Üksikasjad

Avaldatud: 11 september 2003

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Delfi

Kelle õigused suurenevad liitumisel — töötajate või tööandjate? Milliseid muudatusi on oodata seadustesse, kuidas muutub töökorraldus ja kes lahendab töövaidlused, küsis DELFI Sotsiaalministeeriumi tööosakonna jurist Ave Liitmäelt.

Ave Liitmäe: Nii nagu ka teiste valdkondade seadusandlust on ka tööelu puudutavat seadusandlust Euroopa Liiduga ühtlustatud juba 2000. aastast alates. Küsimus ei ole mitte liitumises vaid euroopaliku tööseadusandluse kehtestamises. Suures osas on Eesti tööõigus juba EL nõuetega vastavuses, nii et liitumisel suuri muudatusi selles vallas enam ei tule. Need on juba ära olnud.

Euroopa Liiduga liitumisel laienevad töötajate õigused teada asju, mis seni on suuresti kuulunud vaid ettevõtte juhtkonnale teadaoleva info hulka. See tähendab, et töötajatel on õigus teada nii ettevõtte majanduslikku kui töökorralduslikku külge, samuti personalipoliitikat puudutavaid küsimusi.
Veelgi enam — tööandjal on kohustus olulisemate muudatuste osas pidada nõu töötajate esindajatega. Nii on töötajatel võimalus avaldada oma arvamust juba muutuste planeerimise faasis ning saada oma küsimustele ja ettepanekutele tööandja põhjendatud vastused.

Tulevikus hakkab töötajate esindajate ja tööandjate koostööd reguleerima eraldi seadus, mille sisuks on sotsiaaldialoogi edendamine ettevõtte tasandil. Uus seadus reguleerib lisaks eelpool mainitule Euroopa töönõukogude kaudu töötajate õigusi informatsiooni ja konsultatsiooni saamisele rahvusvahelistes ettevõtetes — see tähendab neis ettevõtetes, mis tegutsevad Euroopa majanduspiirkonna ulatuses ja omavad tütarettevõtteid EL liikmesriikides. Seega hakkavad Euroopa töönõukogu puudutavad sätted kehtima nii mõningatelegi Eestis asuvatele välismaiste ettevõtete esindustele ja nende töötajatele.

Julgelt võib kinnitada, et Euroopa Liiduga liitumisel ei suurene tööandja õigus oma töötajaid kontrollida, lugeda nende elektronposti või kuulata pealt telefonikõnesid. Täna arutletakse EL tasandil hoopis selle üle, kuidas kujundada uus õiguslik baas, mis kehtestaks tulevikus ühtsed põhimõtted töötajate isikuandmete kaitseks töösuhetes ning tööandjate õigused-kohustused nende andmete töötlemisel.

Töövaidluste lahendamisega seotud küsimusi Euroopa Liidu õigusaktid ei käsitle — see on täielikult iga liikmesriigi siseasi. Meie Tööinspektsioon jätkab oma tööd kindlasti. Omad tööinspektsioonid tegutsevad ka kõigis EL liikmesriikides.

Juhul, kui inimene töötas välisriigis, lahendatakse ka töövaidused töökohariigi seaduste ja protseduuride kohaselt. Välisriigis töötavale inimesele kehtivad täpselt samad õigused ja protseduurireeglid nagu koduriigi kodanikele.

Euroopa Liidus pööratakse palju tähelepanu niinimetatud ebatüüpilistes töösuhetes olevate töötajate õigustele. See tähendab, et ka juhul, kui töötaja töötab osalise tööajaga või teeb tähtajalist tööd, kehtivad talle kõik samad õigused ja võimalused, mis töölepinguga ja täiskohaga töötajale.

Uusi tööelu puudutavaid seadusi on viimastel aastatel lisandunud kaks: Töö- ja puhkeaja seadus ning Puhkuseseadus. Mõlemad seadused kehtivad alates eelmisest aastast.

Euroopa Liidus kehtiv tööajanorm on keskmiselt 48 töötundi nädalas. Kui varem oli Eestis võimalik kohakaasluse alusel töötada ka 60 tundi nädalas, siis Töö- ja puhkeaja seaduse jõustumisega kohakaasluse alusel töötamise võimalus kadus.

Puhkuseseaduse üks suuremaid uuendusi on nn isaduspuhkus. See tähendab, et isal on õigus saada ema rasedus- või sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi kaks nädalat täiendavat lapsepuhkust. Euroopa Liidu põhimõte on, et ka isal peab olema võimalik täies mahus lapse kasvatamisest osa võtta. Kuni 14-aastast last kasvatav lapsevanem saab kokkuleppel tööandjaga võtta aastas kuni kaks nädalat palgata lapsepuhkust. Samuti on lapsevanematel suuremad valikuvõimalused iga-aastase puhkuse aja määramisel — tööandja on kohustatud puhkusegraafiku koostamisel lapsevanemate soovidega arvestama.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 september 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Eelmisel nädalal avaldati (RTL 2003, 97, 1471) uued füüsilise isiku tuludeklaratsioonid, millest tuleb lähtuda 2003.a. residendist füüsilise isiku tulude deklareerimisel. Võrreldes varasemate aastatega on sel korral need tõesti varakult kehtestatud, mis annab maksumaksjale võimaluse juba maksustamisperioodil tutvuda sellega, kuidas teatud tulusid ja mahaarvamisi tuleb hiljem deklareerida.

Samas ei erine uued tuludeklaratsiooni vormid vanadest väga palju. Suuremas osas deklaratsioonides muudatusi peaaegu ei ole. Endiselt on vormid A, E, MM ja nende lisad. Vormid on veidi muutunud oma liigenduste poolest - näiteks on maksumaksja elu lihtsamaks tehtud sellega, et samas tabelis tuleb deklareerida nii need tulud, millelt väljamakse tegija on kohustatud arvestama sotsiaalmaksu kui need, millelt väljamakse tegija sotsiaalmaksu arvestama ei pea. Eelmise deklaratsiooni järgi pidi maksumaksja ise neil vahet tegema ja kandma vastavalt erinevatesse tabelitesse. Vaadates sotsiaalmaksuseaduse normitehnilist ülesehitust on selge, et igale maksumaksjale ei ole see võimetekohane. Seega uus määrus teatud määral lihtsustab tulude deklareerimist.

Sisulisematest muudatustest väärib märkimist tulumaksuseaduse muutmise seaduse (RT I 2003, 18, 105) § 1 p 1. See lisas tulumaksuseaduse paragrahvile 25 neljanda lõike, mille järgi last üksi kasvatav, maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanem võib samal maksustamisperioodil tasutud eluasemelaenu intressid täies ulatuses või osaliselt maha arvata järgnevate maksustamisperioodide tulust, arvestamata seejuures tulumaksuseaduse §-s 282 toodud piirangut, mis lubab mahaarvamisi kuni 100 000 krooni või kuni 50% maksustatavast tulust. Uues deklaratsioonis väljendub see vorm A tabeli 9.3 esimese lahtri viimasel real.

Fakt on muidugi see, et deklaratsioon maksukohustust iseenesest ei tekita ega vähenda, vaid kajastab teatud määral tulumaksuseaduses viimasel ajal tehtud muudatusi.

IMG KONSULTANT AS

Üksikasjad

Avaldatud: 11 september 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

PRESSITEADE

Vabariigi Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule vanemahüvitise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on väärtustada väikelaste kasvatamist ja hüvitada väikelaste vanematele laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Valitsuse otsuse kohaselt on seaduseelnõus hüvitise suuruseks kuus 100% hüvitise saaja varasemast ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Eelnõu kohaselt on hüvitise maksimumsuuruseks ehk 'laeks' kolmekordse Eesti keskmise ühe kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Prognoositav keskmine ühe kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu 2003. aastal on 5742 krooni (3 x 5742 = 17 172 krooni). Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgnevast päevast ning hüvitist makstakse ajani, mil sünnitushüvitise päevadega kokku täitub 365 päeva. Seega tagab sünnitus- ja vanemahüvitis kokku 12 kuu sissetuleku, kui ema jäi sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne eeldatavat sünnitustähtaega. Seaduse jõustumine on kavandatud 2004. aasta 1. jaanuarist. Loe lähemalt eelnõu kohta: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1

Üksikasjad

Avaldatud: 26 august 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

PRESSITEADE

Käesoleva aasta II kvartalis oli keskmise brutopalga kasv viimase kolme aasta madalaim, mille põhjuseks võis olla madalast tarbijahindade kasvust tulenev nõrk töötajatepoolne surve nominaalpalga tõstmiseks. Vaatamata palkade nominaalkasvu aeglustumisele, kasvasid inimeste reaalsissetulekud madala inflatsiooni tõttu endiselt kiires tempos.

2003.aasta II kvartali keskmiseks brutopalgaks fikseeriti 6 915 krooni, mis on 8,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Viimati oli keskmise brutopalga kasv alla 10 protsendi 1999.aastal. Samas ei toonud käesoleva aasta II kvartalis aeglustunud keskmise brutopalga kasv endaga kaasa midagi negatiivset. Tänu ülimadalale tarbijahindade kasvule (0,7%) jäi reaalpalga kasv endiselt 8,1 protsendi tasemele (käesoleva aasta I kvartalis oli reaalpalkade kasv samuti 8,1 protsenti). Seega toimusid reaalpalkade kasvu osas positiivsed arengud – inimestel jäi rohkem raha kätte, hinnad ei tõusnud kõik see soodustas tarbimist ning elavdas seeläbi majandust

Keskmise brutopalga kasvu toetasid tegevusaladest kõige enam palkade kasv hotelli- ja restoranimajanduses, tervishoius, hulgi- ja jaekaubanduses, põllumajanduses ning ehituses. Hotellide ja restoranide keskmise palga kiire, 16,4 protsendiline kasv, oli osaliselt tingitud eelmise aasta madalast baasist. Hotelli- ja restoranimajanduses ning hulgi- ja jaekaubanduses oli brutopalga kasv keskmisest kiirem, kuid samal ajal nimetatud tegevusaladel hõivatute arv vähenes. Seoses jahedate ilmadega turismis ning kaubanduses märgatavat kasvu ei toimunud ja ettevõtted seetõttu lisatööjõudu ei vajanud, suvisel perioodil lisandunud töökoormus kompenseeriti põhikohaga töötajatele suurema töötasuga. Heal järjel oli endiselt ehitustegevus, kus nii hõivatute arv suurenes kui ka keskmise palga kasv püsis suhteliselt kõrgel tasemel. Samuti olid positiivsed arengud tervishoius, kus käesoleva aasta I poolaastal toimus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes samuti hõive suurenemine ning keskmise palga kasvu kiirenemine.

Ainsa tegevusalana vähenes keskmine palk kalanduses, mis oli tingitud külma talve tõttu vähenenud kalavarudest. Aeglane palkade kasv võrreldes möödunud aasta sama perioodiga oli kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses ning finantsvahenduses. Palkade aeglustumine kinnisvaras-, üürimis- ja äritegevuses oli tingitud brutopalga kõrgest baasist eelneval kahel aastal ning tihenenud konkurentsist. Finantsvahenduse keskmine brutopalk on suhteliselt stabiilne ning I kvartali tugev kasv oli tingitud väljamakstud preemiatest.

Lisainformatsioon:
Katrin Uudeküll
Majandusanalüüsi osakond
Analüütik
Tel. 611 35 03