Üksikasjad

Avaldatud: 09 april 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Töötukassa tänavused tulud ületasid viiekordselt kulutusi, mis sunnib ilmselt juba järgmisel aastal töötuskindlustusmakseid vähendama.

Töötukassasse laekus tänavu esimeses kvartalis kindlustusmaksetena 130 miljonit krooni, hüvitisteks ja sotsiaalmaksuks maksti samal ajavahemikul välja alla 25 miljoni krooni. Alates mullusest on töötukassal kogunenud raha investeerimiseks ligikaudu 600 miljonit krooni, kirjutab Postimees.

Kuigi töötukassa prognoosis varem, et töötuskindlustuse hüvitise taotluste arv kasvab märtsis, siis seda ei juhtunud. Märtsis lisandus vaid 915 taotlust. Jaanuaris ja veebruaris maksti hüvitisi vastavalt 1314 ja 781 inimesele. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise avaldusi laekus 45 ja tööandja maksejõuetuse avaldusi 42.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul prognoositi töötuskindlustust luues, et kindlustushüvitisi hakkavad saama umbes pooled töötuks jääjad. «Arvestasime, et kindlustushüvitist võiksid tänavu saada 37 000 inimest, kelle palk ulatuks keskmiselt 4500 kroonini,» ütles Paavel.

“Esialgu saab kindlustust aga kümme korda vähem inimesi ning seetõttu laekub praegu töötukassale rohkem raha, kui me välja maksame,» märkis Paavel. «Sügisel on kokkuvõtteid tehes võimalik, et kindlustusmaksete suurust järgmisel aastal vähendatakse.» Võimalik on ka kindlustushüvitise väljamaksete ajavahemiku pikendamine ja hüvitise määra tõstmine. Töötukassa hüvitiste saajate ringi laiendamine nõuab seaduste muutmist.

Samas võib Paaveli hinnangul siiski tulevikus hüvitiste saajate hulk suureneda, sest paljud kindlustatud on kaks kuud enne töötukassa poole pöördumist lihtsalt kodus ja elavad näiteks koondamishüvitise arvelt.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2003

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Silva Männik

Paljud tööandjad on hakanud rasedaid seadusevastaselt kergema töö andmise asemel ennetähtaegselt koju saatma, millega nad riskivad saada hilisema töötasu hüvitamise nõude.

“Raha keelt mõistavad meie ettevõtjad kõige paremini,” tõdes Tartumaa tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel, kirjeldades seda, kuidas tööandjad hakkavad rasedatega tehtud vigadele mõtlema alles siis, kui kahjunõue saamata jäänud töötasu ja intressidega laual.

Viimasel ajal levima hakanud probleem seisneb selles, et kui lapseootel naise raviarst soovitab viia ta üle kergemale tööle, siis lähevad tööandjad sageli kergema vastupanu teed ja saadavad raseda üldse koju. Kui kergemale tööle asudes oleks haigekassa kompenseerinud rasedale väiksemaks osutunud palga, siis nüüd jääb naine rahata. Kergemat tööd soovitava arsti kirja alusel ei maksa riik ka haigusraha.

Ettevõtte esindaja saadetakse tööinspektsiooni raseda tööst vabastamiseks taotlust esitama. “Terve selle aja istub aga rase kodus ja ootab, millal ta tööle saaks minna, sest täiesti töövõimetu ta ei ole ja endise sissetuleku nimel on ta enne lapsehoolduspuhukusele minekut huvitatud siiski võimalikult kaua tööl käimisest,” kirjeldas Pavel.

Ta lisas, et kolme viimase kuu jooksul on Tartus raseda koju saatmiseks leidnud tööinspektsiooni ukse üles ligi veerandsada ettevõtjat, ja kõigi puhul kulus aega, et nende firmat kahjutasuga ähvardav süsteem lõplikult selgeks teha.

Ühel juhul ootas naine rahata kodus terve kvartali. Kui tööandja lõpuks tööinspektsiooni jõudis, oli tulevane ema juba lapsehoolduspuhkusel. Tagantjärele ei ole aga võimalik talle haigekassast haigusrahasid määrata ja ees ongi vaidlus saamata jäänud sissetuleku pärast.

Ka Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juht Jaan Kiviall tunnistas, et tööandjad ei suvatse sageli rasedale kergemat tööd otsida. Õige otsuse tegemiseks on ka arstide õiendid puudulikud, tunnistas ta. “Näiteks kes otsustab sellise ebamäärase hinnangu puhul, nagu “füüsiline ja vaimne pinge”, milline koormus on just täpselt paras,” arutles ta.

Praegu lapseootel olev Janne Kants rääkis, et tema töötab praegu kahe töökoha asemel ühel. Statoilis selgitati talle, et neil kergemat tööd pakkuda ei ole ning soovitati kohe töölt eemale jääda. Lisati veel, et tavaliselt saadakse 3–4 nädala jooksul tööinspektorilt ka nõusolek ja raha makstakse haiguslehe vormis 80% sissetulekust. “See on Statoilis kogu aeg nii olnud ja ma arvan, et mu paberid on nüüdseks juba korda saadud,” ütles Kants. Tööandja selgitas talle, et neil ongi mugavam, kui ta kohe koju jääks, sest vastasel juhul peab raskemad asju tegema keegi teine ning kogu tasustamine ja töökorraldus muutuks keerulisemaks.

Rasedate töö korraldamisel tuleb lähtuda mitmest seadusest
Töölepingu seadus
§ 63. (1) Rasedal on õigus nõuda arsti vormistatud haiguslehe alusel töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle. Töötajale hüvitatakse palgavahe ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras.
(2) Kui tööandja asukoha (elukoha) järgne tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal ei ole võimalik raseda töötingimusi kergendada või teda kergemale tööle üle viia, vabastatakse ta haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks, valitsuse 07.02.2001 määrus nr 50
§ 4. (1) Rasedat ei tohi kohustada töötama: kõrge õhurõhu tingimustes, punetistesse ja toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, plii ja selle mürgiste ühenditega, allmaatööl, öötööl, raskuste käsitsi teisaldamisel.
(2)… Kui tööandjal ei ole võimalik seda teha, peab ta tööinspektori nõusolekul naistöötaja ajutiselt tööst vabastama.

§ 6. Ohutegurid ja tööprotsessid, mida tuleb riski hindamisel arvesse võtta
1) füüsilise töö raskus;
2) vaimset või füüsilist väsimust või ülepinget põhjustavad sundasendid ja -liigutused, sealhulgas ka pidev töötamine seistes või istudes, monotoonne töö, kiire töötempo, kõrgendatud tähelepanuga töö ning muud samalaadsed tegurid
3) töötamine üksinda, kui kohe abi kutsumine ei ole võimalik
4) töötamine redelil, tööplatvormil või tellingutel

Üksikasjad

Avaldatud: 09 april 2003

• Postimees

Koalitsioonileppes sisalduval emapalgal ei ole tõenäoliselt tagasiulatuvat jõudu ning see kehtib neile naistele, kes sünnitavad lapse alates tuleva aasta 1. jaanuarist, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.

«Mina ei riskiks öelda, millal emapalk kehtima hakkab ega teisi tehnilisi üksikasju enne, kui seaduseelnõu täpselt paigas on,» ütles reformierakondlane Maret Maripuu. «Minu isikliku arvamuse kohaselt puudutab see neid lapsi, kes sünnivad alates 1. jaanuarist 2004.»

Ka tulevane sotsiaalminister Marko Pomerants (Res Publica) nentis, et tõenäoliselt emapalgal tagasiulatavat mõju pole. «Kuskil on see vahe, kuhu piir tuleb tõmmata. Tee või tina, aga paremini ei saa,» tõdes ta. «Loodan väga, et need emad, kes on praegu lapseootel, ei teinud otsust mitte kõmust emapalga kohta, vaid tahtmisest lapsi saada.»

Maripuu sõnul ei võimalda tänavustele sünnitajatele emapalka maksta selle aasta riigieelarve. «Kõik valikud on seotud ju raha hulgaga,» lisas Pomerants.

ES Turu-uuringute valimisjärgse üle-eestilise küsitluse põhjal on toetused lastele ja väikeste lastega peredele, sealhulgas emapalk, rahva kõige suurem ootus uuelt valitsuselt.

Poliitikud polnud veendunud, kas emapalk kehtib ka naistele, kes sünnitavad mitu last järjest. «Loogiliselt peaks ring otsast peale hakkama, pole ju vahet, kas lapsepuhkusele jäädakse töölt või otse puhkuselt,» ütles Pomerants.

Vaidlusi põhjustab ka palga maksmine isadele. «Lapseoote periood on ainult ema pärusmaa. Isal on ainult ootused, mitte ootamine,» lausus Pomerants. «Tundugu see nii seksistlik kui tahes – üksikemasid on palju rohkem kui üksikisasid.»

Samas möönis ta, et seaduses peaks kajastuma isapalga alternatiiv juhuks, kui lapse emaga midagi juhtub.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

U R M A S O R U L A
Fontese palgakonsultant

Vaagides, kui suurt tasu töötajale maksta, tuleks tähelepanu pöörata sellele, millistest osadest töötasu koosneb.

Tööandjal on vähemalt üks kord aastas vaja otsustada töötajate palkade suuruse üle. Võttes aluseks kusagilt loetud või kuuldud info, et müügimees saab palka keskmiselt 7000 krooni, võib selle põhjal tehtud otsus osutuda valeks. Tarvis on teada, kas tegemist on bruto- või netosummaga ning kas ja mil määral lisandub sellele tulemustasu. Samuti võib oletada, et vaja on katta ka ametiauto ja mobiiltelefoni kasutamise kulud.

Näeme, et vaja läheb täpsemat teavet, missugune kogusumma nendest osadest lõpuks moodustub ehk teisisõnu – kui palju müügimehele maksta, et nii tööandja kui ka töövõtja kokkuleppele saaksid. Millised erinevad kogupalga osad Eestis üldse kasutusel on?

Erisoodustusmaks pärsib soodustusi
Võrreldes teistes riikides esineva aastase tasupaketi ülesehitustega, milles võivad lisaks põhipalgale esineda näiteks ettevõtte poolt töötajatele vabatahtlikku pensionifondi või ravikindlustusfondi maksete tegemine, kolimiskulude ja majutuskulude hüvitamine, kindlustusmaksete tasumine jne, on Eestis tasupakettide ülesehitus veel suhteliselt lihtne. Seda mõjutab Eesti maksusüsteem, mis liigitab enamiku selliseid tasusid ja kõik soodustused erisoodustuse alla ning kohustab tööandjat maksma neilt hüvedelt kõik maksud, mis töötasultki.

See ajendab ettevõtet maksma töötajale pigem suuremat palka kui pakkuma kõikvõimalikke soodustusi. Samuti on Eestis niikuinii kohustuslikud ravikindlustusmaks ning pensionifondi tehtavad maksed.

Tulemustasu küünib kuni pooleni aasta põhipalgast
Fontese poolt 2002. aasta suvel läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et enamlevinud tasupaketi osad lisaks põhipalgale on tulemustasu ja garanteeritud lisatasu. Tulemustasu makstakse Eesti ettevõtetes enamasti müügikäibelt/-kasumilt või tükitöölt ning valdavalt 10–50% aasta põhipalgast. Garanteeritud lisatasude all on mõeldud näiteks jõulupreemiat – selle maksmist esineb 24% ettevõtetes (mõnesajast kroonist ühe kuupalgani) –, puhkuse lisatasu jms.

Töötajatele pakutavatest soodustustest on levinumad ühisürituste korraldamine, mobiiltelefoni kulude katmine, ametiauto kasutamise võimalus erasõitudeks, sportimiskulude katmine. Veel esineb suhteliselt suure toetussumma maksmist töötaja jaoks piduliku või traagilise sündmuse puhul ning näiteks tööletuleku ja kojumineku transpordikulude katmist. Esinevate soodustuste nimekiri on muidugi pikem, aga mitmeid neid esineb vaid üksikutes ettevõtetes, enamasti on need ka üsna väikesed summad.

Rõhutada tuleb, et suurema osa Eesti töötajate aastasest tasupaketist moodustavad ikkagi põhipalk ja tulemustasu, mitmetel ametikohtadel lisandub ametiauto kasutamise võimalus ja mobiiltelefoni kulude katmine.

Seetõttu on oluline teada ennekõike nende tasupaketi osade esinemissagedust ja summade suurust ning seda sõltuvalt piirkonnast, kus töökoht asub, majandussektorist ja töö iseloomust.

Äripäev
07.04.03