Agne Narusk
Kas maksta suvel koondamishüvitist vana või uue töölepinguseaduse järgi?
Üleminek ühelt töölepinguseaduselt teisele on kaasa toonud kummalisi tõlgendusi ja ka töötajate petmist. Kui esimese võib teadmatuse süüks ajada, siis teisel juhul kasutavad tööandjad uut seadust endale soodsama töölepingu väljapressimiseks.
Eesti kaubandus-tööstuskoja juristi Mait Paltsi tähelepanekul on paljud tööandjad võtnud nõuks teatada inimestele koondamisest ette vana seaduse järgi, kuid kui koondamispäev jõuab kätte pärast 1. juulit, maksta hüvitist uue seaduse kohaselt.
Kehtiva töölepinguseaduse (TLS) järgi peab tööandja maksma koondamishüvitiseks kahe kuni nelja kuu töötasu (olenevalt töötaja staaÏist), uue seaduse järgi ise vaid ühe kuu töötasu (staaÏikatele maksab ühekuulist lisa töötukassa).
Tegelikult pole siin üldse vaidlusmomenti, sest uue töölepinguseaduse paragrahvi 131 lõige 2 ütleb selgelt, et vana seaduse ajal alustatud toimingud tuleb ka sama seaduse järgi lõpetada, selgitas Palts. Teisiti käitumine on seaduserikkumine.
Ka sotsiaalministeerium ei näe siin kaheti mõistmist. Ministeerium on eranditult andnud seisukoha, et toimingule, sealhulgas koondamisele, mida on alustatud 1992. aasta TLS-i alusel enne käesoleva aasta 1. juulit, tuleb lõpuni kohaldada sama TLS-i, olenemata sellest, millal koondamine tegelikult lõpule viiakse, ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats. See tähendab, et kui koondamisteade antakse töötajale kätte 30. juunil, tuleb see lõpuni viia 1992. aasta TLS-i alusel. 1. juulist alustatud koondamised käivad täies mahus uue töölepinguseaduse alusel.
Teadmatuse ärakasutamine
Kuus tundi nädalas tööinspektsiooni nõuandetelefonile vastava juristi Helve Toomla sõnul tuleb iga kord neli-viis sellist kõnet, kus helistaja küsib, kas uue töölepinguseaduse tulek nõuab tõesti juba praegu uue töölepingu sõlmimist. Väidetakse, et seda nõuab uus töölepinguseadus, ütles Toomla. Kõik muudatused, ka näiteks uue katseaja kehtestamine, teenivad üht ees-märki: kui tuleb koondada, peab senisest vähem hüvitist maksma. Nii kehtiva kui ka uue töölepinguseaduse järgi, mis peaks jõustuma 1. juulil, saab kehtiva töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel, rõhutas Toomla.
Ka personalitöötajad segaduses
Tamrex Ohutuskeskuse personalijuht Egle-Riin Volke tunnistas, et temagi juurdles oma ametikaaslastega selle küsimuse üle, kas neil, kes saavad koondamisteate kätte enne 1. juulit, on hüvitist õigus saada varasema või juba uue kehtiva seaduse järgi. Nüüdseks olen selle välja uurinud, ütles ta. Oma ettevõttes peab ta prioriteediks töökohtade säilitamist ning lisab, et kui ettevõte hakkab teenima liigset miinust, peaks esmalt pakkuma palkade ja tööaja vähendamise kokkulepet.
Koondamishüvitis
Kehtivas töölepinguseaduses:
töötanud sama tööandja juures kuni viis aastat kahe kuu keskmise palga ulatuses;
töötanud viis kuni kümme aastat kolme kuu keskmise palga ulatuses;
töötanud üle kümne aasta nelja kuu keskmine palk;
Uues töölepinguseaduses:
töötanud alla ühe aasta ühe kuu töötasu;
töötanud üks kuni viis aastat ühe kuu töötasu;
töötanud viis kuni kümme aastat ühe kuu töötasu + ühe kuu töötasu töötukassast;
töötanud kümme aastat ja rohkem ühe kuu töötasu + kahe kuu töötasu töötukassast;
töötanud 20 aastat ja rohkem ühe kuu töötasu + kolme kuu töötasu töötukassast (kui tööleping lõpetatakse enne 1. jaanuari 2015).
Allikas: www.eakl.ee
Kommentaar
Ira Songisepp,
töötukassa juriidiline osakond
1. juulist jõustuva töötuskindlustuse seaduse järgi saab staaÏi-kamale töötajale koondamis-hüvitise teist osa taotleda töötukassalt tööandja, mitte aga töötaja ise. Selleks peab tööandja viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõpetamisest esitama töötukassale avalduse. Töötukassa kontrollib esitatud andmeid ja tal on õigus nõuda tööandjalt tõendavaid dokumente (nt tööleping, ülesütlemisavaldus). Hüvitist ei maksta, kui inimesele teatati töölepingu lõpetamisest enne 30. juunit. Töötukassa saadab põhjendatud otsuse nii tööandjale kui ka töötajale. Kui töötaja ei olnud enne otsuse saamist teadlik, et tööandja on tema õigusi rikkunud, võib ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.