Artiklid

Üksikasjad

1. jaanuarist 2009 on tõusnud sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 4350 kroonini, mis on nüüd võrdne kehtiva kuupalga alammääraga.

Vastavalt sotsiaalmaksu seaduse § 2 lõikele 2 peab tööandja igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 4350 kroonilt, seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 1436 krooni kuus (v.a seaduses sätestatud erandid).

Samas on seadusega sätestatud töötajate kategooriad, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, st kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu neile tegelikult makstud palgalt, isegi kui palk on kuumäärast väiksem. Nendeks ongi sellised töötajad (pensionärid, õppurid, väikeste laste emad), kes tihtipeale töötavad osalise tööajaga:

* töötaja või teenistuja, kes saab riiklikku pensioni (kõik pensioni liigiid: vanaduspension, töövõimetuspension, soodustingimustel pension, jne.);

* töötaja või teenistuja, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;

* töötaja või teenistuja, kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane;

* töötaja, kellele on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele (TLS § 68 kohaselt töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel on tööandjal oma asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul õigus kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks) NB! redaktsioon kehtib kuni 1. juulini 2009;

* töötaja või teenistuja puhul, kellele on töö- ja puhkeajaseaduse (edaspidi TPS) § 5 lõike 1 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul (TPS § 5 lg 1 alusel on lühendatud tööaeg 13–17-aastasel töötajal; töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel; koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatel psühholoogidel ja logopeedidel. NB! redaktsioon kehtib kuni 1. juulini 2009;

Madalapalgalise osalist tööaega kasutava töötaja eest, kes ei kuulu eelnimetatud isikute hulka, peab tööandja maksma sotsiaalmaksu 1436 krooni kuus, kui osalise tööaja tõttu jääb töötaja palk alla 4350 krooni kuus. Kui selline töötaja töötab osalise tööajaga mitme tööandja juures, maksab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses tööandja, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.

Juhime tähelepanu, et sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult, st väljamakse tegijal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt 1436 krooni kuus. Siinjuures tuleb arvesse võtta, et töövõtulepingu alusel teenust osutaval isikul või juhatuse liikmel ei teki õigust ravikindlustuskaitsele juhul, kui nende tasudelt makstav sotsiaalmaks on sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem (RaKS § 5 lg 2 p 4,5).

Üksikasjad

Sotsiaalmaksu määr jääb endiseks (üldjuhul 33%), kuid tõuseb sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär.

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS-i) § 21 1. jaanuaril 2009 jõustunud redaktsiooni kohaselt kehtestatakse sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

2009. aasta riigieelarve seaduse § 3 lg 12 kohaselt on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 4350 krooni.

Tööandja on kohustatud maksma 2009. aastal sotsiaalmaksu üldjuhul töötajale makstud tasult, kuid mitte vähem kui 1436 krooni kuus (4350 x 33%).

Füüsilisest isikust ettevõtjal tuleb maksta 2009. aasta kestel kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid kolmekordselt kuumääralt arvutatud summas ehk 4307 krooni kvartalis (3 x 4350 x 33%). SMS-is sätestatud erandid säilivad ka 2009. aastal.

Üksikasjad


Alates järgmisest aastast tõuseb töösõitude eest makstava maksuvaba hüvitise piirmäär 2000 kroonilt 4000 kroonini kuus.

Täna valitsuse heakskiidu saanud määrus kehtestab, et arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist kuni 4 krooni ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta, teatab valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kui füüsilisele isikule maksab sel alusel hüvitist samas kalendrikuus tehtud sõitude eest mitu tööandjat, võib iga tööandja maksta maksuvabalt hüvitist kuni 4000 krooni.

Muudatuse maksimaalne mõju piirmäära tõstmise korral oleks järgmine, et järgmisel aastal jääks riigieelarvesse laekumata kuni 18,4 miljonit krooni tulumaksu ja kuni 28,9 miljonit krooni sotsiaalmaksu ehk kokku 47,3 miljonit krooni.

Muudatuse tegelik mõju on tõenäoliselt mõnevõrra väiksem, sõltudes sellest, kui palju makstakse maksuvabast hüvitise piirmäärast suuremaid hüvitisi.

Määrus rakendub alates 1. jaanuarist.
Toimetas Hanneli Rudi

Üksikasjad

1. jaanuarist 2009 jõustuvad mitmed maksumuudatused, mis puudutavad nii maksude tasumise korda kui mitmete maksumäärade muutusi.

Olulisim muudatus maksukorralduses on ettemaksukonto kasutuselevõtt, mis teeb elu lihtsamaks nii maksumaksjal kui maksukogujal. Üks ettemaksukonto võimaldab tasuda makse automaatselt konkreetse maksu tähtaja saabudes, samuti saab erinevaid makse tasaarveldada ilma selleks eraldi taotlust esitamata.

Uus aasta toob muudatusi ka autode erisoodustuse arvestamisel. Tööautoga erasõitude maksustatav summa tõuseb 2000lt kroonilt 4000le kroonile, mille eesmärgiks on vältida auto kasutamist palgakomponendina, samuti on 2003. aastal paika pandud määr juba ajale jalgu jäänud. Samavõrra muutub soodsamaks isikliku auto töösõitudeks kasutamine. Edaspidi tõuseb maksuvaba piirmäär 2000lt kroonilt 4000le kroonile nendele, kes peavad sõitude üle arvestust. Neile, kes arvestust ei pea, jääb maksuvaba määr endiselt 1000le kroonile.

1. jaanuarist muutuvad mitmete teenuste ja kaupade käibemaksumäärad. Senine soodusmäär 5% tõuseb 9%-le raamatutel, perioodikal, ravimitel ja majutusteenustel. Etenduse- ja kontserdipiletite, matusetarvete ja –teenuste ning ohtlike jäätmete käitlemise puhul peab edaspidi arvestama 18%-lise käibemaksuga.

Järgmise aasta algusest muutuvad ka mitmete liiklusregistri ning kodakondsus- ja migratsiooniameti toimingute riigilõivud, mille määrad pole viimastel aastatel tõusnud. Näiteks tuleb alates 1. jaanuarist rohkem raha tasuda auto registreerimisel, ARKi eksamite sooritamisel või juhilubade väljastamisel.

Mitmed maksumäärad jäävad aga ka järgmisel aastal 2008. aasta tasemele. Tulumaksumäära 21 protsenti jääb kehtima ka 2009. aastal, samuti jääb samale tasemele maksuvaba tulu 2250 krooni kuus. Ettevõtete tulumaksu osas aastapõhisele maksustamisele üle ei minda, vaid jätkatakse senise süsteemiga. Samuti jäävad samaks kõik aktsiisid, ühtne tollimaksumäär reisijatele aga juba vähenes 1. detsembril 2008 3,5%lt 2,5%ni.

Lühikokkuvõte maksumäärade muutustest on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel
http://www.fin.ee/doc.php?81446.


Lisainfo:

Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post:

Üksikasjad


Tänasel istungil kinnitas valitsus munitsipaalkoolide õpetajatele tulevaks aastaks 8-protsendilise palgatõusu, mis teeb noorempedagoogi alampalgaks 10 277 krooni.

Pedagoogi palga alammäär on uuest aastast 10 883 krooni, vanempedagoogil 12 438 krooni ja pedagoog-metoodikul 15 020 krooni, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Valitsusliidu programmis aastateks 2007 - 2011 on valitsus seadnud eesmärgiks viia noorempedagoogi palga alammäär 2013. aastaks vähemalt riigi keskmise palga tasemele.

Klassijuhataja ülesannete täitmisel suurendatakse palga alammäärasid 10 protsenti.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel lepivad munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärades üleriigiliselt kokku valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioonid.

Toimetas Marina Lohk, vanemtoimetaja

  1. Algab uute ametite ajastu
  2. Lugeja küsib: tööleping ja palga maksmine
  3. Töölepinguseadus pole džentelmenide kokkulepe
  4. Ametiühing tahab uut alampalka tuleva aasta 1. aprillist