Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Nii riik kui ka pangad ootavad, et paarsada tuhat inimest kasvatab oma igakuist andamit teise samba pensionifondi poole võrra. Alates tänasest, 15. maist kuni 15. septembrini võib teise samba pensionisüsteemiga liitunud inimene kirjutada avalduse, et eeloleval neljal aastal oleks tema pensionimaksed poole suuremad.

Sellise avalduse tegemine on vabatahtlik, kuid pole raske arvata, et pankade surve eelolevatel kuudel saab olema üsna suur. Iga teise sambasse laekunud euro tähendab pangale teenustasutulu. Juba makstud raha tagasi võtta pole võimalik, selle väljamakse pensionifondist on sularahas võimalik vaid inimese surma korral.

Pangad ärgitavad maksma

«Pensioniks kogumine on igal juhul vajalik. Kellel on olemas sissetulek ja sellest jätkub raha ka säästmiseks, see võiks ka teise samba kaudu neljal aastal rohkem panustada,» kommenteeris rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste pressiesindaja vahendusel.

«Kui inimese sissetulek ja kulutused ei võimalda aga üle kahe protsendi panustada, ta kogub juba vabatahtlikult pensioni või omab muid sääste, siis on piirdumine tavalise kaks-pluss-neli protsendi suuruse sissemaksega samuti võimalik,» lisas Tõniste.

SEB Elukindlustuse juht Indrek Holst kinnitas, et kõik teise sambaga liitunud peaksid sissemakseid suurendama. «Meie soovitus on, et pensionimaksete suurendamisega tasub kaasa minna. Kõik, kel võimalik, peaksid sissemakseid suurendama. Eriti aga need inimesed, kes vabatahtlikke makseid ei teinud neil aastail, mil maksed olid peatatud,» lausus ta.

Holst ütles, et pensionisüsteemi kõige suurem häda on see, et me ei anna endale aru, kust peaks tulema raha, millest pensione maksta. «Demograafilise olukorra tõttu väheneb lootus saada raha esimesest sambast, teise samba rahastamiseks on vaja teha aga ettemakseid,» lausus Holst.

Ta lisas, et pensioniraha suunamine teise samba fondi on kasulik otsus, sest sotsiaalmaksu osalise individualiseerimisega väheneb ümberjaotamise negatiivne mõju inimese pensionile.

«Pragmaatiliselt vaadates, mida rohkem inimesed teenivad, seda suurem on võit teise samba kaudu. Siis jääb ümberjagatavat osa tuleviku pensionis vähemaks,» lausus Holst.

Kaks-pluss-neli tähendab siis seda, et inimese palgast läheb kaks protsenti ja riik lisab sotsiaalmaksust veel neli protsenti teise samba fondidesse. Viimaste maht on kasvanud 1,6 miljardi euroni. Probleem on aga selles, et viimase suure finantskriisi tõttu jääb suuremate fondide, eelkõige SEB ja Swedbanki pensionifondide tootlus väiksemaks kui inflatsioon. Teenustasud teenivad pangad pensionivaralt aga ka siis, kui fondi aastatootlus on negatiivne.

Seejuures kelleltki nõu küsida pole. Kuigi pangad on oma pensionireklaame koomale tõmmanud ega luba enam olümpiavõitja Andrus Veerpalu eeskujul külmi kokteile kuumal mererannal, on pensionikoguja selgelt nõrgemas positsioonis kui suured pangad arvuka kontorivõrgu ja reklaamikanalitega. Pangad survestavad koguma rohkem. Finantsinspektsioon ega tarbijakaitse ei nõusta inimesi vabatahtliku makse suurendamise osas.

Pensioniraha on puudu

Valitsus katkestas riigipoolsed maksed teise pensionisambasse 2009. aastal. Külmutatud olid maksed ka 2010, sest riigikassal ei olnud raha. 2011 olid maksed tavapärasest poole väiksemad – riik panustas siis kaks protsenti.

2014–2017 panustab riik aga topelt nendele inimestele, kes keeluaastail olid valmis vabatahtlikult maksma ise kaks protsenti – selliseid inimesi oli üle 200 000. Nemad saavad nüüd riigilt automaatselt kuueprotsendise sissemakse, kuid võivad ka oma panust suurendada kolme protsendini. Peale selle prognoosib rahandusministeerium, et nendest, kes vabatahtlikke makseid ei teinud, umbes 50 000 inimest kirjutab avalduse makse suurendamiseks.

Viimastel aastatel on riikliku pensionikindlustuse puudujääk olnud ligi 300 miljonit eurot, pensionisamba suuremate maksete tõttu väheneb pensionikindlustuseks minev summa aastas veel 50–60 miljoni euro võrra. See raha tuleb riiklike pensionide väljamaksmiseks leida muude tulude arvelt.

Andrus Karnau

Üksikasjad

Avaldatud: 14 mai 2013

• TULUMAKSUSEADUS
• Delfi

Lemmi Kann
Delfi Majandus

Kui MTÜ-dena tegutsevate spordiklubide töötasude maksmine maksuvabade stipendiumide nime all ei lõpe, on maksu- ja tolliamet seadusest tulenevalt sunnitud spordiklubide suhtes alustama maksumenetlusi, mis võib paratamatult viia klubide sulgemiseni, nentis MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe.

Maksu- ja tolliamet saatis 10. mail rahandusministeeriumile ja kultuuriministeeriumile pika kirja, mille sisu lühidalt kokku võetuna juhib kahe ministeeriumi tähelepanu sellele, et paljud MTü-dest spordiklubid maksavad maksuvabade stipendiumide nime all tegelikult töötasu, mis tähendab riigile miljoneid eurosid saamata jäänud makse. MTA analüüsis 81 spordiühingut, kus 2011. aastal maksti stipendiume kokku summas 6 147 326 eurot.

Veermäe rääkis Delfile, et kolme MTÜ-d kontrollides selgus, et treeneritele, kes igal hommikul tööle tulevad, makstakse stipendiumi, kuigi sisuliselt on tegemist töösuhtega. Maksuamet võttis seepeale ette kogu sektori analüüsimise ja selgus, et selline tegutsemismuster ei ole vaid üksikute klubide probleem.

Maksuameti peadirektori Marek Helmi allkirjaga kirjas märgitakse, et kui maksuhaldur jätkab selles sektoris stipendiumite maksmise kontrolli ja tuvastab, et tegemist on varjatud töötasude maksmisega, pole suurem osa neist ühingutest võimelised maksukohustust täitma ning võivad tegevuse lõpetada.

Ministeeriumidele saadetud kirja eesmärk on juhtida tähelepanu, et asi vajab korrastamist. „Oluline on vaadata asja laiemalt, mitte üksnes maksustamise seisukohalt. Riigi jaoks on oluline, et lapsed on spordiga hõivatud ning treeneritele oleks tagatud sotsiaalsed garantiid“ ütles Veermäe.

Aprillis enne märgukirja kirjutamist pidas MTA selles küsimuses nõu nii kultuuriministeeriumi kui ka Olümpiakomiteega, nõupidamisel osalesid ka rahandusministeeriumi inimesed. Veermäe sõnul on maksuamet oma kohustustest lähtuvalt ebamugavalt kahvlis – seaduse järgi peaks amet need MTÜ-d liistule tõmbama, terve mõistus aga tõrgub. „Küsimus vajab otsustamist poliitilisel tasandil. Meie huvi ei ole minna kohtusse ja hakata vaidlema, kas tegemist on stipendiumidega või ei ole. Me saame aru, et spordiklubidel on rahaga kitsas, aga me ei saa ka kultiveerida rehepaplust ja lasta neil stipendiume edasi maksta. Tegeleda tuleb probleemi põhjusega,“ selgitas Veermäe maksuameti seisukohta.

Eelmisel nädalal toimunud spordiklubidele suunatud koolitustel võttis maksuamet teema üles. Spordiklubide juhid tõdesid, et selline praktika on olude sunnil kasutusel olnud juba aastaid ja ega see neile meeltmööda pole - stipendiumid ei anna ei ravikindlustust, töötuskindlustushüvitist ega kogune ka makseid pensionifondi.

Rahandusministeerium vastas Delfi kommentaaripalvele, et teema tuleb lähiajal valitsuskabinetis arutlusele, kus need probleemid ja ettepanekud läbi arutatakse.

Kultuuriministeeriumi pressiesindaja ütles, et ministeerium on maksuameti kirja läbi töötamas ning on peagi valmis võimalike lahenduste kohta infot jagama.

Mis on stipendium ja kuidas see erineb töötasust?

Maksu- ja tolliamet selgitab oma kodulehel, et stipendiumi mõistet maksuseadustes ei defineerita, seega tuleb selle sisu avamiseks kasutada üldkäibivat tähendust, mille kohaselt on stipendium isikule korrapäraselt antav rahaline toetus eesmärgiga edendada tema hariduslikku, kunstilist või sportlikku tegevust.

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille järgi töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ja kindlustama talle töötingimused.

Stipendiumilepingu alusel aga makstakse isikule õpinguks, spordi tegemiseks või loometööks toetust - stipendiumi saamine on küll seotud teatud ülesannetega, kuid isik on nende ülesannete täitmisel iseseisev.

Stipendiumi ja töösuhte erinevusi on vaaginud ka Riigikohus. Seal võetud seisukoha alusel tuleb otsustamaks, kas sõlmitud stipendiumilepingu näol on tegemist hoopis töölepinguga, vaadelda järgnevaid asjaolusid: kes määrab töö tegemise aja, koha ning viisi; kes maksab töövahendite eest; kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko; kes saab tulu või kasumi; kas tööd tegev isik on arvatud organisatsiooni töötajate koosseisu ning kas ta allub selle sisekorrale.

Selleks, et otsustada, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet, millisel määral on töötaja allutatud tööandjale ehk milline on töötaja iseseisvuse määr. Mida suurem on sõltuvussuhe lepingu sõlminud isikute vahel, seda tõenäolisemalt võib tegu olla töölepinguga.

Ühest ja igale juhtumile sobivat vastust tänase seadusandluse ning kohtupraktika juures anda ei saa.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Mida vanem on inimene ja mida suurem on tema keskmine palk, seda suurem on teise samba pensionimaksete suurendamise positiivne mõju.

Kuigi üks protsent palgast näib olevat tühine summa, siis tasub igal juhul kaaluda otsust. Eriti siis, kui palk on niigi väike. Teine sammas on kasulik ennekõike kõrgemapalgalistele inimestele. Mida suurem on inimese palk, seda mõistlikum on kasvatada vabatahtlikult teise samba makseid.

Riiklik pension on praegu pisut üle 300 euro, mis on umbes 40 protsenti keskmisest palgast. Kui võtta aluseks eeldus, et riik tagab koos esimese ja teise sambaga 40 protsenti viimasest palgast, siis peaks esimese samba pension tagama niikuinii minimaalse nõutava sissetulekumäära.

Kuigi pankurid räägivad, et inimesed säästavad vähe ja vanaduspõlvele ei mõtle ning soovitavad kõigil sissemakset teise sambasse kasvatada, siis pigem on mõistlik teha seda neil, kelle palk ületab riigi keskmist.

Swedbanki arvutuste järgi kasvab näiteks inimesel, kel viis aastat jäänud pensionini, sissemakstud summa 40 protsenti. Kui praegu koguks ta pensionivarasse 3,6 kuupalka, siis 3 pluss kuus sissemakse korral 5 kuupalka.

Arvestuse aluseks on keskmine Swedbanki pensionifondi klient.

38-aastasel inimesel, kel koguda jäänud veel 25 aastat kasvatab maksete suurendamine sissemakstud summat 8 protsenti. Swedbanki arvutuste järgi suurendamata koguks inimene 18, makseid suurendades aga 19,4 kuupalka.

Teise samba pensionimakseid on võimalik suurendada aastail 2014-2017. Kui tavaliselt maksab inimene 2, siis nüüd saab vabatahtlikult kasvatada panust 3 protsendini. Sel juhul maksab riik 4 protsendi asemel 6.

Kõikidel, kes vabatahtlikult tasusid pensionimakseid 2010 ja 2011, kasvab riigipoolne panus automaatselt 4-lt 6-le.

Andrus Karnau

Üksikasjad

Avaldatud: 14 mai 2013

• Vanemahüvitise seadus
• Delfi

Vanemahüvitise saamise ajal lisasissetulekut teeninud ning seetõttu vastavalt seadusele sissetulekute kogusummas hoopis kaotanud lapsevanema kaasust vaaginud riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et vanemahüvitise seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus.

Õiguskantsler Indrek Teder viitas sama lapsevanema juhtumit menetledes nimetatud vastuolule juba möödunud aasta lõpus ja tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada vanemahüvitise seaduse muutmine. Nüüd leidis sama ka riigikohus, tunnistadeski vanemahüvitise seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks, kirjutab BNS.

Nii õiguskantsler kui ka riigikohus leiavad, et vanemahüvitise seadus kohtleb põhjendamatult ebavõrdselt sama suurt vanemahüvitist saavaid inimesi sõltuvalt juurdeteenitava lisatulu suurusest – inimesi motiveeritakse teenima lisatulu kas täpselt hüvitise määras või märkimisväärselt rohkem. Kui inimene teenib lisatulu hüvitise määrast veidi rohkem, kaotab ta oma kogusissetulekus, kuna peab riigile tagasi maksma suurema summa kui oli tema poolt teenitud lisatulu. Ebavõrdne kohtlemine on tingitud valemis sisalduvast veast, mida seadusandja seaduse vastuvõtmisel ette ei näinud.

Õiguskantsler ja riigikohus jõudsid seaduseveani seoses avaldusega, mille esitas 2257,1 eurot vanemahüvitist kuus saanud inimene. Avalduse esitaja sai vanemahüvitist 4. septembrist 2010 kuni 12. novembrini 2011. Avaldaja teenis 2010. aasta oktoobri tulu 4800 krooni (306,78 eurot) ehk 450 krooni (28,76 eurot) üle hüvitise määra ja novembrikuus samuti 4800 krooni.

Sotsiaalkindlustusamet teatas inimesele, et talle on 2010. aasta oktoobri ja novembri eest makstud vanemahüvitist rohkem kui seaduses ette nähtud ning tegi ettepaneku tagastada enammakstud vanemahüvitist mõlema kuu eest 5961 krooni ehk kahe kuu eest kokku 11 922 krooni (761,95 eurot).

Vanemahüvitise saaja leidis esitatud avalduses, et tema vanemahüvitise vähendamine suuremas ulatuses kui ta tulu juurde teenis ei ole kooskõlas vanemahüvituse seaduse eesmärkidega. Samuti leidis avaldaja, et teda koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes vanematega, kelle hüvitist vähendatakse väiksemas ulatuses või ei vähendata üldse, võimaldades neil vanemahüvitise saamise perioodil tulu juurde teenida.

Möödunud aasta lõpus selgitas toonane sotsiaalminister Hanno Pevkur, et selline vanemahüvitise tagasimaksmise skeem puudutab vaid inimesi, kelle hüvitise suurus ületab 26 109 krooni ehk 1668,7 eurot. Praegu justiitsministri toolil istuv Pevkur nentis, et selline probleem puudutab vaid marginaalset osa vanemahüvitise saajatest. Pevkuri sõnul on probleem vanemahüvitise tagasimaksmise valemis ning see on põhjustatud hüvitise ülempiiri kiirest kasvust ja hüvitise määra märksa aeglasemast kasvust, mida ei nähtud seaduse jõustumisel ette. Minister osundas, et töötasu alammäära tõstmata jätmine vastavalt sotsiaalpartnerite kokkuleppele on üheks põhjuseks hüvitise määra ja ülempiiri vahelise erinevuse suurenemisel ning et kui töötasu alammäär hakkab taas tõusma, suureneb ka hüvitise määr ning ümberarvutamisega seonduvad probleemid lahenevad.