Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Marina Lohk, vanemtoimetaja

Tänavu on töötuks jäänud inimestele planeeritud eraldada 250 oma äri alustamiseks mõeldud ettevõtlustoetust ning selleks on ette nähtud 15 miljonit krooni.

Tööturuameti alamprogrammi juht Raido Raudnagel rääkis tänasel sotsiaalministeeriumi pressikonverentsil, et alates 2008. aastast on võimalik töötul isikul taotleda ettevõtlustoetust kuni 70 000 krooni, eelnevalt oli see summa kuni 20 000.

Lisaks on toetuse saajatele võimaldatud enda erialane täiendamine. «Näiteks kui restauraator hetkel tegeleb ainult maalide restaureerimisega ja otsustab, et ta tahab oma äri laiendada, siis tal on võimalik saada koolitust näiteks mööbli restaureerimise peale,» rääkis Raudnagel.

2009. aastal on planeeritud eraldada 250 toetust ja sellega luua vähemalt 300 uut töökohta ning selleks on ette nähtud 15 miljonit krooni. 2008. aastal eraldati 162 toetust 9,1 miljoni krooni ulatuses ja loodi 198 uut töökohta.

Toetust saavad Raudnageli sõnul taotleda töötud, kes on vähemalt 18-aastased ja läbinud ettevõtluskoolituse või omavad kutse- või kõrgharidust majanduse alal või eelnevat ettevõtluskogemust. Kui töötu ei oma ühtegi neist, on võimalik minna ka tööturuameti pakutavale koolitusele, mis kestab kuu aega ja mille kestel valmib äriplaan.

Ettevõtlustoetuse saamiseks tuleb esitada avaldus, äriplaan ning koopiad dokumentidest, mis tõestavad tingimustele vastavust.

2009. aasta esimeses kvartalis suunati ettevõtluskoolitusele kokku 279 inimest, kellest toetust taotles 42. Neist 36-le toetust ka eraldati. Tulemusena loodi 44 uut töökohta. Keskmiseks toetuse summaks kujunes 67 000 krooni.

Tegevusvaldkondade poolest taotleti 12 protsenti toetustest aasta esimeses kvartalis tekstiilitootmise jaoks, millele järgnesid raamatupidamine, metsamajandus, juuksuri- ja iluteenused ning põllumajandus (kõik 9 protsenti).

Järgmiseks oli 6 protsendiga toitlustus ja majutus ning puidutöötlemist, jaekaubandust, vaba aja, spordi- ja kultuuritegevust, ehitust, mööblitootmist, mootorsõidukite hooldust ja remondi esines kõiki 3 protsendi kaupa.

Kõige suurema osa ehk tervelt 29 protsenti moodustasid aga muud teenused, mis näitab Raudnageli sõnul, et inimesed otsivad uusi huvitavaid ideid, et erineda hallist massist. Ka möödunud aastaga võrreldes on muude teenuste osakaal kasvanud. Vähenenud on aga mullusega võrreldes oluliselt juuksuri- ja iluteenuste ning loomulikult ka ehituse osakaal.

Suurem osa toetustest läheb Tallinna ja Harjumaale (17 protsenti), Valgamaale (13 protsenti), Tartumaale (11 protsenti) ja Viljandimaale (9 protsenti).

Üksikasjad

Avaldatud: 02 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Toimetaja: Hetlin Villak

Tööta jäänud inimesed leiaksid enam rakendust ja elatisevõimalust heakorratöödel, kui seadus selleks rohkem võimalust annaks.

Tallinna volikogu otsustas märtsis pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga muuta tööturuteenuste ja -toetuste seadust nii, et töötuid võiks rakendada avalikus töös praeguse 50 tunni asemel 80 tundi kuus, teatas linnavolikogu.
Nii tekiks võimalus suurendada ka nende praegust 1500 kroonini küündida võivat kuuteenistust.
Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut loodab selles küsimuses koostööle Toompeaga.
„Ootame valitsuselt kiiret otsust,” ütles Vitsut.
„Oleme kindlasti kõik huvitatud sellest, et inimesed leiaksid mõlemapoolselt kasulikku rakendust ning et pealinn saaks võimalikult ruttu talvega kogunenud mustusest puhtaks.”

Linnaosavalitsuste ja tööturuameti vahel on sõlmitud haldusleping, mille kohaselt pakub linnaosa töötutele rakendust avalikus töös.
Lasnamäel osales aasta kolme esimese kuu jooksul heakorratöödel 36 töötut inimest. Seejuures suurenes hõivatute arv veebruarikuu neljalt 29-ni märtsis.

Pirital leiab kuni ilmade soojenemiseni heakorratöödel rakendust 13 töötut.
Nõmme linnaosas on töötuna arvel 17 inimest, kellest iga päev käib 7-15 heakorratöödel – prahti koristamas, kergematel lammutustöödel, parkidest oksi korjamas jms.

Kesklinna valitsus on valmis talvekuudel rakendada kuus inimest ning ülejäänud osal aastast 20 inimest päevas.
Linnaosal on selleks kasutada 130 000 krooni. Seni on kõnniteede puhastamisel ja libedustõrjel, samuti parkide ja haljasalade heakorrastamisel kesklinnas leidnud rakendust kaheksa töötut.

Mustamäe linnaosas toimub töötute rakendamine ASi Mustamäe Haljastus kaudu.
Hiline kevad lubas nende kaasabil hakata heakorratöid tegema alles sel nädalal ja rakendust leidis viis inimest.
Ilmade soojenedes kasvab ka vajadus töökäte järele.
Töötute ja mittetöötavate pensionäride rakendamiseks heakorratöödel on Mustamäe linnaosal kasutada sel aastal 137 000 krooni.
Kristiine linnaosas on päeviti teinud heakorratöid ning lume- ja libedusetõrjet kaheksa töötut, kokku on sel moel hõivatud 16 inimest.
Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosas hakati töötuid heakorratöödel rakendama alanud kuust.
Tallinnas lisati juba selle aasta linnaeelarve menetlemise käigus, kui ilmnes märke tööpuuduse kiirest tõusust, pool miljonit krooni heakorratöödeks.
Esialgne summa oli kavandatud varasemate aastate eeskujul 700 000 krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Maksumaksjate Liit

Märtsi lõpus kirjutas rahandusminister alla määrusemuudatusele, mille tulemusena on töötajale (ja töötajaga võrdustatud isikule) antava laenu intressimäär alates 1. aprillist 2009. a 3%. Tegu on intressiga, mida pooled peaksid kasutama, et ei tekiks erisoodustust tulumaksuseaduse § 48 tähenduses. Teatavasti oli 2007. aasta lõpuni ministri kehtestatud intress 3%, 2008. aasta algusest tõsteti intress viiele protsendile.

Kõnealune Rahandusministri 26. märtsi 2009. a määrus nr 27 kannab pealkirja "Rahandusministri 29. detsembri 1999. a määruse nr 120 «Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine» muutmine".

Riigi Teatajas avaldatud määrust saab lugeda siit: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13164766

Üksikasjad

Avaldatud: 01 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Andrus Karnau
Lauri Linnamäe

Valitsuse plaan külmutada kaheks aastaks maksed teise pensionisambasse põrkub rahandus- ja pangandusringkondades väga tugevale vastuseisule ja pole teada, kas valitsus suudab selle läbi suruda.

Rahandusminister Ivari Padari arvutuste järgi toob maksete külmutamine teise pensionisambasse valitsussektorile tänavu kokkuhoidu 1,6 miljardit krooni ja tuleval aastal 2,4 miljardit krooni. Padari hinnangul oleks see SKT languse korral igati mõistlik samm.

Samas ei taha tema erakonnakaaslane Eiki Nestor leppida mõttega, et pensionisüsteem löögi alla satub. Nii ringleb praegu mõte, et kahe aasta pärast peaks riik tegemata jäänud sissemaksed kuidagi hüvitama.

Tänavuse esimese lisaeelarve tegemise ajal oli see ettepanek juba laual, aga siis ei suutnud valitsus küsimuses kokku leppida. Reformierakonna liidri, valitsusjuht Andrus Ansipi sõnul tuleb maksed pensionisambasse peatada, et päästa töötukassa pankrotist.

Töötajad hakkaksid siis maksma ikkagi kaks protsenti palgast, kuid pensionisamba asemel läheks see töötukassasse. Viimase maksumäär on praegu 0,6 protsenti. See raha jääks siis kodumaise tarbimise ergutamiseks.

IRLi peasekretär Margus Tsahkna märkis, et erakond kaldub külmutamist toetama. «See kahjustab tööinimesi vähem kui mõni teine,» lausus Tsahkna.

Ka endine hansapankur Indrek Neivelt toetas kava. «See on halbadest valikutest parim,» ütles ta. «Kärpima peab sealt, kus see kõige vähem mõjutaks reaalmajandust.» Neivelt viitas, et lõviosa pensioniraha investeeritakse välismaale ja ükski pere ei säästa raha kriisi ajal. Nii võiks mõelda ka riik.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse ASi juht Indrek Holst leidis, et valitsuse plaan annaks surmahoobi kogu pensionisüsteemi usaldusväärsusele. «See ei ole hea uudis,» ütles Holst. «Seda uudist saab positiivselt võtta vaid juhul, kui see päästab millestki koledast – krooni devalveerimisest, eurole ülemineku peale ma isegi ei mõtle.»

Pensionifondide haldamisega seotud inimesed suhtuvad sissemaksete peatamisse kahetiselt – kui ühtedelt pälvis valitsuse ettepanek leebet mõistmist, siis teised ei hoidnud tagasi hävitavat kriitikat.

Swedbanki Investeerimisfondi juhatuse esimees Fabio Filipozzi hoidus otsekohestest seisukohavõttudest ning kinnitas, et loodab majandusolude helgemaks muutudes pensionisüsteemi jätkumist esialgsel kujul.

«Me jätkame oma tööd fondidesse paigutatud raha investeerimisel, kliendid ei pea muret tundma oma seni investeeritud raha pärast,» kinnitas Filipozzi.

Samas on finantskriis juba andnud oma hoobi pensionifondide usaldusväärsusele. Filipozzi juhitud pensionifondid on riigis ühed populaarsemad, aga need on ka kriisi ajal enamasti kõige rohkem oma väärtust kaotanud.

Nordea pensionifonde haldava Nordea Pensions Estonia juhatuse liige, praeguse pensionisüsteemi väljatöötajate hulgas olnud Kadi Toompere nimetas peaministri ettepanekut ehmatavaks ja läbimõtlematuks. «Ka Taanis peatati ühe protsendi maksmine ajutiselt, aga hiljem vaikiti teema maha ja ka inimesed olid jõudnud ära harjuda.

Kokkuvõttes jäänuks aga inimesed pensionile minnes rahast ilma,» tõi Toompere võrdluseks.
Pensionireformi ette valmistades tegi Toompere enda sõnul sadu arvutusi, leidmaks riigi panuse optimaalset suurust. «Algne kaheprotsendilise makse plaan osutus mõttetuks, reaalne kasu algas kuue protsendi pealt,» meenutas ta.

LHV pensionifonde haldava LHV Varahalduse juht Mihkel Oja andis mõista, et valitsuse kava elluviimise korral oleks tegu sisuliselt pettusega. «Üle 70 protsendi inimestest on liitunud pensionisüsteemiga vabatahtlikult, eeldades, et riik kolmekordistab nende investeeringu tulevikku,» rõhutas Oja. «Liitujate suurim hirm, et riigijuhtide lubadused on «õhust», ongi teoks saamas.»

Toompere sõnul pidi ta ise rahandusministeeriumis töötades pidevalt rahustama teise samba osas ebakindlaid inimesi. «Kogu aeg oli küsimus õhus: kuidas saab inimene kindel olla, et riik ka tulevikus makseid jätkab?» sõnas ta. «Pidin ise käima ja kordama, et teine sammas on inimese eraomand ja selle kallale ei saa minna. Kui küsida, kas praegune kava on tööinimesel vaiba alt tõmbamine, vastan pigem jaatavalt.»

Oja meenutas, et Eestist veelgi hullemas olukorras Läti riik vähendas küll pensionisamba makset, kuid tasub siiski kaks protsenti inimese pensionisambasse. «Riigi maksed teise sambasse vähenevad niigi proportsionaalselt koos sotsiaalmaksu laekumisega. Need «investeeringud» kohanduvad automaatselt koos vähenevate maksulaekumistega ning seega ei rõhu eelarvet,» lisas ta.

Oja sõnul tähendab pensionisüsteemi maksetest taganemine, et koorem jäetakse praeguse tööealise elanikkonna kanda. «Tänaste pensionäride pension tõuseb, samas kui tulevaste pensionäride pensione vähendatakse,» selgitas ta.

Postimees tsiteeris autori eksituse tõttu algses artiklis ebakorrektselt Sampo Panga juhti Aivar Rehet. Autor Lauri Linnamäe vabandab siiralt ja sügavalt Aivar Rehe ees talle omistatud võõra tsitaadi pärast.

Küsitlus
Mida arvate valitsuse plaanist külmutada ajutiselt sissemaksed teise pensionisambasse?

Kristi Melts, medõde
Ei meeldi. Ma olen niivõrd kaua maksnud, et pole mõttekas kaheks aastaks maksmine lõpetada. Mu palk ei ole nii suur, et sissemaksete külmutamisel see kaks protsenti, mis kätte jääb, määrav oleks. Mul on tehtud ka kolmas pensionisammas, kuid kogu aeg neil silma peal ei hoia - korra aastas ehk.

Dmitri Bereng, arvutipoe müüja
Mul on teine pensionisammas tehtud, olen sellega harjunud ja minu pärast võiks ta jääda. Las koguneb. Seda, kui palju mul aastatega kogunenud on, ma ei tea. Pole pensioni vastu huvi tundnud.

Maret Bukkholm, kodune
Lõpetasin teise pensionisamba mõni aeg tagasi ära. Kuna olen 46- aastane, siis ei näinud mõtet aastani 2023 raha koguda, sest tuleb euro või devalveerimine - raha väärtus võib väheneda. Seetõttu on mul ükskõik, mis toimub. Tehku, mis tahavad!

Vira Konõk, ajakirjanik
Ma ei arva sellest midagi head. Kui on kriis, siis eks tuleb midagi ette võtta, aga võib-olla tuleks kärpida teistest valdkondadest, mitte pensionite kallale minna. Endal mul teist pensionisammast tehtud ei ole, kuna pole püsivat töökohta.