Üksikasjad

Avaldatud: 14 juuni 2003

• Palgaseadus
• Postimees

Tallinna ja Harjumaa palgad edestavad juba teisi regioone ligi poole võrra, mis ei sunni siiski veel ettevõtjaid tööjõumahukamat ettevõtlust pealinnast ära viima.

Eelmisel aastal oli keskmine brutokuupalk Tallinnas 7553 krooni ehk 2130 krooni rohkem, kui palgaskaalal teisel kohal oleval Tartumaal. Tänu pealinnale oli ka Harjumaa keskmine palk ülejäänud Eestiga võrreldes oluliselt kõrgem, kuid teised maakonnad jäid juba oma palgatasemetega oluliselt riigi keskmisele alla.

Suurim palgakasv oli mullu tänu Kuperjanovi väeosale Võrumaal, kus palgad kasvasid aastaga 18,2 protsenti, ning madalaim Hiiumaal, kus kalatööstuse madalseisu tõttu kerkisid palgad keskmiselt vaid 3,6 protsenti.

Kõrgepalgalised töötajad

Tööturuameti nõuniku Elo Parveotsa sõnul tulenevad Tallinna suuremad palgad eelkõige kõrgemapalgalistest ametikohtadest. «Näiteks enamik ettevõtete peakontoritest asub Tallinnas,» selgitas Parveots, kelle hinnangul pole konkreetsete ametite lõikes palgavahed Eestis siiski veel nii suured, et ettevõtjad hakkaksid Tallinnast töökohti mujale Eestisse üle viima.

Kui Edelaraudteel ja Eesti Energial on üle Eesti erinevates maakohtades sarnastel ametikohtadel võrdsed palgad, siis näiteks Merko Ehitusel, Falckil ja Hansapangal erinevad palgad piirkonniti.

«Eks meil ole ka väljamüügihind erinevates regioonides erinev,» põhjendas Falck Balticu juhatuse liige Tarmo Keskküla. «Kuigi tööpuudus on Eestis küllalt suur, siis kahjuks on meil pidevalt tööjõupuudus ja saba tööle soovijatest ukse taga ei ole.»

Edelaraudtee juhi Henn Ruubeli sõnul ei tähenda asjaolu, et nende ettevõtte peakontor asub Türil, seda, et nende palgad oleksid oluliselt erinevad võrreldes olukorraga, kui see asuks Tallinnas.

«Palgad olenevad ka majandusharust, sest kui ka meil oleks siin seitse panka, siis oleks siinne keskmine tase kõrgem,» märkis Ruubel. «Eks palga määrab ka kokkulepe poolte vahel ja tööturu seis, kuid näiteks jaamakorraldajatel ja teetöölistel on meil üle Eesti küllalt sarnased palgad.»

Hansapank arvestab palkade määramisel antud piirkonna palgaturu taset, mistõttu ka sarnase töö eest võib näiteks telleri palk Tallinnas ja Põlvas erineda.

Palk erineb piirkonniti

«Teenindajate töötasu üle otsustamise oleme viinud lokaalsele tasandile ehk siis töötasu üle otsustab kohalikke tingimusi arvestades töötaja vahetu juht,» selgitas Hansapanga personalijuht Hels Mikkal. «Palgaerinevused jäävad 10 protsendi piiresse.»

Standardi juhi Enn Veskimäe sõnul erinevad küll tööstustööliste palgad Eesti lõikes, kuid palgavahed pole siiski veel nii suured, et sunniks töökohti Tallinnast mujale viima. «Pigem võivad keskkonnanõuded hakata tulevikus sundima tööstust Tallinnast välja kolima,» arvas Veskimägi.

Aivar Reinap

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Ülo Toomsalu

Eesti Ametiühingute Keskliidu taotlus tõsta erafirmade töötajate palka kümne protsendi võrra toob tööandjate hinnangul kaasa koondamislaine.

Peale taotluse tõsta alampalk järgmisest aastast 2600 kroonini teeb keskliit ettepaneku tõsta ka eraettevõtetes kuus alla 10 000 krooni teenivate töötajate palka kümne protsendi võrra, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ametiühingute keskliidu sotsiaalsekretäri Harri Taliga sõnul pakuti palgatõus esimest korda välja mullu septembris, aga see lükkus edasi kalendriaasta peale tehtud eelarvete tõttu. “Kuigi Eestis pole sedalaadi kokkuleppeid sõlmitud, on need arenenud riikides tavalised,” lausus Taliga.

“Kõik töötajad peaksid osa saama majanduskasvust ja ühiskonna rikkuse suurenemisest, sest väärtusi luuakse tööga,” lisas ta. “Tööandjate jaoks aitaks see parandada töötajate motivatsiooni, suurendaks tarbimist ja aitaks vähendada põhjendamatult suuri palgaerinevusi.”

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis märkis, et ametlikult sellist ettepanekut veel esitatud pole. “Selle ettepaneku läbiviimine on ebatõenäoline, ettevõtjate hinnangul rikuks see tööturu paindlikkust. Ettevõtted on erinevad, kõike ei saa lüüa ühe lauaga,” ütles ta.

Tööandjate hinnangul tooks ühe puuga löömine kõikides ettevõtetes kaasa uued koondamised ja vähendaks investeeringuid tehnoloogiasse ja koolitusse.

Viru Kalatööstuse juhi Agu Laanemetsa hinnangul pole uus administratiivne regulatsioon mitte kaigas, vaid palk kalatööstuse kodaratesse. “Ma ei vaidle vastu, et palku peaks tõstma, aga see ei ole väga hea mõte niimoodi pika puuga panna,” märkis ta. “Võib ju tõsta, aga peab mõtlema, mis see kaasa toob. Isiklikult tekitab see kiusatuse veelgi vähendada töötajate arvu.”

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Uue tulumaksuseadusega on kavas vabastada välismaal töötavad ja seal ka tulumaksu maksvad isikud Eestis tulumaksu maksmisest, kirjutab Äripäev Online.

«Kui inimene töötab välismaal ja on seal tulumaksu ära maksnud, siis Eestis temal sellelt välismaal teenitud palgalt tulumaksu tasuda ei tule,» selgitas rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juht Ivo Vanasaun.

Vanasauna sõnul on tegu nii-öelda krediidimeetodi asendamisega vabastusmeetodiga.

Eestlaste jaoks omab see tema sõnul tähtsust Euroopa Liiduga ühinemise valguses, kus inimesed hakkavad üha rohkem välismaal tööl käima.

Reegel hakkab kehtima nende inimeste puhul, kes on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul.

Teiseks peab välisriigis saadud tulu olema maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa. Ka juhul, kui summa on null, seisab eelnõus.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

K R I S T I N A T R A K S

Mitmed ministeeriumid on tulemuspalkade maksmisest loobunud, põhjenduseks ametniku töö keeruline mõõdetavus, rahapuudus ning mõistmine, et tulemuspalk on praktikas vaid uue nimega jõulu- või jaanipäevapreemia.

Näiteks ei maksa enam tulemuspalka põllumajandus-, keskkonna-, kultuuri- ning rahandusministeerium, viimane oli ametnike tulemusjuhtimise süsteemi väljatöötaja. Tulemuspalka maksavad seni kaitse-, sotsiaal-, justiits- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kuigi riigikontroll mõistis ametnike tulemusjuhtimise süsteemi hukka juba aasta tagasi, maksab osa ministeeriume endiselt tulemuspalku õigeaegselt vastatud kirjade või asutuse eelarve koostamise eest.

Tulemuspalkade süsteem töötati rahandusministeeriumis välja 2000. aastal tollal ministeeriumis osakonnajuhina töötanud Taavi Veskimägi eestvedamisel, kes praegu juhib Res Publica fraktsiooni Riigikogus.

2001. aastal kajastus tulemuspalkadeks ette nähtud raha riigieelarves eraldi ridadel, riigieelarvest maksti ametnikele tulemuspalka välja 74,6 miljonit krooni.

Idee järgi pidi tulemusjuhtimine vähendama ülemakstud ametnike hulka ning meelitama tööle tippspetsialiste.

Kaitseministeerium maksjate seas
Kaitseministeerium on üks neid ministeeriume, kes maksab tulemuspalku, ning just praegu on käimas nn hindamisperiood. Lisatasusid tulemuslikuma töö eest makstakse kaitseministeeriumis ka kvaliteeditasuna, tulemustasuna või projektitasuna.

Kaitseministeeriumi personaliosakonna juhataja kohusetäitja Anneli Peeli sõnul võivad kvaliteeditasu saada nende ametite esindajad, kelle puhul töötulemust on raske mõõta. “Kvaliteeditasu võivad saada sekretärid, kui nad on töötanud vastavalt kehtivatele standarditele, näiteks on kirjadele õigeaegselt vastatud,” rääkis Peel. “Tulemustasu võib ametnik saada mingi korra, juhendi või eeskirja väljatöötamise eest.”

Maksimaalselt võib kaitseministeeriumi ametnik saada tulemusliku töö eest lisaraha 15 000 krooni ning kõik ametnikud ei pruugi lisaraha saada.

Sotsiaalministeerium vaatab projekte
Sotsiaalministeerium on oma töötajaid tulemuspalgaga “premeerinud” kvartaalselt, valik tulemuspalga saajate osas tehakse projektipõhiselt, st hindamiskomisjon valib ministeeriumisiseselt välja innovaatilisemad arendusprojektid.

Esimese kvartali lõpus maksis sotsiaalministeerium kokku oma töötajatele tulemuspalku 603 870 krooni. Raha said 15 projektis osalenud ametnikud, sh näiteks projektid “Laste ja erivajadustega inimeste hoolekande programm aastateks 2004–2006”, elektroonilise eelnõude kooskõlastamise süsteemi E-õigus rakendamine ministeeriumis, riigieelarve strateegia 2004 ehk sotsiaalministeeriumi ja haldusala kolme aasta eelarveprioriteedid, rahvusvahelise konverentsi “Naised, mehed ja demokraatia” läbiviimine.

Justiitsministeerium motiveerib
Justiitsministeeriumis makstakse tulemuspalka kvartaalselt ning ministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul on summad küll motiveerivad. Herodes sai esimese kvartali eest tulemustasu 3600 krooni, kuna aitas konsultandina Kuku Raadiol teha juriidilisi küsimusi lahkavad saadet “Õigusega õigluseni”. “Kui poolaasta tulemuste eest tulemuspalka saan, siis kriisiolukorras kiire reageerimise eest,” ütles Herodes. “Mosina (Ämari vanglast põgenenud mõrvar Jüri Mosin – toim.) põgenemine tõi meie asutusele ikka väga kiired päevad, ületunde kogunes palju.”

Keskkonnaministeeriumis ühekordne aktsioon
Keskkonnaministeeriumi rahanduse ja halduse asekantsler Kalju Kukk ütles, et ministeerium maksis tulemuspalka vaid 2001. aastal.

“Loobusime, sest meil ei piisanud selleks palgafondi,” ütles Kukk. “Meie töötajad said keskmiselt 1000–3000 krooni ning seda ühe korra, enne 2001. aasta jõule.” Kuke sõnul ei motiveerinud selline väike summa eriti töötajaid.

Rahandusministeerium loobus maksmisest tänavu
Rahandusministeerium ei maksa ametnikele tulemustasu sellest aastast alates, põhjenduseks, et kuupalk peaks olema inimesele piisavalt hea motivaator töö tegemiseks.

Rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja asetäitja Juhani Lemmik ütles, et tulemuspalga süsteem oli oma ajast pisut ees. “Keeruliseks osutus iga töötaja individuaalset panust objektiivselt hinnata ja seostada seda asutuse edukusega,” rääkis Lemmik. “Pigem juhtus nii, et tulemuspreemia jagati laiali nii või teisiti, olenemata sellest, kas asutus saavutas häid tulemusi või mitte.”

Osa ministeeriume tulemustasudest loobunud
seis tulemuspalkadega

ei maksta, ei ole kunagi makstud
- välisministeerium
- põllumajandusministeerium

maksti ainult 2001. aastal
- kultuuriministeerium
- keskkonnaministeerium

ei maksta alates sellest aastast
- rahandusministeerium

pole veel otsustatud, kas maksta või mitte
- haridus- ja teadusministeerium

makstakse tulemuspalka
- kaitseministeerium
- siseministeerium
- justiitsministeerium, kvartaalselt
- sotsiaal-ministeerium, kvartaalselt
- majandus- ja kommuni-katsiooni-ministeerium, lisatasu nimetuse all

Allikas: Äripäev