Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Esialgu on plaan rahastada stipendiume Archimedese sihtasu­tuse kaudu EL-i rahaga.

­­Sotsiaalministeeriumis küpseb idee, et kunagi oma haridustee pooleli jätnud ja nüüd töötuks jäänud inimesi võiks riik toetada koolipinki tagasi minemisel, makstes neile õpingute jätkamisel eraldi stipendiumi.

„Selline idee meil tekkis, kuid kuna me alles arutame seda, ei ole veel otsustatud, mis mahus ja kuidas täpselt see toimima hakkaks,” selgitas sotsiaalministri nõunik Anders Tsahkna. Tema sõnul oleks praegust majandusolukorda arvestades vaja suunata inimesi oma haridusteed lõpuni käima ja endale korralikku haridust hankima. Rahalist toetust oleks neile vaja pakkuda aga seetõttu, et kui inimene on kaotanud kõik oma sissetulekud, ei oleks tal muidu lihtsalt võimalik koolis käia – pigem valiks ta ikka mingi kiiremini kätte sattuva juhutöö. „Praeguse olukorraga toimetulekuks on seda lihtsalt vaja,” selgitas Tsahkna. Eeskätt loodab ta seeläbi entusiasmi süstida reaalteadusi tudeerinud inimestesse. „Näiteks siiani ehitajana töötanud inimene võiks näha perspektiivi inseneriks õppimisel,” pakkus nõunik.

Palju detaile

Haridus- ja teadusministeeriumis hinnatakse ideed samuti huvitavaks, vahendas kõneisik Asso Ladva, kelle sõnul on ministeeriumi inimesed sellest juba ka oma sotsiaalministeeriumi kolleegidega rääkinud. „Samas on idee juures väga palju detaile, mis on läbi arutamata,” sõnas Ladva.

„Sotsiaalministeeriumi idee on tervitatav – tuua õpingud katkestanud tagasi kõrgkoolidesse,” ütles Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp. TTÜ-s jätab õppeaastas õpingud pooleli umbes 600–900 üliõpilast. „Need on valdavalt õppurid, kes ei suuda täiskoormusega töötamist ja statsionaarseid ülikooliõpinguid ühitada,” kirjeldas Kübarsepp. Tema kinnitusel on TTÜ huvitatud selliste inimeste õpingute jätkamisest.

Sama kinnitas ka Tartu ülikooli õppeprorektor Birute Klaas. „Praegu on õige aeg investeerida haridusse – kui töökohti pole, suunata inimesi end ette valmistama järgmiseks majanduse tõusu ajaks,” leidis Klaas. Tema sõnul on ülikool avatud ka aastaid, näiteks lausa 20 aastat tagasi õpingud pooleli jätnud inimestele, kelle varem sooritatud õpinguid on võimalik nüüd ümber arvestada. Sellega tegeleb eraldi komisjon, kes vaatleb iga juhtumit eraldi. Samuti saab pikka töökogemust arvestada ümber ainepunktideks.

Esialgu peab sotsiaalministeerium plaani rahastada stipendiume Archimedese sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu rahaga. Praegu vaatavad kõik ministeeriumid rahandusministeeriumi juhtimisel üle oma varem, headel aegadel tehtud Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamise plaane, et hinnata, kas praeguses muutunud olukorras on kõik projektid ikka mõttekad või peaks neid muutma. Seega, kui sotsiaalministeerium otsustab, et töötute stipendiumi idee on praegu olulisem kui mõni muu varem plaanitud projekt, siis võibki selleks raha kasutada.

Archimedese sihtasutuse kõrghariduse arenduskeskuse juhataja Katrin Kiisleri sõnul ootavad nad veel sotsiaalministeeriumi täpsemat plaani, et selle rakendumise võimalikkusele oma hinnang anda. Ühe asjana tuleb otsustada, kas anda toetusraha kohe koolile või otse indiviidile. See oleneb Kiisleri sõnul ennekõike mahtudest: kui stipendiumi hakkavad saama tuhanded inimesed, oleks mõistlikum raha siduda õppeasutusega, kui vähem, saab sihtasutus ise hakkama ka igale indiviidile paberite vormistamisega.

Pakutakse palju võimalusi

Kõrgkoolid kutsuvad kadunud õppureid

•• Tallinna tehnikaülikool on igati huvitatud kunagi õpingud katkestanud endiste üliõpilaste koolipinki tagasi pöördumisest. Kooli õppeprorektori Jakob Kübarsepa sõnul on selleks loodud ka paremad tingimused:
•• suureneb nende õppekavade arv, kus on võimalik kaugõpe;
•• sisse on töötatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteem;
•• õpinguid saab jätkata ka avatud ülikoolis.

Tasuta õppekohad
Õpe täiskoormusel

•• TTÜ-s on palju õpingud katkestanuid riigieelarvelistel õppekohtadel, mistõttu on võimalik tulla tagasi õppima n-ö tasuta õppekohtadele. „Kahjuks mitte kõikidel erialadel,” möönis Kübarsepp. Riigieelarvelisel õppekohal õpingute jätkamine tähendab kohustust õppida täiskoormusega (75–100 prot­senti nominaalkoormusest). „Kui see käib üle jõu, tuleb jätkata õpinguid avatud ülikoolis, siis aga juba oma raha eest,” täpsustas Kübarsepp.

Jätk avatud ülikoolis
Kevadel ja sügisel

•• Enamasti on õpingud pooleli jäetud õppetöös mitteosalemise või üliõpilaskoha kaotamise tõttu (õppekoormus alla 50 protsendi nominaalkoormusest). Küllalt suur osa kooli pooleli jätnutest ennistatakse korduvalt üliõpilasteks või jätkab õpinguid avatud ülikoolis.

•• Tartu ülikool on õppeprorektor Birute Klaasi sõnul paindlik ja vastutulelik näiteks juba seeläbi, et avatud ülikoolis oodatakse alati kõiki ja vastuvõtt toimub nii kevadel kui ka sügisel.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2009

• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS
• Järva Teataja

Anu Bollverk

Ajal, mil tööd on raske leida, hakkavad julgemad ettevõtjateks. Nädal tagasi tööturuametis kaitstud äriplaanid toovad Paidesse kolm uut teenusepakkujat.

Eelmisel teisipäeval kaitses tööturuameti Järvamaa büroos ettevõtlustoetuse valiku komisjoni ees edukalt äriplaani kolm noort naist. Kaks neist loodavad tööga alustada juba mais.

Möödunud suvel Tallinna tööstushariduskeskuse lõpetanud juuksur Maris Kästik on tagasi lükanud kõik tööpakkumised Tallinnas ja otsustanud oma oskusi rakendada hoopis kodulinnas Paides.
Pelytte ilusalongis tehtud praktikaga jäi salongi juhataja nii rahule, et kutsus Kästiku pärast kooli lõpetamist tööle.

Toetuse eest saab masinaid ja mööblit

Suve lõpul pani Kästik end tööturuametis töötuna kirja, tänavu veebruaris läbis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) alustava ettevõtja koolituse. Tööturuameti kaudu taotles ta 38 180 krooni toetust, lõviosa sellest kulub mööbli ostule.
Mõtte töötada füüsilisest isikust ettevõtjana (FIEna) on Kästiku tuttavad viimasel ajal maha teinud. «Tundub, et osaühingul on väiksem ettevõtlusrisk, panengi vist toetussummale nii palju juurde, et saan 40 000 täis ja teen hoopis osaühingu,» arutles ta.

Inge Tapp loodab samuti tööle hakata juba mais, tema taotles toetust kolme õmblusmasina ja ühe mannekeeni ostuks, kokku pisut üle 42 000 krooni. Tööle asub ta FIEna Paides Suur-Aia tänava õmblusateljees. «Natuke hirmutav on, varem olen olnud vaid palgatööline,» tunnistas ta.
Tööd peaks Tappi meelest jätkuma, kitsal ajal tuuakse rohkem rõivaid parandada ja ümber teha. «Mulle meeldib selline vaikne nokitsemine ja peale õmblemise ma midagi muud ei oska,» ütles ta.

Alustava ettevõtja koolituse läbis Tapp juba eelmisel aastal ja koostas ka äriplaani, aga EAS talle toetusraha ei andnud. «Nüüd oli mul põhi olemas, registreerisin end töötuks, muutsin natuke äriplaani ja sain toetust tööturuametist,» ütles ta.

Uue teenuse tahab Kesk-Eestisse tuua Aive Premet. Temal läheb töö alustamisega aega pisut kauem, sest plaanitav investeering on teistest kordades suurem.
Nimelt tahab ta osta 300 000 krooni maksva aparaadi Ultratone Futura Pro ja hakata pakkuma suuremates Eesti linnades kiiresti populaarseks saanud kehahooldust. «Ega ilumaailma valdkonnal ole kerge praegu, kus inimestel napib tööd ja raha, see teeb mind tiba murelikuks,» tunnistas ta.

Samas annab Premetile julgust tõsiasi, et aparaati ei kasutata mitte ainult keha trimmimiseks ja salendamiseks, vaid ka lihaste treenimiseks, spordimeditsiinis ja taastusravis.
Pärast Peugeot’ keskuse sulgemist eelmise aasta novembris otsis Premet uut töökohta, aga tulutult.
«Veebruaris läksin EASi koolitusele, algul oli see rohkem nagu endale tõestamiseks, et mul oleks midagi teha,» lausus ta.

Nüüd on Premetil otsus oma ettevõtte kasuks kindel. «Öeldakse ju, et kes ei riski, see šampust ei joo,» lisas ta.
Ettevõtjaks hakkamist Premet ei karda ja tahab pärast 70 000 krooni suuruse alustava ettevõtja toetuse laekumist luua osaühingu, taotleda EASist lisaks 50 000 krooni starditoetust ning võtta ka stardilaenu.

Äriideed saab juhendi järgi analüüsida

Tööturuameti Järvamaa osakonna konsultandi Margit Lugna ütlust mööda on huvi endale töökoha loomise vastu praegu erakordselt suur.
Tänavu on käinud ettevõtluskonsultandiga oma äriideed arutamas juba 30 inimest, neist peaaegu pooled on läbinud ka ettevõtluse alustamise kursuse ja koostavad äriplaane.

Lugna teada on lõpusirgel neist neli, nende seas nii metsanduse, turismi kui ka käsitööga seotud äriplaane.
«Kui inimene on töötuna arvel ja tal mõlgub meeles mingi äriidee, võiks seda kindlasti tulla meiega arutama,» julgustas Lugna.
Tööturuametist saab kaasa mahuka juhendmaterjali, mille alusel oma äriideed analüüsida. «Selle käigus selgub, kes on tegija ja kes mitte,» ütles Lugna.
Seejärel võiks ettevõtluskoolitusele minna need, kel ettevõtluskogemust või majandusharidust ei ole.

Äriplaani tuleb kaitsta neljaliikmelise komisjoni ees, kokku on võimalik tööturuameti kaudu taotleda 70 000 krooni ettevõtluse alustamise toetust. Seda 2013. aastani kestva tööhõiveprogrammi abil, mis lisab riigi 20 000-kroonisele toetusele veel 50 000 krooni.

KOMMENTAAR

Saima Piisner
Järvamaa arenduskeskuse ettevõtlus­konsultant

Need, kes on end registreerinud FIEna või loonud äriühingu, peaksid toetuse saamiseks pöörduma meie poole. Esimesel tegutsemisaastal saab ettevõte EASist taotleda starditoetust kuni 50 000 krooni.
Kui ettevõte on kuni kaks aastat vana, võib taotleda kasvutoetust kuni 200 000 krooni.
Raha tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest ja seda antakse kas põhivara soetamiseks, veebilehe loomiseks või arendamiseks ning kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse väljatöötamiseks.
Soovijatel on võimalik läbida ka EASi alustava ettevõtja koolitus, mis on tänavu eriti populaarne: kui varem on olnud üks koolitus aastas, siis tänavu alustab Paides juba teine rühm.
Ajal, mil ettevõtjad koondavad 25–30 protsenti oma töötajatest, on ise ettevõtjaks hakata üks päästerõngas. Suuri riske ei julgeta võtta ja turule tuleb peamiselt väikseid tegijaid. Sellist äriplaani, kus ettevõte annaks tööd vähemalt viiele inimesele, pole olnud ühtegi.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Ag­nes Oja­la

Riik lu­bab soo­vi­ja­tel tei­se sam­ba pen­sio­ni­fon­di­de mak­seid jät­ka­ta al­les järg­mi­sel aas­tal.

Kui se­ni on rii­giee­lar­ve kär­be­test rää­ki­des öel­dud, et ko­hus­tus­li­ku pen­sio­ni­fon­di­ga lii­tu­jad võivad ise va­li­da, kas nad lä­he­vad rii­gi­ga pen­sio­ni­mak­se­te pea­ta­mi­sel kaa­sa või mit­te, siis su­vest aas­ta lõpu­ni sel­list võima­lust ei tu­le.
„Mak­se­te jät­ka­mi­seks tu­leb te­ha aval­dus, au­to­maat­selt keh­tib 0+0-režiim,” sõnas ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja Kat­rin Rei­mann.
Te­ma sõnul sel­gu­vad oma soo­vist tea­ta­mi­se üksi­kas­jad eelnõu val­mi­mi­se käi­gus. Sel­ge aga on, et eelnõu ko­ha­selt sis­se­mak­sed pea­ta­tak­se.

No­vemb­ri­ni saab mõel­da

Prae­gu­se plaa­ni jär­gi peak­sid mak­sed pea­tu­ma sel­le aas­ta juu­nist ku­ni 2010. aas­ta­ni.
2011. aas­tast mak­sak­sid lii­tu­nud ühe ja riik kaks prot­sen­ti, 2012. aas­tast aga taas­tuks se­ni keh­ti­nud 2+4-süsteem.
Ju­hul kui pen­sio­ni­ko­gu­ja ot­sus­tab mak­seid jät­ka­ta, lae­kub te­malt sam­bas­se jaa­nua­rist 2010 taas kaks prot­sen­ti bru­to­pal­gast, nii et 2011. aas­tal tee­vad pen­sio­ni­fon­di sis­se­mak­seid riik ja lii­tu­ja võrd­selt.
Uue süstee­mi pea­mi­se eest­ve­da­ja, sot­siaal­de­mok­raa­di Ei­ki Nes­to­ri sõnul saab igaüks jät­ka­mi­se või mit­tejät­ka­mi­se va­hel va­li­da 1. no­vemb­ri­ni.
„Kui ko­gu­ja ot­sus­tab 2009. aas­ta 1. no­vemb­riks mak­set jät­ka­ta, siis riik kan­nab te­ma kon­to­le 2014.–2017. aas­ta­ni kuus prot­sen­ti,” sel­gi­tas Nes­tor hüvi­ta­missüstee­mi.

Sot­siaal­de­mok­raa­di and­meil on va­lit­sus­lii­du part­ne­rid tei­nud et­te­pa­ne­ku si­du­da suu­re­mad mak­sed 2012. aas­ta ma­jan­dus­kas­vu­ga.
Mi­nis­tee­rium aga se­da skee­mi veel ei kin­ni­ta.
Kat­rin Rei­man­ni sõnul ei ole ot­sust veel teh­tud, küll aga pee­tak­se mõist­li­kuks pak­ku­da hüvi­tisvõima­lust ka nei­le, kes sar­na­selt rii­gi­ga oma kon­to­le sis­se­mak­seid ei tee, kuid ta­ha­vad se­da hil­jem suu­re­mas ula­tu­ses te­ha.
„Lii­tu­nu­te­le an­tak­se võima­lus siis maks­ta 2+4 ase­mel 3+6-skee­mi alu­sel,” täp­sus­tas Nes­tor ja li­sas, et kui ini­me­ne ot­sus­tab maks­mist ko­he jät­ka­ta, mak­sab riik 2014.–2017. aas­ta­ni hüvi­tist siis saa­da­va tu­lu alu­sel.

Lii­ga op­ti­mist­lik prae­gu kok­ku­le­pi­ta­va püsi­mi­se suh­tes Nes­tor siis­ki ei ole: „O­le­ne­ma­ta ma­jan­dus­su­ru­ti­sest võib võimu­le tul­la Sam­ba­pu­rus­ta­ja­te Par­tei ja kõik ära lõpe­ta­da.”

Nor­dea Pen­sions Es­to­nia ju­ha­ta­ja An­ge­li­ka Ta­gel kõiki­de pen­sio­ni­ko­gu­ja­te sis­se­mak­se­te au­to­maat­set pea­ta­mist ei pool­da.
„Meie ee­lis­ta­me kind­las­ti va­rian­ti, et va­li­ku kor­ral peak­sid tea­ta­ma ai­nult need ini­me­sed, kes ta­ha­vad mak­seid lõpe­ta­da, et mit­te koor­ma­ta kõiki ini­me­si.”
Vii­ma­sed de­tai­lid ja kor­ral­dus­li­kud küsi­mu­sed sel­gu­vad lõpli­kult siis, kui riik on esi­ta­nud täp­se­ma nä­ge­mu­se ko­gu prot­ses­sist. See peaks val­mi­ma nel­jap­äe­val.

Va­lit­se­mis­ta­su võetak­se eda­si

•• Kui­gi tei­se sam­ba pen­sio­ni­fon­di­des­se juu­nist enam sis­se­mak­seid ei teh­ta, jät­ka­vad pan­gad va­ra­de hal­da­mist, küsi­des sel­le eest ka va­lit­se­mis­ta­su­sid ja fon­di va­he­ta­mi­sel väl­ju­mis­ta­su.
•• „Pen­sio­ni­va­ra­de in­ves­tee­ri­mi­ne jät­kub ka ajal, kui sis­se­mak­sed on pea­ta­tud, ning tee­nus­ta­su­de osa ka­jas­tub fon­di väär­tu­ses ka edas­pi­di. Ai­nus muu­tus on see­ga sel­les, et kui uu­si osa­kuid juur­de ei tu­le, siis ei ole ka mär­ki­mis­ta­su,” sel­gi­tas SEB Elu- ja Pen­sio­ni­kind­lus­tu­se juht Ind­rek Holst.
•• 13 000-kroo­nist kuu­pal­ka tee­niv ini­me­ne, kes on tei­se sam­ba mak­seid tei­nud al­les sel­lest aas­tast, on prae­gu­seks oma kon­to­le ko­gu­nud 3160,30 kroo­ni, mis fon­dio­sa­ku­te väär­tu­se säi­li­des ja mai sis­se­mak­se li­san­du­des teeb mak­se­te pea­ta­mi­se het­keks 3932,50 kroo­ni.
•• Kui ko­gu­tud sum­ma ei peaks poo­le­tei­se aas­ta jook­sul, tä­na­vu juu­nist 2010. aas­ta lõpu­ni, kas­va­ma ega ka­ha­ne­ma, kao­tab pen­sio­ni­ko­gu­ja sel­le­gi­poo­lest 135,6 kroo­ni, maks­tes iga kuu fon­di väär­tu­sest 0,125 prot­sen­ti pan­ga­le va­lit­se­mis­ta­suks.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Inimesed, kes saavad vanaduspensionile lähema kaheksa aasta jooksul ehk hiljemalt 2017. aastal, pääsevad maksete külmutamisest. Seda juhul, kui riigikogu kiidab heaks valitsuses eile sündinud teise pensionisamba külmutamise kava.

Valitsuse värske otsus näeb küll ette, et kõik maksed teise pensionisambasse külmutatakse selle aasta 1. juunist, kuid lähema kaheksa aasta jooksul pensionile pääsevad inimesed võivad taotleda sissemaksete jätkamist tuleva aasta algusest.

Sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni esimees Eiki Nestor märkis, et vanaduspensionieelikuile maksete alles jätmine oli üks osa valitsuses küpsenud kompromissist.

Nestori sõnul pole tehniliselt võimalik teise sambasse makseid katkematult jätkata, inimestel ja asutustel peab jääma aega, et esitada avaldused ja registreerida maksete jätkamist soovijate andmed.

Kui valitsuse ettepanek riigikogu heakskiidu saab, tuleb pensionieelikuil minna oma panka ja teha avaldus, et soovivad jätkata teise pensionisambasse maksete tegemist. Sellisel juhul maksab inimene oma palgast uuest aastast kaks ja riik jätkuvalt neli protsenti.

Oma pensionifondi tuleb minna avaldust kirjutama ka neil, kes tahavad uuest aastast vabatahtlikult jätkata kahe protsendi maksmist pensionifondi.

Nestor märkis, et teise samba pensionifond pole ainult keskmisest jõukamate inimeste pärusmaa. «Ka keskmisest palgast vähem palka saavad inimesed on huvitatud vabatahtlikest maksetest teise pensionisambasse,» ütles ta. «Need, kes on kindlad oma töökohas, jätkavad makseid.»

Vabatahtlikult makseid tegevad inimesed saavad riigi poot hüvitiseks nelja asemel kuus protsenti aastail 2014–2017. Lisaks on lisavõimalus neile inimestele, kes praegu koos riigiga maksetest 2010. aastani loobuvad. Aastail 2014–2017 võivad nemad siis maksta kolm protsenti oma palgast. Sellisel juhul tasub riik samuti nende eest kuus protsendipunkti sotsiaalmaksust.

Tavapärane kaks pluss neli protsenti süsteem taastub kõikidele liitunutele aastal 2012, 2011. aastal toimib süsteem kohustuslikus korras pooles ulatuses ehk maksetena üks pluss kaks. Vabatahtlikud maksjad maksavad ka siis kaks protsenti.

Mehed saavad praegu pensionile 63-aastaselt, naistel see iga järk-järgult tõuseb kuni meestega võrdsustumiseni.

Eile valitsuskabineti istungil sündinud otsus sai sotside survel märkimisväärselt leebem kui plaaniti. Esialgu oli kavas maksete täielik külmutamine kaheks aastaks, nüüd on see periood viis kuud lühem. Lisaks on plaanis selge hüvitusmehhanism, aga ka vabatahtlik sissemakse võimalus.

SEB Varahalduse juhi Sven Kunsingu hinnangul valib parimal juhul iga kümnes teise samba vabatahtlikud maksed.

«Minu jaoks on küsimus selles, et miks peaks inimene jätkama kahe protsendi maksmist teise sambasse, kui sama raha võib panna ka vabatahtlikku pensionikindlustusse ehk kolmanda samba fondidesse,» kommenteeris Kunsing.

«Umbes kümme protsenti inimestest on üldse huvitatud pikaajalisest säästmisest, ülejäänutes tuleb huvi selle vastu sunnimeetodil tekitada,» lisas Kunsing.

Kui inimene jätkab külmutamise ajal vabatahtlikult makseid, siis tema pensionisumma ei tohiks olla märkimisväärselt suurem kui teistel.

AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst pakkus, et ehk umbes 20 000 krooni on vanaduspõlvele minnes raha rohkem sel inimesel, kes valib külmutamise perioodil vabatahtliku kaheprotsendise makse.

«See ei tohiks tekitada suuri erinevusi inimeste pensionivaras,» lausus Holst. «Palju tähtsam on mõttemaailm. Pensionivara tekib distsipliinist ja järjepidevast säästmisest. Pensionifondi tootlusest räägitakse palju, aga põhivara tuleb ikka säästmisest.»

Holst kahtles, et valitsusel jätkub tulevikus raha selleks, et maksta rohkem kui neli protsenti teise samba pensionifondi. «Kust see raha võetakse? Ka tulevikus on riigil vaja eelarverahaga kokkuhoidlikult ümber käia,» kommenteeris ta.

Arvamused

Lauri Leppik
pensioniekspert:

Ühelt poolt on hea, et valitsuserakonnad jõudsid kokkuleppele. Tuleb aga möönda, et pakutud nn kompensatsioonimehhanism on üsna kohmakas ja on küsitav, kui paljud teises pensionisambas osalejad selles olukorras ühepoolsed vabatahtlikud maksed valivad. Oleks oodanud, et arutelus tõuseb tugevamalt päevakorda kogumispensioni tagatiste teema. See oli süsteemi käivitamisel küll arutlusel, kuid toona jäid peale rahandusspetsialistide argumendid, et tagatiste süsteem on liialt kulukas. Praeguseks on aga näha, et tagatiste puudumise hind võib pensionikoguja jaoks, aga ka süsteemi üldise usaldusväärsuse vaatenurgast olla väga kõrge.

Kadri Simson
riigikogu liige, Keskerakond:

Kohustusliku pensionisamba sissemaksete lõpetamisega petab riik maksumaksjate õigustatud ootust ja oleks sambaga liitunute suhtes täiesti ebaõiglane. Selline samm seab kahtluse alla riigi usaldusväärsuse ja õõnestab inimeste usku oma riiki. Riik peaks petukaupa pakkunud inimestele tagastama nende seni teise pensionisambasse tehtud sissemaksed. Ansipi valitsus ei mõtle praegu töötavate inimeste tuleviku peale ning veebruarikuise negatiivse lisaeelarvega on otsustanud ära kulutada ka eelmise valitsuse kogutud erakorralise pensionireservi viie miljardi krooni ulatuses.