Kerttu Kaldoja, Henrik Ilves
Võimukoalitsioon kavatseb teise pensionisamba maksed külmutada kaheks aastaks.
Eilsel valitsuse erakorralisel kabinetiistungil jõudis valitsus lõpuks otsuseni peatada kaheks aastaks maksed teise pensionisambasse, ent seab sisse kompensatsioonimehhanismi, nagu seda nõudsid sotsiaaldemokraadid.
Otsuse järgi peatab riik omapoolsed sissemaksed sambasse alates käesoleva aasta 1. juunist. Sellekohaste seadusemuudatustega püüab rahandusministeerium tulla valitsusse selle nädala neljapäeval.
Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni esimees Eiki Nestor selgitas Päevalehele, et üldjoontes võtsid koalitsioonipartnerid erakonna nõudmisi pensionisamba sissemaksete külmutamise hüvitamise osas kuulda. Arutelu oli nii nagu ikka palju küsimusi ja erinevaid arvamusi, lisas ta.
Kui inimene jätkab pensionisambasse maksete tegemist, suurendab riik viie aasta pärast oma osa kahe protsendipunkti võrra.
Inimesel, kes soovib omapoolsete maksetega jätkata, on õigus 1. novembrini avaldada soovi samas kohas, kus tal on kogumispension, selgitas Nestor üht võimalikku varianti. Sellisel juhul kannab riik aastatel 20142017 sambasse nelja protsendi asemel kuus protsenti.
Neile, kes praegu koos riigiga maksetest loobuvad, on antud samuti võimalus oma osaluse suurendamise korral kompensatsiooni saada, ent siinkohal on otsad lahtised. Meie 3 + 6 küsimuses tehti partnerite tungival soovil täpsustus, et see peaks olema seotud kindla majanduskasvu näitajaga. Mis see on, selgub neljapäeval, rääkis Eiki Nestor.
Taastub 2012. aastal
Teine võimalus on võtta maksepuhkust, nagu seda teeb ka riik. Siis hakkab riik 2011. aastal teise pensionisambasse maksma kaks protsenti ja kodanik ühe protsendi. Tavapärased sissemaksed (2 + 4) taastuvad 2012. aastal.
Nende aastate eest, mil riigipoolsed sissemaksed teise sambasse on peatatud, saavad tulevased pensionärid mõnevõrra suuremat riiklikku ehk esimese samba pensioni.
Praegu maksab kohustusliku kogumispensioniga liitunu sissemakse tegemisel kaks protsenti oma palgast, millele riik lisab liitunu eest tasutud sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti.
Teise samba fondidega on liitunud üle 580 000 inimese.
Valitsus kiitis eile heaks ka teisi kokkuhoiumeetmeid. Need on planeeritud vedelkütusevaru mittesoetamine ning kärbe Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamise arvelt. Valitsus arutas ka töötuskindlustusmakse määrade tõusu 1. maist, ent otsuseni ei jõudnud.
Vale aeg peatamiseks
Pensionisamba muudatusi on teiste hulgas teravalt kritiseerinud finantsinspektsioon, kes peab tõenäoliseks kohtuasjade algatamisi lepingu rikkumise pärast.
Lisaks on inspektsiooni juht Raul Malmstein märkinud, et praeguses majandusolukorras pole mõistlik süsteemi muuta.
Osakute keskmine soetushind kujuneb turu eri faasides, mistõttu on osaku omandamise lõpetamine turu põhjafaasis, kus väärtpaberihinnad on madalad, majanduslikus mõttes äärmiselt kaheldava iseloomuga ning võib hiljem süsteemi tootluse osas tuua raskeid tagajärgi, on Raul Malmstein öelnud.
Kommentaar
Aivar Rehe
pangaliidu juht
Arvan, et tõekriteeriumiks on praktika ehk see, mis sellele otsusele järgneb. Eelkõige on praegu tegu siiski riigi usalduse küsimusega ja tahaks loota, et inimesed ei ole lootust kaotanud. Fondihaldurite massilist töökaotust ma ei usu. Pigem tuleb üle vaadata senine investeerimispoliitika. Ma kutsuksin siiski üles säilitama säästmishoiakut, sest pensionifondid on ju säästmise osa
Kommentaar
Mai Treial
Rahvaliit
Kui kunagi moodustas pension 20 protsenti sotsiaalmaksust, siis pensionifondi loomisega vähendas toonane valitsuskoalitsioon selle 16-le. Nüüd väheneb praegu makstav pension 14 protsendile sotsiaalmaksust, sest valitsus suurendab sotsiaaldemokraatide ettepanekul riigipoolset teise samba sissemakset. Nii petetakse praegusi pensionäre ja ka teise sambaga liitujaid.
