Töötajate ega tööandjate esindajad ei julge kõikide inimeste palkade avalikustamist Eestis niipea lubada.
Ametühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul eeldaks see praegusest avatumat ühiskonda ning Eestil võib selleni jõudmiseks kuluda aastaid, vahendasid ERRi raadiouudised.
Palkade avalikustamise puhul tõi Peterson välja kolm olulist aspekti. Ühelt poolt tahavad inimesed saada töötajatena õiglast palka ja riik maksutulu, kuid teisalt kerkib avalikustamisega üles privaatsuse temaatika.
Just privaatsuse küsimus vajaks tema sõnul Eestis laiemat ühiskondlikku arutelu.
"Kui me neist asjadest räägime, siis me liigume tasapisi avatuma ühiskonna poole. Mida avatum on ühiskond, seda vähem põhjust on üksikisikul oma sissetulekuid varjata. Ma usun, et me viie kuni kümne aastaga võime arengus sinna jõuda," ütles Peterson.
"Ka statistikaamet on praegu ette valmistamas palju täpsemat palgaraporti süsteemi, kus inimesed saavad ise jälgida, millised on palgad justnimelt nende elualal," lisas ta.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar tunnistas, et palkade avalikustamine ei ole tööandjate keskliidus olulise teemana üles kerkinud.
Tamsari sõnul on mitmetes riikides proovitud avalikustada tippjuhtide palku, et tekitada sotsiaalset survet ka tavatöötajate palkade tõstmiseks, kuid tulemust see ei andnud.
"See tulemus oli üsna lihtne, aga vastupidine ootustele - juhtus see, et tippjuhtide palgad tõusid veelgi ja lõhe tavatöötajatega kasvas," rääkis ta.
Tamsar ei usu ka, et töötasude avalikustamine võiks Eesti kontekstis olulist muutust tuua ümbrikupalkade maksmisel.
Põhjanaabrite juures on maksustatav tulu avalik ja sisuliselt võib igaüks maksuametist uurida, kui palju naabrimees palka saab.
Uudishimu rahuldamisest on riigi seisukohalt olulisem see, et ümbrikupalkade asemel tasutaks makse riigile ja õiglast töötasu töötajale.
Just maksupettuste vähendamist on toodud argumendiks, miks töötasud võiksid avalikud olla, kuid rahandusminister Jürgen Ligi selle meetme efektiivsusesse ei usu.
"Ma ei tea, kas me peame kõik Soomet kopeerima, kui maailmas on väga erinevaid näiteid. Soome puhul on ka näiteks see, et kui naabril on uus auto, siis helistatakse naabrile, et küsida, kas tal on maks makstud või kas ta ei sõida firmaautoga." ütles Ligi.
"Varjatud tulu varjamine päriselt ei kao ja ka see, kui me nad üles riputame ei pruugi olla ausam, kui see, mida esitatakse maksuametile. Ülesriputamise eest ei järgne ju mingeid sanktsioone, aga maksuametile valeandmete andmisel järgneb," jätkas ta.
Allikas: ERR
