Üksikasjad

Avaldatud: 30 detsember 2003

• Vanemahüvitise seadus
• Delfi

Kuigi vanemahüvitise seadus jõustub 1. jaanuarist, maksab riik esimesed vanemapalgad välja alles veebruaris.

“Kiirustada ei maksa, lähimasse pensioniametisse võiks rahulikult pöörduda jaanuarikuu jooksul,” ütles sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõunik Elve Tonts Eesti Päevalehele. “Esimesed väljamaksed tehakse veebruaris ning vanemapalka nagu tavalist palka makstakse välja järgmise kuu alguses.”

Vanemapalga taotlemiseks tuleb pensioniametile esitada avaldus ja isikut tõendav dokument, mille võib saata postiga. Alates veebruarist saab avaldusi täita ka internetis. Toetust saavad ka tänavu sündinud laste vanemad, kui lapsed ei ole veel 11 kuu vanused.

Enne lapsepuhkusele jäämist töötanud naine peaks arvestama, et vanemapalka hakatakse maksma alles dekreedi- ehk sünnitushüvitise lõppemisel. Tavaliselt lõpeb sünnitushüvitis kuu jooksul pärast sünnitust.

Vanemahüvitise maksmise ajaks katkeb 700-kroonine igakuine lapsehooldustasu, mille maksmine jätkub hiljem kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Eelnenud aastal mitte tööl käinud isikule maksab riik esimestel kuudel 2200 krooni kuus, suurepalgaline ema võib kuus saada kuni 15 741 krooni.

Lisaks emapalgale võivad noored vanemad arvestada ka õppelaenu osalise kustutamisega.

Kokku on riik tuleva aasta eelarvesse vanemahüvitise maksmiseks eraldanud 444,5 miljonit krooni ja õppelaenu kustutamiseks lapse sünni korral neli miljonit krooni.

BNS

Üksikasjad

Avaldatud: 18 detsember 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

PRESSITEADE

Valitsus otsustas kinnitada alates 1. jaanuarist 2004. aastal tunnipalga alammääraks 14,60 krooni ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 2480 krooni.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti ametiühingute keskliidud sõlmisid 30. augustil 2001 kokkuleppe palga alammäära muutmise põhimõtete kohta, mille kohaselt osapooled sõlmivad igaks kalendriaastaks alampalga kokkuleppe.
Eesti Tööandjate Keskliidu, Vabariigi Valitsuse ja Eesti ametiühingute keskliitude 25.septembri 2001 kokkuleppe kohaselt lähtuvad pooled palga alammäära kehtestamisel 2003.-2008. aastaks nimetatud kokkuleppega kehtestatud põhimõtetest. Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit leppisid 10. novembril 2003 kokku, et alates 1. jaanuarist 2004 on tunnipalga alammäär 14 krooni 60 senti ja kuupalga alammäär 2480 krooni

Üksikasjad

Avaldatud: 18 detsember 2003

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

PRESSITEADE

TÄIENDAV PÄEVAKORRAPUNKT: Valitsus kiitis heaks määruse, millega kinnitatakse alates 1. jaanuarist 2004. a. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tuluks 5247 krooni. Määrus on seotud Riigikogus 17.12.2003 vastuvõetud vanemahüvitise seadusega.
Määruse jõustumine on seotud Vabariigi Presidendi poolt vanemahüvitise seaduse väljakuulutamisega ja Riigi Teatajas avaldamisega.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 detsember 2003

• Puhkuseseadus
• Raamatupidaja.ee

PRESSITEADE

Riigikontroll auditeeris hüvitisi, mida riik maksab tööandjatele töötajate lisapuhkepäevade eest. Lisapuhkusele on õigus alaealisel, last ootaval või kasvataval vanemal ning puudega lapse eest hoolitsejal.
Nagu auditi käigus selgus, ei taga hüvitise maksmise korraldus, et toetust antakse õiges summas ning ainult neile, kellel on õigus lisapuhkust saada.

Auditi käigus selgus, et kuigi pikendatud põhipuhkusele on õigus ka alaealistel, pole tööandjad 2002. ega 2003. aastal enamikule neist lisapuhkepäevi andnud. Tööandjate kinnitusel ei ole alaealised ise seda küsinud. Riigikontrolli hinnangul aga on oluline, et kõik need, kellel on õigus hüvitist saada, oleksid hüvitise määramise ja maksmise tingimustest piisavalt informeeritud. Auditi põhjal võib väita, et teave hüvitise saamise tingimuste ja korra kohta ei ole üldsusele piisavalt kättesaadav ja arusaadav. Selle tulemusel tegi Riigikontroll Tööinspektsioonile soovituse jälgida, kas kõigile neile, kes lisapuhkust peavad saama, seda ka antakse.

Auditi tulemusel soovitas Riigikontroll täiendada ka kontrollimeetmeid, tagamaks maksmise ainult selleks õigustatud isikutele ja õiges summas. Näiteks selgus auditi käigus, et kuna taotlusele ei pea lisama lapse vanust tõendavaid dokumente ega lapse isikukoodi, on pensioniametil, kes peab hüvitise üle kandma, lapse vanuse kontrollimine aeganõudev ja keeruline. Nii ongi makstud hüvitist vanema kui 14-aastase lapse eest, ehkki õigusaktid seda ei luba.

Puudega lapse kasvatajal on õigus saada üks lisapuhkepäev kuus, mille eest makstav hüvitis tuleb arvutada keskmise palga alusel. Selgus, et paljud tööandjad olid hüvitise suuruse arvutanud mitte keskmise palga, vaid puhkusetasu arvutamise korra alusel. Pensioniametid polnud veendunud selles, et tööandja on keskmise palga arvutamisel lähtunud õigetest alustest.

Lähemalt saab Riigikontrolli leidudest ja tehtud ettepanekutest lugeda kontrolliaruandest aadressil http://www.riigikontroll.ee/

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
E-post: