Kadri Ibrus
Seaduses olev auk võib jätta hüvitiseta inimese, kes pole ise midagi valesti teinud.
Kui tööandja jätab töötajale maksmata mitme kuu palga ega maksa seega ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid, vaid maksab need hiljem välja kõik korraga, ähvardab töötajat hiljem töötuks jäädes töötuskindlustushüvitisest ilmajäämine.
Nii juhtus näiteks Eesti väikelinnas elava tööta jäänud naisega, kes kaotas töö juba mullu sügisel, kuid pole siiani saanud ei töötuskindlustushüvitist ega ka tavalist töötu abiraha.
Ootan ikka, et saan töötushüvitist, kui töötu abiraha võtma hakkan, jääksin sellest ilma, selgitas anonüümsust palunud naine. Tema juhtumit on juba mitu kuud sotsiaalministeeriumi algatusel uurinud maksu- ja tolliamet, tööinspektsioon ja töötukassa. Siiani on kõik pidanud käsi laiutama, sest kehtivate seaduste järgi pole midagi parata, kuigi naine ise on kõik õigesti teinud.
Töötuskindlustushüvitist makstakse töö kaotanud inimesele, kui tema eest on viimase 36 kuu jooksul makstud vähemalt 12 kuu töötuskindlustusmakseid. Vastasel juhul ei saa inimene üldse hüvitist. Kõnealusel juhul tuli müüjana töötanud naisel kuid kokku kõigest kümme. Eelviimase tööandja juures töötas ta küll 2007. aasta sügisest kuni mullu maini, kuid tööandja ei suutnud mitu kuud üldse palka maksta ja maksis töötasu korraga välja alles siis, kui naine oli pöördunud töövaidluskomisjoni ja palk välja nõuti. Arvestamata jäid tal seetõttu aga viie kuu maksed. Järgmine tööandja küll esialgu maksis palka, kuid siis koondas naise ja koondamisraha maksti samuti välja mitme kuu eest korraga, nii et jälle läksid naisel kaduma kahe kuu maksed.
Esimene tööandja selgitas Eesti Päevalehele, et kuna müük ei läinud, polnud võimalik ka töötajale palka maksta. Töövaidluskomisjoni otsuse peale maksin talle palka oma söögirahast, märkis nüüd ise samuti töötuks jäänud mees, kes ei osanud oma endise töötaja olukorda enam kuidagi kommenteerida.
Tööandja ei ole käitunud korrektselt, kommenteeris sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja. Teisalt ei ole nüüd enam tööandjaga võimalik ka midagi ette võtta. Praegu oleks tööandjal võimalus muuta maksudeklaratsioone, kajastades palga väljamaksed õigete kuude eest, kuid tööandja on oma tegevuse lõpetanud ning temaga ei ole õnnestunud ühendust saada, märkis Rahuoja.
Oleme üritanud meie poole pöördunud naise probleemile lahendust leida ja teda igati aidata, aga tema juhtumi puhul lihtsalt ei ole lahendust, kahetses Rahuoja.
Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt ei ole varem töötuskindlustuse süsteemis sellist probleemi kerkinud. Asekantsleri sõnul on nad nüüd asunud kaaluma ka õigusaktide muutmise vajadust, et selliseid olukordi tulevikus vältida.
