Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse suurendamine üle kolme protsendi ei tule kõne alla ning selle asemel tuleks kaaluda kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu kärpimist.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse koormust ei tohi suurendada. “Me peame leidma lahendused kolmeprotsendilise maksumäära raames,” ütles Kriis Päevaleht Online´ile.

Tema sõnul tuleks kaaluda varianti vähendada kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu. Praegu maksab töötukassa koondatule, kes on ligi kümme aastat ehk 110 kuud tööl käinud, peaaegu terve aasta ehk 360 päeva hüvitist. Esialgu pool ja hiljem 40 protsenti hüvitise saaja keskmisest töötasust.

Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil aga peaks hüvitise määr tõusma 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb pooleni endisest keskmisest palgast.

“Juba praegu on hüvitiste määrad meil piisavalt suured, nii et paljud eelistavad tööle minemise asemel toetusest elada,” rääkis Kriis. “Kui hüvitised tõusevad, siis kahaneb inimeste motivatsioon tööd otsida veelgi. Eesmärk aga on ju töötuks olemise päevi just vähendada,” lisas ta.

Veel näeb Kriis ühte võimalikku kärpekohta omal soovil töölt lahkunute hüvitiste arvelt. Praegu ei saa vabatahtlikult töölt lahkunud töötukassalt sentigi, kuid uus töölepinguseadus kindlustab ka neile 40-protsendise hüvitise. “Siin annaks hüvitisesaajate valikut piiritleda, kuid üldiselt pole see ettepanek toetust leidnud,” rääkis Kriis.

Ametiühingud seevastu nõuavad järjekindlalt töötuskindlustusmakse tõstmist ning tänastel läbirääkimistel pakuti selle määraks 3,7 protsenti. Tööandjate keskliit aga pole selle ettepanekuga nõus. “Ametiühingute keskliit nõuab võrreldes praegu kehtiva 0,9protsendilise maksumääraga neljakordset tõusu. See pole lihtsalt mõeldav,” märkis Kriis. Tema sõnul ei ole tööandjad nõus enda maksuosa tõusuga üle ühe protsendi.

Töölepinguseaduse vastuvõtmist Kriisi hinnangul edasi lükata ei tohiks, kuid hüvitiste osa vajab korrigeerimist.

Allikas: Päevaleht

Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kristi Leppik

Endine keevitaja Matti Tamre koristas eile koos oma lapsepõlvesõbra Vello Nööbiga männioksi, et need memmedele ahjukütteks viia. Sellist tööd teevad hetkel töötud mehed selleks, et neil töötegemine päris meelest ära ei läheks.

Töötute rakendamine heakorratöödel on tööturuameti üks teenustest, mille eesmärk on leevendada tekkinud tööpuudust, andes töötutele ajutise lahenduse lisaraha teenimiseks.

Tamre ja Nööp on ühed neist, kes kasutavad Nõmme linnaosa valitsuse pakutud võimalust teha väikese tasu eest hädaabi- ehk avalikke heakorratöid. Kord koristavad mehed lume alt välja sulanud prügi, siis jälle oksi.

Postimehe kohale jõudes läksid Tallinnas Pääsküla noortekeskuse kõrval töötanud meeste näod naerule ja nad kuulutasid valjuhäälselt, et ülemus kannab neil kiivrit. Fotograafi nähes läks jutt kohe fotograafia peale. «Mitu kaadrit sekundis aparaat teeb?» küsis Tamre fotograafilt.

«Eks ma nende kahega siin toimetangi,» ütles okstekoristust juhatanud Nõmme linnaosa heakorraspetsialist Lembit Toomik.

Lõõpimine ja jutuvada võttis jällegi Nööbi ja Tamre tähelepanu töötegemiselt ning Toomik pidi mehi takka utsitama.

Mis kell tööpäev algas? «Me siin juba viiest hommikul rabame teha,» lõõpis Nööp edasi. Ametniku jutust selgus siiski, et meeste tööpäev algas kella üheksast hommikul ja kestab umbes kella kaheni päeval.

Tõsiseid ja üheselt mõistetavaid vastuseid küsimustele oli meestelt raske saada, sest kui üks neist on ikka pulmaisana töötanud, siis lõõpimisel piire ei olnud.

Palka saavad nad miinimumi järgi ehk 27 krooni tunnis. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse järgi võivad end töötuna registreerinud avaliku korra töid teha 50 tundi kuus, et jääks aega ka uue töökoha otsinguteks. Lihtsa arvutuse kohaselt teenivad Nööp ja Tamre kuus 1350 krooni.

Väikesele palgale vaatamata olid mehed rõõmsameelsed ning oskasid okste korjamises ka häid külgi näha. «Välitööd on ju head, kogu aeg oled värskes õhus,» ütles Nööp.

«Ma ei mäletagi enam, kaua ma seda tööd juba teen,» üritas ta meenutada. «Ja kirjutage kindlasti üles, et need oksad viime eakatele inimestele küttepuudeks, ja seda tasuta,» ütles Tamre.

Mees tunnistas, et ta on nagu hunt Kriimsilm, kellel olnud üheksa ametit. «Omal ajal olid hommikul matused ja õhtul pulmad, sinna vahele jäi veel oi-oi kui palju asju,» rääkis ta.

Kokku annab Nõmme linnaosa valitsus tööd 17 töötule. Linnaosavanem Rainer Vakra sõnul käib iga päev kohal neist seitse kuni viisteist. «Need, kes tööl käivad, on rahul,» tunnistas ta.

Peamisteks töödeks, mida töötud teevad, on heakorra- ja abitööd. «Töötud olid näiteks abiks Nõmme turu lammutustöödel,» tõi Vakra näite.

Kahjuks kasutavad tööturuameti teenust värvata töötud avalikke töid tegema veel vähesed maakonnad ja omavalitsused. Praegu ainult Tallinn ja Harjumaa, kus töötab 115 inimest, ning Tartumaal kolm.

Tartu linna sotsiaalabi osakonna juhataja Meida Griini sõnul on linnal plaan rakendada heakorratöödele tulevikus rohkem inimesi. «Aga praegu on vara midagi täpsemalt rääkida, sest see on ideetasandil,» ütles ta.

Ka Pärnu plaanib töötuid välitöödel rakendada, ja linnapea Mart Viisitamm on tööde alguskuupäevana käinud välja 1. mai.

Kuressaare abilinnapea Juhan Nemvalts aga ei näinud praegu vajadust töötute värbamiseks heakorratöödele. «Suviti ja kevaditi palkavad linna hooldusfirmad lisajõude küll, aga et see nüüd tööhõive suurendamiseks oleks, seda ei ole,» ütles ta.

1 küsimus

Miks on avalikele töödele suunatud nii vähe töötuid?

Töötuid, kes on osalenud avalikul tööl, on aja jooksul vähemaks jäänud. Eelmistel aastatel oli avaliku töö tegijaid 230 ringis, tänavu on neid juba esimese kolme kuuga 188.

Avalikul tööl osalejate väike arv võib olla põhjustatud sellest, et avaliku töö tegemise eest tuleb töötule maksta kehtestatud miinimumpalka ja seda maksab talle kohalik omavalitsus.

Tõsi on ka see, et poolteist-kaks aastat tagasi olid paljud töötud erinevates riskigruppides või sõltuvusprobleemidega. Siis oli omavalitsustel ilmselt lihtsam leida üks kindel haljastusfirma, kes heakorratööd ära tegi.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriisi peab töötukassa kulude vähendamisest tähtsamaks küsimuseks töötusega võitlemist.

"Mingisugune süsteem tuleks leida, et seda survet töötuskindlustushüvitiselt lahkumiseks suurendada. Oluline, et inimene otsiks võimalusi, kuidas uuesti tööle hakata. Meil on struktuurne probleem. Meil on 50 000 töötut ehitajat ja on selge, et need inimesed kõik enam sellele tööle tagasi ei pääse," ütles ta. "Peab tegelema aktiivselt ümberõppega, ilmselt tulema ka palgaootustes allapoole. Ma arvan, et töötukassa ei peaks sellist struktuureset töötust täies ulatuses kompenseerima," selgitas Kriis.

Tööandjate keskliidu juhi sõnul peavad nii ametiühingud, kutseõppeasutused kui ka töötukassa panustama inimeste ümberõppesse. "Tuleb vaadata, kuidas panna töötukassa sedasi tööle, et need töötud ka ise võimalikult kiiresti oleks huvitatud uuesti tööle asumisest ja tegeleks aktiivselt töö otsimisega," lisas ta ja ütles, et suurima kokkuhoiu annaks see, kui suudetaks vähendada töötust.

Ametiühingute keskliit tegi täna ettepaneku suurendada töötuskindlustuse maksemäära 3,7%ni – sellest 2,5% maksaks töötaja oma palgalt, 1,2% aga tööandja palgafondilt. Kriisi sõnul tööandjad maksemäära tõstmisega nõnda kõrgele ei nõustu. Kulutusi saab tema hinnangul kärpida aga uusi hüvitisi ringi vaadates. "Tuleks vaadata, kas kõik see, milles me hüvitiste koha pealt kokku leppisime, on nii vajalik," viitas ta aasta tagasi sündinud uue töölepingu seaduse kompromissile, millega kaasnevalt lepiti kokku ka töötushüvitiste suurendamises. "Äkki siiski on võimalik hüvitisi nii disainida, et inimesed valiksid pigem tööl käimise kui hüvitise saamise," lisas Kriis.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi võib musta stsenaariumi teostumisel tänavu töötus kasvada 13%ni ja järgmisel aastal kuni 18%ni, mis ähvardab kiiresti ära süüa töötukassa reservid. Uus töölepingu seadus peaks jõustuma 1. juulil. Sellega kaasnevalt lepiti aasta eest kokku ka töötuskindlustuse seaduse muudatustes, mis tõstaks hüvitisi inimese töötuks jäämise korral.

Esmaspäeval avalikustas töötukassa analüüsi tulemused, mille järgi 1. juulist rakenduvate uute hüvitiste maksmiseks sel ja järgneval aastal tuleks töötuskindlustusmakse määra kergitada 5,1%ni. Seaduse järgi on töötuskindlustusmakse maksimummäär praegu 3%.

Allikas: Äripäev.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Majanduslanguse tõttu pankrotiohtu sattunud töötukassast hüvitiste saamise tingimusi ilmselt karmistatakse, tõenäoliselt kitseneb inimeste ring, kel on üldse lootust sealt abiraha saada.

Valitsus otsustas esmaspäeval kinniste uste taga, et töötukassa nõukogu liikmed peavad hüvitiste kärpimise asjus ise kokku leppima ja saama hakkama kolmeprotsendise töötuskindlustusmaksuga.

Eile käisid ning täna jätkuvad töötukassa kahe mõjuka poole – ametiühingute ja tööandjate keskliidu juhtide kõnelused eesmärgiga leida kokkuhoiukohad.

Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on ta teinud oma ettepanekud. Taliga sõnul on ametiühingud nõus sellega, et muutuksid töötukassast hüvitiste saamise tingimused. Ehk teisisõnu, helded maksemäärad, mida uus seadus lubab, jääksid alles, aga inimeste ringi, kel neile õigus on, tõmmatakse koomale.

«Kokku hoida saab hüvitistele kvalifitseerumise tingimuste muutmisega,» märkis Taliga. «Kvalifitseerumine on seotud kindlustusstaažiga, aga siin on veel väga palju mitmesuguseid tingimusi.»

Juulist jõustuv töölepinguseadus ütleb, et õigus hüvitisele tekib siis, kui viie viimase aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt nelja aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi.

Ilmselt venitatakse sissemaksete perioodi nüüd pikemaks, et katkendliku tööeluga inimesi eemale tõrjuda. Aga kui palju pikemaks? Taliga polnud nõus seda täpsustama.

«Töötuskindlustussüsteem on hädavajalik, eriti rasketel aegadel,» ütles Taliga. «Kui seadust hakati ette valmistama, ei osanud keegi öelda, et tööpuudus kasvab 12 kuni 15 protsendini.» Ta lisas, et omad piirangud seab töötukassa rahavoogudele Eesti suur eesmärk – euro aastal 2011.

Lisaks tahab Taliga tõsta töötuskindlusmaksu nii palju kui vaja, praegu on seadusega paika pandud ülempiiriks kolm protsenti palgast. «Ametiühingu liikmed on nõus rohkem maksma, miks peaks kolm protsenti olema dogma,» ütles Taliga.

Ametiühingujuht kinnitas, et töölepinguseadus tervikuna uuesti läbirääkimistele avatud ei ole. Küll aga hüvitiste osa.

Mõned asjad on kindlad – töölepinguseadus hakkab kehtima 1. juulil. Töötuskindlustusmaks tõuseb praeguselt 0,9 protsendilt vähemalt kolmele. Ja neil inimestel, kes ei kavatse töötuks jääda, ei muutu võrreldes siiani uues seaduses lubatuga ka mitte midagi.

Töötukassa juht Meelis Paavel märkis, et kui maksed töötukassast tuleks teha kehtiva seaduse järgi, siis raha jätkuks. Seda juhul, kui maks tõuseb kolme protsendini. Uue töölepinguseadusega ettenähtud hüvitiste jaoks oleks vaja aga maksumääraks heal juhul 4,2 ja halval juhul 5,1 protsenti.

Kui valitsus sellega nõus pole, siis tuleb asuda kärpimise teele. Paaveli sõnul on uus töölepinguseadus kogum – kui kuskilt midagi ära võtta, tuleks ka mujalt kärpida. Tema arvates tasuks edasi lükata omal soovil töölt lahkunutele hüvitise maksmine ja ka töötukassale pandavad kohustused koondamisraha osas. Lisaks tuleks jätta hüvitise määr praegusele tasemele.

Aga milliseid tingimusi tööandjad lahjemaks tahavad kaubelda? Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi palus oodata selle vastusega kolmapäevani, kui järjekordne läbirääkimiste voor ametiühingutega on lõppenud.

«Ettepanekud on tehtud, aga ei tahaks neid veel kommenteerida,» ütles Veskimägi. «Uue seaduse edasilükkamist me endale lubada ei saa.»

«Võib-olla töötukassa ei pea täitma kõiki ülesandeid, mida seadused temalt praegu nõuavad,» ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis Postimehele veebruaris. «Näiteks on küsitav, kas töötukassa peab kindlustama vabatahtlikult töölt ära tulnud inimesele sissetuleku.»

Praegu ei saa omal soovil töölt lahkunu töötukassalt sentigi, 1. juulil kehtima hakkav uus töölepinguseadus aga kindlustab ka vabatahtlikult ametist lahkuvaile inimestele 40-protsendise hüvitise.

Juba praegu võiks töötukassa hüvitise suuruste kohta ümiseda Villu Reiljani kombel: «Pole paha!» Kui koondamisega töö kaotanu on ligi 10 aastat ehk 110 kuud tööl käinud, maksab töötukassa talle peaaegu terve aasta ehk 360 päeva hüvitist. Esialgu pool ja hiljem 40 protsenti hüvitise saaja keskmisest töötasust.

Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil läheb elu veelgi paremaks. Hüvitise määr peaks tõusma 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb pooleni endisest keskmisest palgast.

Lisaks hakkavad hüvitist saama inimesed, kes seni töötukassa meepottidest on eemale lükatud, ehk need, kes töölt on lahkunud omal soovil või poolte kokkuleppel.

Andrus Karnau