Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2009

• Vanemahüvitise seadus
• Postimees

Hanneli Rudi

Isad hakkasid vastsündinutega koju jääma pärast seadusemuudatust, mis lubas neil vanemahüvitist taotleda juba siis, kui laps oli saanud 70 päeva vanaks.

Vanemahüvitise taotlejate seas kasvas märgatavalt isade osakaal alates 2007. aasta lõpus kehtima hakanud seadusemuudatust, selgitas Praxise analüütik Andres Võrk tänasel pressikonverentsil.

Varem võis isa võtta vanemahüvitist pärast seda, kui laps oli saanud kuus kuud vanaks. Alates 2007. aastast võib isa lapsega koju jääda kohe, kui on lõppenud ema rasedus- ja sünnituspuhkus ehk pärast lapse 70-päevaseks saamist.

Uuringu andmetel käis üle poolte emadest sel ajal vähemalt ühe kuu tööl, kui mees oli lapsega kodus ja sai vanemahüvitist. Veerand emadest töötas kogu aja. «Ülejäänud puhkudel oli naine kodus ja mees tuli talle appi,» selgitas Võrk.

Iga kuues vanemahüvitist saanud isa töötas samal ajal.

Kuni 2007. aastani oli vanemahüvitise saajate seas üks protsent isasid, alates 2007. aastast on nende arv neljakordistunud. Vaatamata mõningasele kasvule on vanemahüvitist saavate isade hulk aga jätkuvalt väga väike.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 märts 2009

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliit juhtis rahandusminister Ivari Padari tähelepanu osalise tööajaga töötajate liiga kõrgele sotsiaalmaksukohustusele, mis praeguses majandusolukorras pärsib tööhõivet. Minister vastas tööandjate ettepanekule, et haigekassa eelarve kriitilisust ja kuritarvitamise võimalust arvestades ei näe ta võimalust kaotada sotsiaalmaksu miinimumkohustus osalise tööajaga töötajate puhul.

Alates 1. jaanuarist 2009 tõusis minimaalne sotsiaalmaksukohustus 1436 kroonile kuus varasema 891 krooni asemel. Tööandjate hinnangul läheb selliste töötajate kasutamine ettevõtjatele põhjendamatult kulukaks ja toob endaga kaasa täiendava koondamislaine. Tööandjate keskliit tegi ettepaneku muuta sotsiaalmaksuseadust nii, et osalise tööajaga töötaja minimaalse sotsiaalmaksukohustuse määramisel võetaks aluseks pool eelmise aasta miinimumpalgast ehk 2175 krooni, millelt tuleks sotsiaalmaksu maksta 718 krooni.

Rahandusminister selgitas oma vastuses, et sotsiaalmaksu miinimumkohustus väldib ravikindlustussüsteemi kuritarvitamist. Kindlustussüsteem põhineb solidaarsusel – mitterahaliste hüvede saamine ei sõltu kindlustatava poolt või eest makstud maksu summast. Miinimumkohustusega määratakse ära väikseim summa, millelt maksu tasumine annab ravikindlustuse osas õigused.

Minister märgib, et miinimumkohustuse kaotamine vähendaks mõningal määral sotsiaalmaksu laekumist. Seejuures on probleemseim asjaolu, et kindlustatute arv tõenäoliselt ei vähene, kuid nende ravikulud tuleb vaatamata vähenenud laekumisele ikkagi hüvitada.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agne Narusk

Töötuskindlustushüvi­ti­se saa­mi­seks ei to­hi pal­ga­tu­lu ol­la, osa­lus fir­mas se­da ei vä­lis­ta.

Pal­jud töö­ta jää­nud (väi­ke)fir­ma­de oma­ni­kud loo­bu­vad töö­tu­rua­me­ti külas­ta­mi­sest, sest eel­da­vad eks­li­kult, et kui ju­ba ol­lak­se oma­nik, po­le asu­tus­se as­ja. Te­ge­li­kult po­le töö­tu­na ar­ve­levõtmi­se ja töö­tus­kind­lus­tus-hüvi­ti­se taot­le­mi­se puhul olu­li­ne mit­te see, kas oled kus­kil osa­nik või mil­le­gi oma­nik, vaid as­jao­lu, kas sul on vii­ma­sel ajal ol­nud pal­ga­tu­lu või mit­te.

„Taht­sin end töö­tu­na ar­ve­le võtta, aga mul on väi­ke ehi­tus­fir­ma. Kui­gi sel­lel ju­ba pi­ke­mat ae­ga te­ge­vust po­le, he­lis­ta­sin igaks ju­huks töö­tu­rua­me­tis­se, et muidu teen end veel lolliks,” rää­kis tal­lin­la­ne Kai­do (täis­ni­mi toi­me­tu­se­le tea­da). „Mul­le öel­di, et mi­na end töö­tu­na ar­ve­le võtta ei saa.”

Ettevõtjaid neljandik

Omaen­da fir­mast töölisena pal­ka saav Kai­do jät­tis tä­he­le­pa­nu­ta amet­ni­ku sel­gi­tu­se, et tal po­le võima­lik end töö­tu­na ar­ve­le võtta, ju­hul kui tal on ol­nud sel kuul min­gi sis­se­tu­lek. Ja et paa­ri nä­da­la eest tõi ju­hu­tel­li­mus me­he­le alam­pal­ga vää­rin­gus töö­ta­su, siis oli vas­tus ei­tav.

Fir­mao­ma­nik, kes möö­du­nud kuul min­gi­su­gust pal­ga­tu­lu ei saa­nud, võib end töö­tu­na ar­ve­le võtta ja taot­le­da ka toe­tust või hüvi­tist. „Töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se maks­mi­se eel­du­se­na on sea­du­sand­ja sä­tes­ta­nud tin­gi­mu­sed, et ini­me­ne peab ole­ma töö­tu­na ar­ve­le võetud, tal peab ole­ma täi­de­tud töö­tus­kind­lus­tuss­taaÏi nõue ja töö­su­he te­ma­ga peab ole­ma lõpe­ta­tud alu­sel, mis an­nab õigu­se hüvi­tist saa­da,” ütles töö­tu­kas­sa ju­ha­tu­se lii­ge Erik Aas.

Osa­de või akt­sia­te oma­mi­ne ei võta töö­ta ini­me­selt õigust ol­la töö­tu­na ar­vel, ot­si­da tööd või õigust saa­da sel ajal töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist. Kõike se­da siis, kui ini­me­ne täi­dab tö­öot­si­mi­se reeg­leid ja on val­mis töö­le asu­ma.

Töö­tu­ru­tee­nus­te ja -toe­tus­te sea­dus ütleb täp­selt, kes ei saa end töö­tu­na ar­ve­le võtta ja see­ga ka hüvi­tist või toe­tust nõuda: ju­rii­di­li­se isi­ku juh­ti­mis- või kont­rol­lor­ga­ni liik­med, kes saa­vad sel­le eest ta­su, ning FIE-d.

Sih­ta­su­tu­se, mit­te­tu­lun­dus-ühin­gu ja -ühis­tu juh­ti­mis- või kont­rol­lor­ga­ni lii­ge, kes saab sel­le eest väik­se­mat ta­su kui pool keh­ti­vast pal­ga alammää­rast ning tal puu­dub ka iga­su­gu­ne muu pal­ga­tu­lu, saab end töö­tu­na ar­ve­le võtta ja hüvi­tist taot­le­da.

Ehk siis mees/nai­ne, kel on näiteks osaühing või on ta üks fir­ma oma­ni­kest, kuid po­le seal pal­gal, ei kuu­lu ju­ha­tus­se ega nõuko­gus­se, töö­tab hoo­pis tei­ses ko­has, kust ta koon­da­tak­se, saab end sa­mu­ti töö­tu­na ar­ve­le võtta. Kui töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja loob sel ajal oma fir­ma, ei tä­hen­da see hüvi­ti­se päe­va­pealt ka­du­mist. Al­les siis, kui et­tevõtja hak­kab saa­ma oma fir­mast pal­ga­tu­lu, kaob ini­me­sel õigus hüvitisele.

Töö­tu­rua­me­ti Tal­lin­na ja Har­ju­maa osa­kon­na ju­ha­ta­ja Siim Sa­ra­puu sõnul võib jul­gelt väi­ta, et nel­jan­dik kõigist vii­ma­sel ajal nen­de juur­de pöör­du­nu­test on fir­mao­ma­ni­kud. „Hüvi­ti­se saa­mi­seks teeb töö­tu­kas­sa jä­re­lepä­ri­mi­se, et kont­rol­li­da, kas ini­me­sel on sis­se­tu­le­kuid,” sel­gi­tas Sa­ra­puu. „Kui siis ta­gantjä­re­le sel­gub, et ta on siis­ki töö­tu­na ar­ve­lo­le­ku ajal et­tevõtlu­sest pal­ga­tu­lu saa­nud, nõuab riik maks­tud hüvi­ti­setoe­tu­se ta­ga­si.”

1 küsimus

Inimene kaotas koondamise tõttu palgatöö firmas, mille üks omanikest on ta ise. Samal ajal jätkab firma talle dividendide väljamaksmist. Kas inimesel on õigus end töötuna arvele võtta ja taotleda töötuskindlustushüvitist?

Vastab
Erik Aas
töötukassa juhatuse liige

Jah, tal on see õigus, sest pal­ga­tu­lu puu­dub.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sakala

Viimasel ajal tööturul aset leidnud suured muudatused, millega kaasnevad koondamine ja palkade kärpimine, on tekitanud töövõtjates rohkesti küsimusi.

Lõuna tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel, töölepingus on kirjas põhipalk ja see, et tulemustasu/preemiat/lisapalka maksab tööandja enda kehtestatud korras. Jaanuarist vähendas tööandja ühepoolselt tulemustasusid poole võrra. Kas see on õige?

Kui tellimused ja käive üldise majanduslanguse tõttu aina vähenevad, saab tööandja tõesti kehtestada uue tulemustasu maksmise korra seda töötajale lihtsalt tutvustades. See ei ole kokkulepitud palgatingimuse muutmine lepingus.

Kas tohib koondada meestöötajat, kelle naine on lapseootel või juba sünnituspuhkusel?

Seaduse kohaselt ei tohi koondamise tõttu lõpetada töölepingut raseda ega alla kolmeaastast last kasvatava isikuga. Kuni laps ei ole sündinud, ei ole tulevane isa veel alla kolmeaastase lapse kasvataja.

See aga, kui tööandja koondab näiteks päevapealt (makstes väiksema etteteatamisaja eest hüvitist) tulevase isa, kelle naine on juba rasedus-sünnituspuhkusele jäänud ning kes soovib kasutada isale ette nähtud puhkust enne lapse sündi, ei kõnele kaugeltki tööandja heast tahtest.

Rohkem kui kümneaastase staažiga töötajale teatati koondamisest ette 20. märtsil 2009 ja töölepingu lõpetamise päev on 20. august 2009. Kes ja kui palju peab maksma koondamishüvitist?

Praegu ollakse küll seisukohal, et vana töölepinguseaduse alusel käivitunud töölepingu lõpetamine viiakse ka lõpule vana seaduse järgi. See tähendab, et 20. augustil 2009 lõpetab tööandja töötajaga töösuhte töölepinguseaduse paragrahvi 86 punkti 3 alusel ja maksab talle hüvitiseks nelja kuu keskmise palga.

Kas tööandjal on õigus tööaja norm töölepingus sõnastada nii, et töötaja asub tööle 0,5—1 koormusega?

Ei. Tööaja norm tuleb kirja panna üheselt mõistetavalt. Millest alates saaksime muidu rääkida ületunnist või millal tekib tööandjal töötaja tööga mittekindlustamise korral kohustus teha juurdemakse?

Kui töötundide arv kuus kõiguks sellise vahemiku piires, ei oleks töötajal väljateenitava palga suhtes kindlustunnet, samuti ei saaks rääkida õiguspärasest ootusest. Töötaja oleks halvemas olukorras.

Niisugune määratlus tuleks kõne alla, kui lepitaks kokku kuupalk, mis rahuldaks töötajat töötamisel täistööajaga ning mida ta saaks ka juhul, kui talle oleks tööd vähem anda — tööandja võib ühepoolselt suurendada töötaja vaba aega ja vähendada tööaega, kui sellega ei kaasne palga vähenemine.

Toimetas Gert Kiiler, toimetaja