Üksikasjad

Avaldatud: 01 april 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Postimees

Elina Randoja, reporter

Töötute tagasi ametisse suunamiseks tehakse tööturuametis suuri pingutusi. Kui mingeid oskusi ei ole või olemasolevatest ei piisa, siis pakutakse alati võimalust saada täiendõpet või õppida selgeks hoopis uus amet.

Koolitustel käimine tööotsijale kohustuslik ei ole, samuti ei sunnita kedagi vägisi õppima midagi, mis talle ei meeldi, rääkis tööturuameti Tartumaa osakonna juhataja Aino Haller: «Me ei ütle kellelegi, et ta tingimata peaks õppima keevitajaks, kui ta seda absoluutselt ei taha.»

Tööturuametil on tehtud kaheaastased hanked nende erialade õpetamiseks, mis on kõige nõutavamad – keevitajad, müüjad, õmblejad jne. Kui inimene nõustaja poole pöördub, siis ei anta talle aga nimekirja, et vaata, mida sulle meeldiks teha.

Kasulik ja jõukohane

«Kõigepealt peaks inimene analüüsima, millised oskused ja kogemused tal on, millest võiks abi olla, mida peaks juurde õppima, et kõige kergemini tööd võiks leida. Kõik hakkab pihta sellest analüüsist, mitte nimekirjast,» selgitas Haller.

Kui ise analüüsiga hakkama ei saa, tuleb appi kutsenõustaja. Uue oskuse õppimiseks vajaliku kursuse leiab koolituskonsultant.

Oluline aspekt koolitusel on ka selle mõistlikkus – kui 120 naisterahvast tahab maniküürijaks õppida, siis kõik seda kindlasti ei saa, kuna nii suure hulga järele puudub lihtsalt vajadus.

Samuti ei ole mõtet minna kursustele, mis omandatud haridustasemest liiga kõrgelt üle käivad. Nii ei pääse raamatupidamiskursustele vaid põhiharidusega noor ema, kes seda tööd kodus väikse lapse kõrvalt teha sooviks, vaja oleks vähemalt keskharidust.

Halleri sõnul annab kõige parema tulemuse üldjuhul see, kui pakutud koolitusi kasutatakse oma praeguse eriala täiendamiseks. Siis on lisaks töökogemusele uuele tööandjale ette näidata ka värskelt õpitud oskused.

Lisakoolitus kulub ära

Loomulikult on ka erandeid, kellel oleks targem ära õppida hoopis uus amet. Sellistel juhtudel on inimene oma eriala õppinud aastaid tagasi, töötanud selles ametis kauges minevikus vaid lühikest aega ning praegu on šansid sellel elualal tööd saada peaaegu et olematud.

Samas on tööturuameti Tartumaa osakonna juhataja sõnul praegu aeg, kus on võimatu öelda, et mingi eriala õppimine kindlasti ka töökoha kindlustaks.

Lisakoolitus kulub kindlasti ära ka neile, kellel töökoht olemas. On see siis puudulik keeleoskus või oskamatus arvutiga ümber käia – võimalusi uusi asju tasuta ja töö kõrvalt õppida leidub küllaltki palju.

Töötavatele inimestele enesetäiendusvõimaluste pakkumiseks alustati eelmisel aastal programmi «Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes».

Selle raames pakutakse paljudes koolituskeskustes võimalust end tasuta täiendada – nõueteks on, et inimene ei tohiks olla töötuna registreeritud ega koolikohustuslik.

Esmajärjekorras pääsevad kursustele need, kellele on see täienduskoolitus praegusele erialale – näiteks käsitööga seotud kursusele pääseb õmbleja enne kokka. Siiski, kui vabu kohti on, saavad osaleda ka teised soovijad.

Selliseid kursusi pakutakse Tartus sellel poolaastal Avatud Hariduse Liidu Tartu keskuses, Johannes Mihkelsoni Keskuse Erakoolis ja Tartu Rahvaülikoolis.

Riiklik tellimus

Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolituse osakonnas on võimalik õppida riikliku koolitustellimusega kursustel, mida rahastavad haridus- ja teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

Ka seal on nõudeks, et õppija ei tohi töötuna registreeritud olla. Seda peamiselt selle pärast, et sihtrühmad ei kattuks. Ametlikult töötutel on võimalik õppida samu asju ja samas koolis, aga tööturuameti kaudu ja teisel kursusel.

Kes tasuta kursusele ei mahu ja maksta jaksab, saab astuda tasulistele kursustele, mida pakuvad kõik koolitajad.

Ka rahvaülikoolil on lisaks muudele enesetäienduskursustele tasulisi spetsiaalselt tööotsijatele mõeldud koolitusi, kuid hetkel ei ole neist ükski aktiivne.

Olemas on küll juhendajad ja ruumid kursuste läbiviimiseks, kuid kõigepealt oodatakse ära suurte hangete (nagu tööturuameti oma) tulemused, siis avatakse registreerimine ka teistele soovijatele.

Tartus pakutavaid töökohti
• Autoremondilukksepp
• Ostu-müügimees
• Telefonimüüja
• Müüja (2)
• Müügiesindaja (3)
• Müügiassistent
• Müügikonsultant
• Müügikonsultant-teller
• Müügispetsialist (arvutid)
• Stendimüügi juht
• Kaupluse juhataja (2)
• Kaupluse juhataja kohusetäitja
• Klienditeenindaja (3)
• Sekretär
• Show-baarmen
• Küünetehnik
• Tõlkeprojektide juht
• Inglise keele toimetaja
• Itaalia köögi kokk
• Abikokk
• Spetsialist-analüütik
• Tehnoloog
• Masinaoperaator
• Lapsehoidja
• Delphi programmeerija
• Turvatöötaja
• Jurist
• Füsioteraapia õppejõud
• Õppenõustaja
• Meditsiiniõde
• Psühhiaater
• Proviisor
• Treener-konsultant
• Teenindusjuht
• Haldusjuht
• Raamatupidaja-personalijuht
• Raamatupidaja (2)
• Projektijuht (2)
• Teedeehituse projektijuht
Töökeeleks inglise keel
• Monitoring Competence Manager
• PHP5 Developer
• Software Developer (Java Web Application)
• Senior software engineer (PHP5)
• Capacity Analyst
• Database Administrator (Oracle)
• Functional Test Developer
• Release Manager
• Integration Test Developer
• Software developer (Mobile Java)
• Software Developer (PHP+Oracle)
• Software Developer (C++)
• Software Developer (Java)
• Developer leader
• Technical Support Specialist
• Systems architect
• Marketing Manager
• Linux Sysadmin
Allikas: CV Keskus, CV Online

------------------------------------------------------

Tööturuameti regulaarseid koolitusi*
Arvutikoolitus
Eesti keel
Ettevõtlus
Massaaž
Müüja-klienditeenindaja
Juuksur
Keevitaja
Kokk
Kosmeetik
Eelkoolipedagoogika
Raamatupidaja assistent
Tööotsingukoolitus
Veoautojuhi ametikoolitus

* kursuste pikkus on üldjuhul 3-4 kuud, toimuvad kogu aasta vältel

Tasuta kursusi Tartus
Avatud Hariduse Liidu Tartu keskus
Suhtlemisoskuste arendamine, 1.04.
Konfliktide lahendamine, 2.04.

Johannes Mihkelsoni Keskuse Erakool
Motivatsioon ja enese motiveerimine + konflikt ja stressiga toimetulek,
15.04.
Konflikt ja stressiga toimetulek, 13.05.

Tartu Rahvaülikool
Tekstiil – olemasoleva rõiva re use, 24.04.–20.05.
Arvutiõpe veidi oskajale, 30.04.–21.05.

Tartu Kutsehariduskeskus
Arvutiõpe edasijõudnutele (vanemaealised), 27.04.–13.05.
Arvuti juhitava puurimis-freesimiskeskuse (CNC-pingi) operaatori algõpe, 14.04.–20.05.
Korstnapühkija algõpe – ettevalmistus korstnapühkija I kutseeksamiks,
13.04.–16.05.
Keevitaja ettevalmistus kutseeksamiks – planeerimisel
Teenindussituatsioonide analüüs (videotreening) – planeerimisel
Kaasaegsed töövahendid ja -võtted puhastusteeninduses – planeerimisel

Tasulisi koolitusi
Tartu Kutsehariduskeskus
TTA-pottsepa (pottahju ehitaja) algõpe (9000 kr), 06.04.–30.05.
Töötervishoid ja tööohutus (2000 kr), 08.–10.06.
Tõstukijuhi koolitus (1920 kr), 28.–30.04.
Taksojuhi täienduskoolitus (1700 kr), 20.–24.04.
Tööalane suhtlemine inglise keeles, kesktase (1500 kr), 14.04.–13.05.
Esmaabiandja väljaõppekursus (850 kr) – planeerimisel

Tartu Rahvaülikool (kursuste hinnad ja toimumisajad ei ole veel teada)
Projekti kirjutamine (950 kr), 22.04.
Lapsehoidja koolitus
Tartu giidide koolitus
Sekretäride koolitus
Masinkudumise individuaalkursus
Projektijuhtimine
Kirjalik tõlge
Lilleseade intensiivkursus
Keraamiku intensiivkursus

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi

Töötukassa nõukogu kindlustusmakse määra osas eile kokkuleppele ei jõudnud.

Töötukassa nõukogu esimees, ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga kardab, et tööandjad ja valitsus on sõlminud kokkuleppe, mis lükkaks edasi mõningate uues töölepingu seaduses töötajatele ette nähtud hüvitiste väljamaksmisega alustamise.

Taliga sõnul viitab võimalikule kokkuleppele ka eile töötukassa nõukogus toimunu. Nimelt soovisid ametühingute esindajad, et töötuskindlustuse maksemäär tõuseks 1. juulist töötajate jaoks kahele protsendile palgast ja tööandjatele protsendile palgafondist, kuid tööandjate ja valitsuse esindajate kokkumängu tõttu seda otsust ei sündinud.

„Kui tööandjad olid vastu ja ametühingud olid poolt, siis kujunesid kaalukeeleks riigiesindajate hääled, kes asusid miskipärast tööandjate poolele,” rääkis Taliga. Ääri-veeri tõstatas väljamakstavate hüvitiste vähendamise võimaluse eilsel töötukassa nõukogu istungil ka sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Mina ütlesin, et töötukassa nõukogul pole siin midagi arutada ja kui valitsus tahab sel teemal midagi arutada, siis tuleb alustada kolmepoolsete läbirääkimistega,” lausus Taliga.

Hanno Pevkur ütles, et ta pidas tõesti vajalikuks rääkida peale töötukassa tulude ka töötukassa kuludest. „Kutsusin veel kord ametiühinguid ja tööandjaid üles leidma kõiki osapooli rahuldav kokkulepe, et tagada töötukassa väljamaksete tegemine inimestele ka järgnevatel aastatel,” sõnas Pevkur. Valitsus tema sõnul töötajate ja tööandjate vaidlusesse ei sekku.

„Esmatähtis on töötajate ja tööandjate omavaheline kokkulepe. See näitab, kas kodanikuühiskond suudab raskel ajal kokku leppida. Kui kokkulepet tööandjate ja ametiühingute vahel ei tule, on reaalne oht, et töötukassa vahendid saavad lihtsalt otsa,” teatas Pevkur.

Selleks et muuta töötukassast makstavate hüvitiste määrasid, tuleb riigikogul muuta juba vastuvõetud seadusi. Koalitsioonis pole aga seadusemuudatuste vastuvõtmiseks konsensust, sest sotsiaaldemokraadid on selle vastu, et kärbitakse ainult töötajate hüvitisi.

Tööandjad hüvitaks vähem

Töötukassa nõukogu ei suutnud eile töötuskindlustuse maksemäära maksimaalsele tasemele tõsta, sest tööandjad vähendaksid pigem töötute hüvitisi, kui tõstaks tööandjate maksukoormust.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul soovivad tööandjad peale töötuskindlustusmakse määra üle vaadata ka 1. juulist väljamakstavate hüvitiste määrad ja liigid. „Kindlasti tuleb hinnata, et äkki on töötukassa võtnud endale kohustusi, mida praegu ei kannata välja maksta,” märkis Kriis.

Peamiselt häirib tööandjaid omal soovil töölt lahkujatele 1. juulist maksma hakatav hüvitis, mis on 40 protsenti viimase kalendriaasta keskmisest palgast.

Siiski toetavad tööandjad Kriisi sõnul ka mõningast töötuskindlustusmakse tõusu. „Uus määr peab aga sõltuma töötukassa rahavoogudest ja tegelikult ei luba seadus aasta keskel maksemäära tõsta, kui selleks pole otsest vajadust,” lisas Kriis.

Kõige pessimistlikum ennustus

•• Töötukassa juhatuse koostatud kõige negatiivsema stsenaariumi kohaselt lõpevad töötukassa reservid aasta lõpuks.

•• Nii töötukassa nõukogule kui ka valitsuse liikmetele esitatud info kohaselt jääks töötukassa reservidesse alles vaid 80 miljonit krooni, kui töötukassa nõukogu ei tõsta töötuskindlustusmakse määrasid maksimaalsele tasemele ja töötute arv kasvab aasta lõpuks üle 100 000.

•• Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul pole kõige pessimistlikuma prognoosi täitumine siiski eriti tõenäoline. „See arvutus on meie jaoks ebatõe-näoline ja nii mustades toonides ei näe meie andmetel majanduse tulevikku ka rahandusministeerium,” märkis Kriis.

•• Seniste kokkulepete järgi tõu-seb töötuskindlustuse makse määr praeguselt 0,6% töötajale ja 0,3% tööandjale alates juulist töötajatele ühe ja tööandjale 0,5 protsendini. Taliga sõnul oleks tarvis tõsta maksemäär maksimumtasemele, mis on kaks protsenti töötaja palgast ja üks protsent tööandja palgafondist.

Arvamus

Eiki Nestor,
sotsiaaldemokraat

Ega siin suurt midagi valida pole. See, et töötuskindlustuse maksemäära tuleb tõsta, on niigi sel-ge. Mind paneb imestama, et tööandjad pole sellest aru saanud.

Sellel otsusel on kaks poolt: töötuskindlustuse jätkusuutlikkus ja teadmine, et töötuskindlustus on osa valitsussektori tasakaalust. Praegu on vaid ametühingud lähenenud asjale nii õigesti kui ka riigimehelikult.

Tulles aga töölepinguseaduse ja sellega koos vastu võetud töötuskindlustushüvitiste muutmise juurde, siis ühepoolselt kokkulepitut muutma ei saa hakata. Kui miskipärast on nüüd tarvis üle vaadata hüvitiste määrad ja jõustumise aeg, siis tuleb üle vaadata ka teine pool. Kui selles osas ei suudeta kokku leppida, siis võib ju ka kokku leppida, et töötuskindlustuse makse määr tõuseb 1. juulist kolmele protsendile, aga uus töölepingu seadus jõustub alles uuest aastast, kuid ainult töötajate arvel ei saa raha säästa.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 april 2009

• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS
• Tööturuamet

TEADAANNE 2009-04-01
Autor: TTA
Tööturuameti tegevustega jätkab alates 1. maist Töötukassa.

Tööturuamet annab teada, et 30. aprillil 2009.a lõpetatakse Tööturuameti tegevus ja Tööturuamet valitsusasutusena likvideeritakse.

Kõik kohustused ja õigused, mis Tööturuameti klientidel olid kuni 2009.aasta 30. aprillini Tööturuameti ees, on tal alates 2009. aasta 1. maist avalik-õiguslik juriidilise isiku Eesti Töötukassa ees.

Ka tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenevad Tööturuameti kohustused võtab alates 1. maist 2009.a täies mahus üle Eesti Töötukassa.

Kohustuste üleminek hõlmab muuhulgas:
- tööturuteenuste osutamiseks sõlmitud lepinguid (tööturukoolituse, tööpraktika, avaliku töö, tööharjutuse, palgatoetuse, tööruumide ja -vahendite kohandamise, töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi hanke- ning tasuta kasutada andmise, tööintervjuul abistamise ja tugiisikuga töötamise lepingud ning nimetatud teenuste osutamise ja hankimisega seonduvad lepingud);

- töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmise menetlusi;
- tööraamatute müügiga seonduvaid tegevusi;
- Eesti Töötukassa teavitamist töölepingu lõpetamisel ettevõtte, asutuse või organisatsiooni likvideerimise või töötajate koondamise tõttu;

- tööturuteenuste osutamist;
- tööturutoetuste määramist ja maksmist.

Ühtlasi tagab Eesti Töötukassa Tööturuameti klientidele seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimise võimaluse jätkumise vähemalt igas maakonnas.

Täiendav informatsioon Tööturuameti likvideerimise kohta avaldatakse massiteabevahendite kaudu, samuti asjakohaste asutuste kodulehekülgedel internetis - www.tootukassa.ee ja www.sm.ee Küsimuste korral võib kuni 30. aprillini 2009.a pöörduda ka Tööturuameti poole.

Tööturuamet soovib Teile edaspidiseks edu ja vabandab võimalike ebameeldivuste pärast ümberkorralduste perioodil!

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Kuigi töötukassa nõukogu jättis peatselt valmivale majandusprognoosile viidates eile kinnitamata töötuskindlustusmaksu tõusu, on sellise otsuse langetamine kolme nädala pärast ülimalt tõenäoline.

Nimelt tuleb valitsuse, tööandjate ning ametiühingute esindajatest koosnev nõukogu uuesti kokku 20. aprillil ning selleks ajaks peaks olema välja töötatud uued arengustsenaariumid, mis põhinevad rahandusministeeriumi täna avalikustataval majandusprognoosil.

Töötukassa nõukogu juhtiva ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul olid ametiühingud valmis juba eile maksutõusu heaks kiitma, kuid tööandjate keskliidu esindajate ettepanekul jäeti see tegemata.

«Olen veendunud, et maksu tõstmine kolmele protsendile on vältimatu,» lisas ta. «Kui otsust ei tule, siis selle hind töötukassale on 550–600 miljonit krooni.»

Kui praegu läheb töötukassasse hüvitiste maksmiseks inimeste palgast 0,6 protsenti ja tööandja maksab lisaks veel 0,3 protsenti, siis mullu heaks kiidetud kava kohaselt kerkiksid need määrad 1. juulist vastavalt ühele ja 0,5 protsendile.

Töötuse järsu kasvu tõttu otsib töötukassa aga võimalusi, kust raha juurde saada, mistõttu ongi üles kerkinud plaan tõsta maksu varasemast enam: töötaja palgast hakkaks töötukassasse minema kaks protsenti ning tööandja maksaks juurde ühe protsendi. Seega võetaks pärast uut maksutõusu töötaja palgast ära tervelt 1,4 protsenti praegusest rohkem.

Töötukassast makstakse välja hüvitised töötutele ning hüvitised koondamise ja pankroti korral. Ka sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul näib maksu tõstmine kolmele protsendile möödapääsmatu.

Samas tõdeb nii tema kui tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, et sõltuvalt uuest majandusprognoosist ei pruugi pelgalt maksu tõstmisest kolme protsendini piisata, et töötukassat ka tuleval aastal maksejõulisena hoida.

Just uuele prognoosile viidates tegidki tööandjad eile töötukassa nõukogus ettepaneku otsustamine edasi lükata. «Tegemist on äärmiselt olulise küsimusega ja pole ka otseselt kiire uue maksumäära kinnitamisega, sest selle suurendamine oli niikuinii kavas alles 1. juulist,» põhjendas Kriis.

Teine võimalus töötukassa rahalist seisu parandada oleks kulusid kärpida, mis tähendab hüvitiste vähendamist. Nii reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip, Kriis kui ka riigikogulasest Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ott Lumi on märkinud, et tuleks edasi lükata uued töötutele mõeldud hüvitised, mis pidid koos töötajate koondamist ettevõtja jaoks hõlpsamaks muutva töölepinguseadusega 1. juulil kehtima hakkama.

Samuti pidi 1. juulil jõustuma põhimõte, et vabatahtlikult töölt lahkunud inimene saaks töötutoetust, ning suurenema pidid töötutele mõeldud hüvitised – esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti.

Valitsusliidu kolmas pool Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning ametiühingud on aga teada andnud, et kui töötute uued hüvitised edasi lükatakse, siis tuleb sedasama teha ka koondamise hõlbustamisega.

Kriisi sõnul peaks valitsus alustama kokkuleppe saavutamiseks kolmepoolseid läbirääkimisi tööandjate ja ametiühingutega.