Artiklid

Üksikasjad

Tööandjate keskliit kutsub ettevõtjaid viitama neile õigusaktidele ja regulatiivsetele nõuetele, mis tekitavad tarbetuid kulusid, raiskavad aega või takistavad paindlikku toimetamist. 

Tööandjate keskliit on aastaid seisnud selle eest, et vähendada tarbetut halduskoormust ja lihtsustada ettevõtluskeskkonda. Nullbürokraatia projekt oli selles vallas oluline samm, kuigi tänaseks on Nullbürokraatia projekt lõpetatud, on halduskoormuse probleem endiselt aktuaalne. Nii Euroopa Komisjon kui ka Vabariigi Valitsus on seadnud halduskoormuse vähendamise lubaduse oma tegevuskavadesse, mistõttu on praegu õige aeg juhtida tähelepanu konkreetsetele kitsaskohtadele.

Käesolevaga kutsume üles ideedega panustama – aitame riigil üles leida võimalused, kuidas ja millist halduskoormust vähendada!

Kuna aprill on vanarahva järgi suurpuhastuse kuu, siis on just nüüd sobiv hetk ettevalmistusi teha ja siis ka bürokraatia osas korda luua ning ebavajalikud kohustused välja rookida ja enne suurt reedet valitsusele edastada. Ettepanekuid ootame kuni 4. aprillini. 

Anna teada ebaproportsionaalselt koormavatest aruandlusest ja muudest regulatsioonidest tulenevatest kohustustest

Allikas:

https://maksumaksjad.ee/maksu-uudised/tooandjate-uleskutse-anna-teada-tarbetust-burokraatiast/

Üksikasjad

Paindlikum tööõigus aitab tööturule kaasata neid, kes ei taha või saa täiskoormusega töötada.

Eestis on süvenev vajalike oskustega töötajate puudus, mistõttu tahavad siis tahavad tööandjad tulla vastu paindlike töötingimustega. Seda peaks toetama ka tööõiguse seadus.


Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks töölepingu seaduse muudatused, millega saavad töötaja ja tööandja sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid. Seda toetab ka Eesti tööandjate keskliit.

„Tööturg on pidevas muutumises ja seetõttu peab arvestama uute töövormide, töötajate ja tööandjate vajaduste ning ootustega,“ sõnas Eesti tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp. „Traditsioonilised töö tegemise viisid küll jäävad, kuid lisandub paindlikkus nii tööajas kui ka -kohas.“

Tööturul tegutseb praegu korraga mitu põlvkonda inimesi vanavanematest lastelasteni ja neil on kõigil omad ootused töötamisele ja karjäärile. Tahetakse teha vähem ja lühikesi otsi, projektipõhiselt ja mitme ettevõtte-organisatsiooni heaks, osalise koormusega või siis ongi ettevõttel rakendust pakkuda lühiajaliselt.

Tööandjad proovivad meelitada heade tingimustega
Kuna Eestis on süvenev vajalike oskustega töötajate puudus, siis tahavad tööandjad ka paindlike töötingimustega vastu tulla, et inimesi endale meelitada ja neid hoida. Tööõigus peaks seda võimaldama.

Paindlikkus toob kaasa ka selle, et osalise ajaga töötavate inimeste kindlustunne ja tagatised saavad senisest tugevamad, sest edaspidi rakenduvad neile töö- ja puhkeaja piirangud, õigus põhipuhkusele, miinimumpalk, tööohutuse tagamine tööandja poolt või tagatised lepingu lõpetamisel.

Seni on paindliku tööaja kokku leppimiseks kasutatud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtu- või käsunduslepingud, aga need jätavad inimese nendest hüvedest ilma.

Muutus ei sunni midagi peale, kuid annab võimaluse paindlikumaks toimetamiseks nendele, kes seda soovivad ja vajavad.

Lepingul on kaks osapoolt, kes saavad oma huvide kaitsemise ja tingimuste läbi rääkimisega ise hästi hakkama. Kui tingimustes ühele nõule ei jõuta, kokkulepet ka ei sünni.

Muudatus toob tööturule inimesi juurde
Paindlikum tööõigus aitab tööturule kaasata neid, kes ei taha või saa täiskoormusega töötada. Olgu põhjused tervislikud, perekondlikud või hariduslikud. Või siis on ettevõttel pakkuda tööd ajutiselt-episoodiliselt.


Eesti ettevõtete arengu pidur on vajalike oskustega töötajate puudus. See tähendab, et üha vähem inimesi peab üleval pidama üha rohkemaid – tasuma oma palga või ettevõtlustulult kogutavatest maksudest pensioneid, palka arstidele, õpetajatele, riiki kaitsevatele inimestele jne.

Allikas:

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120364953/paindlikum-toooigus-aitab-tooturule-kaasata-neid-kes-ei-taha-voi-saa-taiskoormusega-tootada

Üksikasjad

Töötaja küsib: Töötan väikeses poes kassapidajana ning sel kuul on juba mitu korda juhtunud olukord, kus õhtune vahetus hilineb tööle või teda ei tulegi. Tööandja on käskinud siis minul tööl lõpuni olla, kuid sellest tekivad ju ületunnid. Kas tööandja saab mind sundida ületunde tegema?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Ületunnitööd saab üldjuhul teha üksnes poolte kokkuleppel. Kuna ületunnitöö tegemine ei saa olla abstraktselt ette kavandatud, siis sõlmitakse üldjuhul ületunnitöö tegemise kokkulepe siis, kui ületunnitöö tegemise vajadus ka tegelikkuses tekib. Hilisemate vaidluste vältimiseks oleks mõistlik ületunnitöö kokkulepe sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Summeeritud tööaja kohaldamisel saaks sellist kokkulepet sõlmida näiteks enne uue arvestusperioodi algust, kui tööandjal on juba kindlalt teada, et sel perioodil oleks tal vaja töötajat täiendavalt tööle rakendada. Pooled saavad selles kokku leppida ka töö tegemise käigus n-ö jooksvalt, näiteks olukorras, kus tekib teise töötaja asendamise vajadus ja töötaja on nõus tegema ületunnitööd.

Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.

Ületunnitöö nõudmine õigustatud erilistel asjaoludel, mida töösuhtes tavapäraselt ei eksisteeri ehk tegemist peab olema eriolukorraga. Lisaks võib ületunnitööd nõuda, kui selle töö tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult.

Samuti saab ületunnitööd nõuda vaid juhul, kui tööandja huvid kaaluvad üles töötaja omad. Tööandja peab kaalukausile seadma ettevõttele tekkida võiva kahju ja töötaja tervise. Juhul kui ületunnitöö tegemine võib halvendada töötaja tervist, ei saa tööandja ületunnitööd nõuda.

Seega selleks, et ületunnitöö tegemist saaks tööandja ühepoolselt nõuda, peab ettevõttes esinema asjaolu, mis on erakorraline, ettenägematu, mida ei saanud ette planeerida ja mis võib tekitada kahju.

Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse tasustatud vaba ajaga. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see töötajaga kokku leppida. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb tööandjal maksta töötajale 1,5-kordset töötasu.

Ületunnitöö kohta leiad lisainfot siit.

Allikas:

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1391/kas-tooandja-saab-nouda-uletunnitoo-tegemist

Üksikasjad

Kuni 2025. aasta lõpuni saavad varasemat pensioniiga soovivad inimesed valida ennetähtaegse vanaduspensioni ja paindliku vanaduspensioni vahel.

Kuid alates 2026. aastast ennetähtaegset vanaduspensioni enam ei määrata ning selle asemel jääb kehtima paindlik pension.

 

Paindlikule pensionile võib minna kuni viis aastat enne üldist vanaduspensioniiga ning mis tahes ajal pärast vanaduspensioniiga. Selleks et varem pensionile minna, peab sul olema rohkem pensionistaaži.

Kui soovid minna pensionile

kuni 1 aasta varem – vähemalt 20 aastat pensionistaaži
kuni 2 aastat varem – vähemalt 25 aastat pensionistaaži
kuni 3 aastat varem – vähemalt 30 aastat pensionistaaži
kuni 4 aastat varem – vähemalt 35 aastat pensionistaaži
kuni 5 aastat varem – vähemalt 40 aastat pensionistaaži

Kui lähed varem pensionile, on su pension väiksem ja see ei muutu, kui jõuad vanaduspensioniikka. Varasema pensionile mineku korral kujuneb pensioni vähendus 2025. aastal keskmiselt järgmiseks:

5 aastat varem –29,83%
4 aastat varem –25,09%
3 aastat varem –19,94%
2 aastat varem –14,50%
1 aasta varem –8,23%

Paindlikule pensionile võib minna ka mis tahes ajal pärast üldist vanaduspensioniiga. Selleks peab sul olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Loe edasi:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid/paindlik-pension

Üksikasjad

Töölepingu seaduse § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhetest tulenevad nõuded sissenõutavateks. Sissenõutavateks nõueteks on eelkõige töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis. Seega tuleb tööandjal töölepingu lõppemise kuupäeval töötajale maksta kõik väljateenitud, kuid veel saamata summad.

Kui tööandja ei täida oma rahalisi kohustusi õigeaegselt, on töötajal õigus nõuda viivist vastavalt võlaõigusseaduse § 94 ja § 113. Viivise määraks on käesoleval hetkel 11,15% aastas (s.o 0,03% päevas). Viivise arvutamisel on abiks www.viivisekalkulaator.ee 

Töötajal on mõistlik pöörduda saamata lõpparve nõudes esmalt (soovitavalt kirjalikult) tööandja poole. Kui töötaja poolt märgitud tähtajaks ei ole tööandja lõpparvet töötajale üle kandnud, on töötajal õigus pöörduda saamata töötasu nõudes töövaidlusorganisse (kohtusse või töövaidluskomisjoni).

Töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses tuleb rahalise nõude korral näidata arvutuskäik, nõude summa (brutos), ajavahemik, mille kohta esitatakse nõue ning nõudesumma kokku. Avaldusele lisada kõik dokumendid, mis tõendavad nõuet (töösuhet tõendavad dokumendid, kirjavahetus tööandjaga, kontoväljavõte jms) ning oma nõuet tuleb põhjendada.

Töötasu maksmise nõue aegub selle sissenõutavaks muutumisest alates kolme aasta jooksul. Üldine töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Aegumist kohaldatakse, kui teine pool seda nõuab.

Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse, juhised selle täitmiseks ning töövaidluskomisjonide kontaktid on leitavad Tööinspektsiooni veebilehelt. Soovitame vaadata ka avalduse täitmise õpetusvideot.

 

Allikas:

https://www.tooelu.ee/et/33/lopparve

  1. Eesti.ee mobiilirakendus toob riigiteenused otse taskusse.
  2. Keskmine palk kasvas pea 2000 euroni.
  3. Windows 10 tugi lõpeb oktoobris 2025.
  4. Lapsepuhkuse hüvitise suurus ja selle arvutamine.