läbida VEK , juskui see haigus läheks järsku minema. Ma eitea, mida arstid loodavad, veel pole leiutatud ravi ei vähi, HIV, ega TBC jaoks.Kas riik hakkab suhtuma oma “kroonilistesse” paremini, me ei saa ju ise midagi ette võtta.

KP: Esiteks, kui seoses EL astumisega suurenevad meie palgad, on ka invaliidsuspensionide maksmiseks meil rohkme raha, st. maksu koguneb rohkem. Ka on pensionide, sh ka invaliiduspensionide jaoks ELis oma standard, st pension ei tohi olla väiksem kui nõutud % riigi keskmisest palgast. Enamasti on see suurus 40 % riigi keksmisest palgast. Kui keskmine palk suureneb, peaksid seega ka seetõttu suurenema toetused ja pensionid. Kohe aga ei juhtu midagi. Minu teada vaadatakse juba praegu ringi seda korda, mis nö kroonilistel ei nõuaks igaaastast VEK-is käimist. Ma väga soovin, et riik hakkaks puudega inimestesse paremini ja tervemalt suhtuma. Esimene asi on aga siiski eelarvelised eraldised nende ksüimuste paremaks lahendamiseks ja näis, mis uus, st Res Publica poliitika siis siin järgmiseks aastaks välja pakub, eks varsti saame teada. See tähendab ikkagi seda, et tõesti väga palju sõltub sellest, kuidas me ise ja riigi poliitika tervikuna nendesse küsimustesse suhtub.

Nõel., 30.08.2003 23:19
Miks statistika opereerib palkade puhul ainult aritmeetilise keskmisega, näitamata mediaani? Kelle kasuks selline statistika töötab? Kuidas ma saan tööandjaga palgaläbirääkimistel oma huvide eest seista, kui ma ei tea, palju sama kategooria töötajale naaberettevõtteski makstakse? Kas selles valdkonnas pole a/ühingutel võimalik töötajaid aidata?

KP: On võimalik aidata. Kui te kuulute aü-sse, siis saate palgaläbirääkimistel abi ja teavet palkade kohta nii elukutsete kui ettevõtete kaupa.
Keskmine töötab praegu suures piires meie, st töötegijate kasuks, sest meil on alampalga tõus läbi ametiühingute ja tööandjate keskliitude lepingu tänaseks seotud keskmise palga tõusuga. (Surve madalamate palkade tõusule seega suureneb), st EL põhimõtte kohaselt alampalk peab olema 40% keskmisest palgast riigis. Ka pensionid-toetused on enamasti või õigemini peavad olema 40% keskmisest palgast riigis.
Mediaan on madalam keskmisest ja kui see võtta arvestuste aluseks, siis jääks ka alampalk ja pensionid toetused madalamaks. Ametlik statistika lähtub ka EL-s keskmisest palgast riigis, mitte mediaanist. Ka EL õiglase palga poliitika lähtub sellest, palju inimesi saavad 68% keskmisest palgast ja palju alla selle. Õiglane on meie palgasüsteem siis, kui 5%, mitte rohkem, saavad tööotsjatest 68% riigi keskmisest palgast, ülejäänud peaksid saama 68 % riigi keskmisest palgast või üle selle. Meil on see töötajate osakaal, kes saavad palka alla normi, st 68% riigi keskmisest palgast — 40-45% Mis ei tähenda seda, et mediaaani ei peaks me ka välja arvutama.

konsa, 31.08.2003 16:21
kas eu-liidus on riigid võrdsed, suhtumine ja tingimused, riikidesse kui võrdsetesse.

KP: On küll võrdsed — nendesse suhtumine on võrdne ja tegutsemise põhimõtted ja ühised valitsemise põhimõtted on kõigi jaoks võrdsed. EL-s ei ole eri reegleid eri riikide jaoks EL ühises juhtimises. On üksikud erandid riikide liitumislepingutes, mis pole igavesed — meil näiteks põlevkivi energeetika kohta jms.
Kuid EL-s ei ületa riigid oma tegelikku rahvaarvulist, majanduslikku, territoriaalset ebavõrdsust. Oma olemuselt on riigid selles plaanis erinevad ja jäävad selleks ka ELs olles. St kui sul on vähe rahvast ja väike sisemajanduskoguprodukt, siis on sul see ka EL, st sa saad erinevates juhtorganites (mitte küll igas) ka vähem kohti, maksad vähem liikmemaksu ja saad vähem EL ühisestsolidaarsuset, st struktuurfondidest ka toetust.

töötu, 01.09.2003 08:43
Kui suur võiks olla töötu abiraha EL-is? Või vähemalt, kas ta tõuseb või langeb?

KP: Töötu abiraha EL-s sõltub palgast, mida saadi enne töötuks jäämist. Kuid palk erinevates Euroopa riikides on erinev (ca 7 korda kõrgem kui meil) ja ka see, kui suur on töötuskindlustuse suurus %-lt palgast, on erinev. Töötuskindlustuse tavaline suurus on enamasti 50% kuni 80% palgast. Osades riikides see % on alanenud (näiteks Rootsis ja planeeritakse Saksamaal), vähendatakse ka seda perioodi, millal töötuskindlustust saadakse. Need perioodid, kuni 3 aastat jne, on ka riigiti erinevad ja küllalt pikad ja nende lühendamisega tahetakse inimesi ergutada rohkem aktiivsemalt tööd otsima. Palgad EL riikides seevastu tõusevad, mitte ei alane.

veel tööl käiv, 01.09.2003 09:06
Kuidas laheneb seaduslikult eestlase suhtes Eesti olles EL-s töötu toetusraha Eestis mingi (mini)summaga,aga EL maades sõltuvalt varem teenitud palgast?

KP: Eestis on töötu abiraha suuruseks 400 krooni, ja see ei sõltu palgast. Kuid seda saame siis, kui jääme töötuks ja meil ei ole töötuskindlustusest (mis loodi kaks aastat tagasi) õigus saada kindlustust. Alates selle aasta algusest teeb siis vastavalt töötuskindlustuse seadusele töötukassa töötutele töötuskindlustuse väljamakseid. Töötukindlustuse suurus Eestis sõltub meie palgast. Töötuskindlustust saame 6 kuud 50% palgast ja edasi vähem. Meil ei ole seda töötuskindlustust saada õigus, kui meil ei ole kindlustussstaazi st. me pole aasta jooksul teatud päevade arvu töötanud enne töötuks registreerimist ja hüvise taotlemist või kui meie palgalt pole töötusmakseid makstud (1% palgalt). Me pole neid maksnud siis, kui oleme näiteks tööl juhtimislepingutega, FIE-na. Täpsemalt saab teavet Töötukassast.

Allar Õunapuu, , 01.09.2003 10:34
Kas te oskate välja tuua mõne negatiivse detaili ELi juhtimisstruktuurist?

KP: Liiga palju erinevaid komisjone, millede töös orienteerumine on kõrvalseisja jaoks pea võimatu.

maakas, 01.09.2003 16:07
Kas EL on mingi vägi ja võim, kes erafirma omanikule kehtestaka, et palk peab olema Euroopa keskmine? Ekspordist ei tasu udutada, meil enamus kaupa läheb ekspordiks ja just EL-i riikidesse.

KP: Võimu ja väge peale meie endi ja meie ühise läbirääkimisjõu ja streigi jõu ei ole, palka kohe ja palju EL meile ei anna.
Aga ELi kehtiv põhimõte on, et palk peab olema riigis õiglane. St et meie palgasüsteemid peavad toetuma meie võimetele, kvalifikatsioonile ja et enamus töötjatest peab saama vähemalt 68 % või üle selle riigi keskmisest palgast. Vaid 5% töötajatest tohib saada vähem kui 68% riigi keskmisest palgast. Meil on riigi keskmine palk 6700.- ja 68% sellest on 4556.- ja sellest summast saavad meil vähem mitte 5% töötajatest, vaid 45 % töötajatest. Seega aitavad EL põhimõtted, mis on kahtlemata meile survestavad, meie oma palgapoliitikat paremini ellu viia. Näide: EL valitseva põhimõtte järgi riigi alampalk peab olema 40% riigi keskmisest palgast. Meie alamapalk on täna kuskli 32% keskmisest. St. et vahe madalaima ja keskmise ja kõrgema vahel on liiga suur. Kuid tänu ka sellele EL põhimõttele on Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit lepingu sõlminud, et 2008 peab olema meie riigi alampalk keskmisest palgast 41%, see tähendab iga aasta alamate palkade tõstmist, et mahajäämust ja suurt palgaerinevaust vähendada (alampalk tõuseb %-lt iga aasta rohkem kui keskmine).
Aga seda euroopalikku õiglast palka ei saa me siis kui me üksi tegutseme. EL-s on selline palk tulnud läbi ametiühingute ja tööandjate igaaastaste lepingute ja ka streikide, enne kui meie inimesed, vähamelt -30% töötajatest, ei kuulu ametiühingutesse, sellist palgapoliitkat meil ei tule. Meil kuulub ametiühingutesse 15% töötajatest.
EL minnes tuleb aga kahtlemata meie võimaluste suurenedes mujale tööle minna, iseenesest surve ka Eesti palkadele: kui konkurentsis tahad püsida ja töötajat endale saada, tuleb ka vastavat palka maksta.
Palka pole võimalik oluliselt tõsta, kui meie tootlikkus on nii madal, kui ta on. Tervikuna tähendab see aga seda, et töötajaid tuleb paremini siiski motiveerida, kaasata ja tööd paremini organiseerida. Eesti väike hulk loovaid andekaid inimesi seab ka piirid meie nö uutele toodetele, et me oleksime huvitav oma toodete poolest muule maailmale. Siin aitaks siiski kaasa see, et suurema EL toetuse näol ja ka meie endi asjaliku poliitika toel suudaksime arendada teadus- ja hariduspõhise ühiskonna ja tootmise.