Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kerttu Kaldoja

Eesti töötukassa juhatuse esimees Meelis Paaveli sõnul oleks kehvade majandusprognooside jõustudes vajalik tõsta maksemäära 5,1 protsendini.

„Kuna kõige värskemad prognoosid ennustavad meile kõige kehvemat tööturuolukorda, siis on nende alusel arvutatud minimaalselt vajalikud maksemäärad ka kõige kõrgemad,” kirjutab Paavel töötukassa koduleheküljel.

„Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi tingimustes piisab muudatuste jõustamiseks kokku 4,2 protsendi kõrgusest maksemäärast. Rahandusministeeriumi uue musta stsenaariumi tingimustes on vajalik juba 5,1-protsendine maksemäär. Valitsuse, tööandjate ja töötajate esindajate otsustada on, kas selline hind on ühiskonnale vastuvõetav.”

Paaveli sõnul hakkab töötukassa vara tööturu olukorra paranedes nende maksemäärade juures taas kasvama. „Praegusest kogemusest üheskoos õppides suudame siis loodetavasti maksemäära kiire langetamise kiusatusele vastu seista ja järgmiseks mõõnaks paremini valmistuda,” ütles töötukassa juht.

„Majanduslanguse mõjul on töötukassa tulud vähenenud ja kulud hüppeliselt kasvanud. Juba selle aasta esimestel kuudel laekus töötuskindlustusmaksetest märgatavalt vähem raha, kui kulus hüvitiste maksmiseks. Nii pidime hüvitiste maksmiseks võtma 425 miljonit krooni varasematel aastatel kogutud reservist,” selgitab Paavel oma kirjutises.

"Lisaks erakordselt halvale tööturuseisule suurendavad meie kulutusi 1. juulist jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendavad hüvitiste saajate ringi ja suurendavad hüvitisi.”

Värskele rahandusministeeriumi kevadprognoosile tuginevad arvutused näitavad Paaveli sõnul, et majanduslanguse, töötute arvu kiire kasvu ning seadusemuudatuste koosmõjul võivad töötukassa selle aasta kulud ulatuda 3,4 miljardi kroonini. Tulusid laekub aga 1. juulist kehtiva 1,5-protsendise maksemääraga ainult miljard krooni. See tähendab, et reservist tuleks kulude katteks võtta 2,4 miljardit krooni ning aasta lõpuks kahaneks töötukassa vara 460 miljoni kroonini, mistõttu tekib oht, et järgmise aasta alguses hüvitiste maksmiseks enam piisavalt raha ei jätku.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Politsei algatas kuu hakul väärteomenetluse seadusevastaselt tegutsenud «tööotsija kuumliini» nimelise tasulise telefoninumbri (900 7000) pidaja suhtes, kes lubas kopsaka summa eest aidata tööd leida.

Paraku sai juba märtsis telefoniliini reklaami ilmudes kiirelt selgeks, et 100 krooni pluss käibemaks ja operaatoritasu ei pruugi töökohta tagada: liini infonumbrile vastanud noormees selgitas, et selle raha eest saab inimene üles lugeda oma andmed ja võib siis pakkumist ootama jääda.

Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna infojuht Kristi Mägi ütles Tarbija24.ee-le, et politsei algatas 1. aprillil väärteomenetluse karistusseadustiku paragrahvi 372 tunnustel, mis käsitleb tegevusloata ja keelatud majandustegevust.

Lääne politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemspetsialist-infojuht Ülle Laas täpsustas täna, 14. aprillil, et helistades telefonile 9007000 saab vastuseks, et valitud number ei ole kasutusel, seega tasulisele tööotsimise infoliinile helistada enam ei saa.

«Selle infoliini taga tegutses äriregistris registreeritud firma, kuid majandustegevuse registris, mis on tööturuteenuse osutajale kohustuslik vastavalt tööturuteenuste ja- toetuste seaduses § 38 lg 1 alusel, ei ole ta registreeritud,» selgitas Laas.

Lisaks ei ole selline tasuline tööotsimise teenuse pakkumine iseenesest Laasi sõnul samuti seaduse silmis lubatud: «töövahenduse eest tasu võtmise keeld on sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses § 12 lg 2, selle pärast on ka politsei alustanud väärteomenetlust».

Kahtluse korral uuri tausta

Kaebusi kõnealuse teenuse kohta pole politseile Mägi sõnul laekunud. Tarbijakaitseamet soovitas siiski juba liini tekkides tööotsijatel sarnaste tasuliste liinide kasutamisest hoiduda.

«Taolisi reklaame kohates peab enne kindlaks tegema, kes on teenusepakkuja ning kindlasti enne teenusega liitumist helistama viidatud infonumbrile. Kui viimane ei anna tarbijale soovitud või piisavat informatsiooni, oleks tark tegu taoliste teenustega end mitte siduda,» ütles ameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna peaspetsialist Kadri Kauksi.

Tasulise telefoniliini taga peituva firma nime ei saa politsei menetluse huvides avalikustada. Samuti ei õnnestunud firma nime teada saada ka märtsikuus «tööotsija kuumliini» infotelefonile helistades.

Karistusseadustiku paragrahv 372 järgi karistatakse majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld, samuti tegevusloata, litsentsita, registreeringuta või tunnustamata ettevõtte kaudu tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents, registreering või ettevõtte tunnustamine on nõutav, rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Marina Lohk ,
Siiri Erala

Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Kas maks­ta su­vel koondamishüvi­tist vana või uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jär­gi?

Üle­mi­nek ühelt töö­le­pin­gu­sea­du­selt tei­se­le on kaa­sa too­nud kum­ma­li­si tõlgen­du­si ja ka töö­ta­ja­te pet­mist. Kui esi­me­se võib tead­ma­tu­se süüks aja­da, siis tei­sel ju­hul ka­su­ta­vad tö­öand­jad uut sea­dust en­da­le sood­sa­ma töö­le­pin­gu väl­jap­res­si­mi­seks.

Ees­ti kau­ban­dus-töös­tus­ko­ja ju­ris­ti Mait Palt­si tä­he­le­pa­ne­kul on pal­jud tö­öand­jad võtnud nõuks tea­ta­da ini­mes­te­le koon­da­mi­sest et­te va­na sea­du­se jär­gi, kuid kui koon­da­misp­äev jõuab kät­te pä­rast 1. juu­lit, maks­ta hüvi­tist uue sea­du­se ko­ha­selt.
Keh­ti­va töö­le­pin­gu­sea­du­se (TLS) jär­gi peab tö­öand­ja maks­ma koon­da­mishüvi­ti­seks ka­he ku­ni nel­ja kuu töö­ta­su (ole­ne­valt töö­ta­ja staaÏist), uue sea­du­se jär­gi ise vaid ühe kuu töö­ta­su (staaÏika­te­le mak­sab ühe­kuu­list li­sa töö­tu­kas­sa).
„Te­ge­li­kult po­le siin üld­se vaid­lus­mo­men­ti, sest uue töö­le­pin­gu­sea­du­se pa­rag­rah­vi 131 lõige 2 ütleb sel­gelt, et va­na sea­du­se ajal alus­ta­tud toi­min­gud tu­leb ka sa­ma sea­du­se jär­gi lõpe­ta­da,” sel­gi­tas Palts. „Tei­si­ti käi­tu­mi­ne on sea­du­se­rik­ku­mi­ne.”
Ka sot­siaal­mi­nis­tee­rium ei näe siin ka­he­ti mõist­mist. „Mi­nis­tee­rium on eran­di­tult and­nud sei­su­ko­ha, et toi­min­gu­le, seal­hul­gas koon­da­mi­se­le, mi­da on alus­ta­tud 1992. aas­ta TLS-i alu­sel en­ne käe­so­le­va aas­ta 1. juu­lit, tu­leb lõpu­ni ko­hal­da­da sa­ma TLS-i, ole­ne­ma­ta sel­lest, mil­lal koon­da­mi­ne te­ge­li­kult lõpu­le viiak­se,” ütles sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi tö­öa­la ase­kants­ler Eg­le Kää­rats. „See tä­hen­dab, et kui koon­da­mis­tea­de an­tak­se töö­ta­ja­le kät­te 30. juu­nil, tu­leb see lõpu­ni viia 1992. aas­ta TLS-i alu­sel. 1. juu­list alus­ta­tud koon­da­mi­sed käi­vad täies ma­hus uue töö­le­pin­gu­sea­du­se alu­sel.”

Teadmatuse ärakasutamine

Kuus tun­di nä­da­las tö­öins­pekt­sioo­ni nõuan­de­te­le­fo­ni­le vas­ta­va ju­ris­ti Hel­ve Toom­la sõnul tu­leb iga kord ne­li-viis sel­list kõnet, kus he­lis­ta­ja küsib, kas uue töö­le­pin­gu­sea­du­se tu­lek nõuab tões­ti ju­ba prae­gu uue töö­le­pin­gu sõlmi­mist. „Väide­tak­se, et seda nõuab uus töö­le­pin­gu­sea­dus,” ütles Toom­la. Kõik muu­da­tu­sed, ka näiteks uue katseaja kehtestamine, tee­ni­vad üht ees-mär­ki: kui tu­leb koon­da­da, peab se­ni­sest vä­hem hüvi­tist maks­ma. Nii keh­ti­va kui ka uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jär­gi, mis peaks jõus­tu­ma 1. juu­lil, saab keh­ti­va töö­le­pin­gu tin­gi­mu­si muu­ta üks­nes pool­te kok­ku­lep­pel, rõhu­tas Toom­la.

Ka personalitöötajad segaduses

•• Tamrex Ohutuskeskuse personalijuht Egle-Riin Volke tunnistas, et temagi juurdles oma ametikaaslastega selle küsimuse üle, kas neil, kes saavad koondamisteate kätte enne 1. juulit, on hüvitist õigus saada varasema või juba uue kehtiva seaduse järgi. „Nüüdseks olen selle välja uurinud,” ütles ta. Oma ettevõttes peab ta prioriteediks töökohtade säilitamist ning lisab, et kui ettevõte hakkab teenima liigset miinust, peaks esmalt pakkuma palkade ja tööaja vähendamise kokkulepet.

Koondamishüvitis

Kehtivas töölepinguseaduses:

•• töötanud sama tööandja juures kuni viis aastat – kahe kuu keskmise palga ulatuses;
•• töötanud viis kuni kümme aastat – kolme kuu keskmise palga ulatuses;
•• töötanud üle kümne aasta – nelja kuu keskmine palk;

Uues töölepinguseaduses:

•• töötanud alla ühe aasta – ühe kuu töötasu;
•• töötanud üks kuni viis aastat – ühe kuu töötasu;
•• töötanud viis kuni kümme aastat – ühe kuu töötasu + ühe kuu töötasu töötukassast;
•• töötanud kümme aastat ja rohkem – ühe kuu töötasu + kahe kuu töötasu töötukassast;
•• töötanud 20 aastat ja rohkem – ühe kuu töötasu + kolme kuu töötasu töötukassast (kui tööleping lõpetatakse enne 1. jaanuari 2015).

Allikas: www.eakl.ee

Kommentaar

Ira Songisepp,
töötukassa juriidiline osakond

1. juulist jõustuva töötuskindlustuse seaduse järgi saab staaÏi-kamale töötajale koondamis-hüvitise teist osa taotleda töötukassalt tööandja, mitte aga töötaja ise. Selleks peab tööandja viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõpetamisest esitama töötukassale avalduse. Töötukassa kontrollib esitatud andmeid ja tal on õigus nõuda tööandjalt tõendavaid dokumente (nt tööleping, ülesütlemisavaldus). Hüvitist ei maksta, kui inimesele teatati töölepingu lõpetamisest enne 30. juunit. Töötukassa saadab põhjendatud otsuse nii tööandjale kui ka töötajale. Kui töötaja ei olnud enne otsuse saamist teadlik, et tööandja on tema õigusi rikkunud, võib ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 april 2009

• Sotsiaalministeerium
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Tänasel, 9. aprilli valitsuse istungil otsustati eraldada raha nelja uue tööharjutuskeskuse loomiseks Tabiveres, Kohtla-Järvel, Palamusel ja Palal.

Valitsus täiendas Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtu Eesti riikliku arengukava Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste investeeringute osa. Muudatus võimaldab rahastada nelja tööharjutuskeskuse projekti kogusummas 5 273 803 krooni.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on tööharjutuskeskuste loomine Eesti eri paigus ülimalt oluline. „Tööharjutuskeskused pakuvad inimestele võimaluse käia koos, osaleda erinevatel koolitustel, hoida ja täiendada tööoskusi,” ütles minister. „Väga tähtis on, et töötu inimene ei jääks üksi, vaid tuleks kodust välja, küsiks nõu ja tuge. Selleks pakub tööharjutuskeskus häid võimalusi,” lisas Pevkur.

Tööharjutus on tööturuteenuste ja –toetuste seaduse alusel töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks. Tööharjutuse teenus on mõeldud eeskätt neile, kes on olnud tööturult eemal väga pikka aega. Kuigi tööturuteenuste ja –toetuste seadus võimaldab teenust osutada töötuna arvel olevatele inimestele, on projektide raames pakutud tööharjutust ka näiteks mitteaktiivsetele inimestele ning ka neile pikaajaliselt töötutele, kes ei ole end Tööturuametis töötuna arvele võtnud.

Lisainfo:
Eelmisel sügisel toetati kümne kohaliku omavalitsuse tööharjutuskeskuse loomist. Sügisel antud toetuse kogumaht oli ligi 15 miljonit krooni. Seoses struktuurivahendite perioodi pikendamisega poole aasta võrra, saavad see kevad tööharjutuskeskuste loomiseks toetust täiendavalt neli kohalikku omavalitsust.

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles|ä|sm.ee
www.sm.ee