Artiklid
- Üksikasjad
«Olen läbi CV-Online-i tööpakkumistele kandideerides saanud eitavaid vastuseid koos põhjendustega, miks minu kandidatuur ei sobi, ent samas jälgides CV statistikat, on näha, et eitava vastuse andnud tööandja ei ole minu CV-d isegi vaadanud. Kuidas see võimalik on?» küsis Tarbija24 lugeja.
Vastab CV-Online-i turundusjuht Heikko Gross.
See iseenesest ei pruugi tähendada, et tööandja ei oleks CV-d vaadanud. CV vaatamiseks on mitmeid võimalusi ja üks neist on süsteemi kaudu kandidaatide CV-d e-maili peale tellimine. E-maili kaudu vaadates ei ole süsteemil võimalik seda kindlaks teha, sest kandideerimisavaldus ja dokumendid lähevad failidena teele.
Toimetas: Piret Lakson, reporter
- Üksikasjad
«Kuhu ja kelle poole pöörduda, kui ettevõtte juht (ühtlasi ka omanik) terroriseerib alluvaid idiootlike korraldustega? Mu naine töötas ühes Tallinna firmas, kus ülemus andis alluvatele (mitte ainult minu naisele) korraldusi, kes kellega koos pauside ajal kohvi juua võib, kes kellega tohib suhelda ja kes mitte. Aga jaburduste tipp oli kiri bürooseinal, et sünnipäeva puhul asutuse sees õnnitleda ei tohi. Heaks kiideti luuramine, pealtkuulamine ja kaebamine. Tuleb öelda, et mõned käisid heameelega kaebamas. Kuigi etteheiteid minu naise tööle ei olnud, tuli tal kirjutada lahkumisavaldus. Kuidas saab selliste idiootidega võidelda, kas on selleks olemas seaduslikud võimalused ja kuhu peab nüüdseks juba endine töötaja pöörduma?» küsib venekeelse Postimehe lugeja Aleksander.
Vastab tööinspektsiooni jurist Neenu Paavel.
Töövägivald on töötavate inimeste tööohutusele, vaimsele tervisele ja heaolule mõju avaldav suur, ent üsna varjatud probleem. Kiusamist töökohal tunneme kui tööandjapoolset korduvat põhjendamatut käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske nende tervisele ja ohutusele.
Töökiusamine võib avalduda töötajate suhtlemise piiramises, mõne töötaja ignoreerimises, tööks vajaliku info varjamises, isiku maine kahjustamises avaliku alandamise teel, liigses kontrollis või pidevas põhjendamatus kritiseerimises, samuti otseses psüühilise tervise kahjustamises karjumise või ähvardamise näol.
Sageli jäävad töötajad aga oma murega üksi, eriti siis, töötajaid kiusav tegevjuht on ühtlasi (väike)firma ainuomanik ning siis ka ainuke juhatuse kui kõrgema õiglust jagava organi liige.
Tavapäraselt tuleks oma vahetu tööjuhi või kolleegi ähvarduste jm suhtlemisprobleemide osas esmalt pöördu abi ja nõu saamiseks töötajate usaldusisiku või töökeskkonnavoliniku poole. Kui temast ei ole tuge, tuleks kuhjuvatest pingetest ja psühhoterrorist teatada töökeskkonnaspetsialistile, tegevjuhile või juhatuse liikmetele, tehes seda lisaks suulisele jutule soovitavalt ka kirjalikult, näiteks e-kirjaga. Tööandjalt tuleb nõuda kiusamise, ahistamise või vägivalla lõpetamist ja kahjutasu, mille saamiseks saab pöörduda ka kohtusse.
Kui ülemus või kolleeg töötaja suhte juba kätele peaks voli andma, tuleb kindlasti pöörduda politseisse - isikuvastased kuriteod on kriminaalkorras karistatavad.
Tööandja peab iga kiusamisjuhtumiga tegelema. Kui tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna turvalisust ja ohutust või tööandja ignoreerib pöördumist, tuleks pöörduda tegevuskohajärgse tööinspektori poole.
Kui kõik eelnimetatud võimalused on kasutatud, kuid tööandja ei ole midagi ette võtnud probleemide lahendamiseks ja töötajale tundub töö jätkamine siiski võimatu, tuleks oma tervise huvides kaaluda teise töö otsimist. Töötajal oleks võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse rikkumise tõttu töölepingu seaduse § 91 lõike 2 alusel. Tööandja on töötajale kohustatud maksma kolme kuu keskmise tasu suuruse hüvitise.
Toimetas: Hanneli Rudi
- Üksikasjad
Delfi Majandus
Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgub, et palgasurvet tunnetab 70 protsenti ettevõtetest ning ligi pooled ettevõtted kavandavad 3-8 protsendilist palgatõusu.
Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Robert Kitti sõnul on Eesti tööstuses tööjõupuudus ning viimasel ajal on see trend süvenenud - kvaliteetset tööjõudu on vähe, vahendab BNS.
Kitt lisas, et kvaliteetsele tööjõule on ettevõtjad valmis ka hästi maksma, samas aga Eestis selleks õiget ettevalmistust ei pakuta. "Tootmiskorraldust ei õpetata mitte kusagil!"
Palgarallit panga hinnangul siiski karta ei ole, kuna tegemist on isereguleeruva protsessiga.
Uuringust selgub, et esmajärjekorras tuntakse puudust insenertehnilisest personalist. Oskustööjõuga on probleeme eelkõige suurettevõtetel ja rasketööstusel.
Töötajaid plaanib uuringu kohaselt juurde palgata iga kolmas ettevõte, kusjuures vakantsed on pigem kõrgemapalgalised töökohad. Kvalifitseeritud tööjõu puudus on üldine, veidi väiksem on see siiski Tallinnas ja Harjumaal.Swedbank uuris ligi 200 üle nelja miljoni eurose käibega tööstusettevõtte arvamusi. Uuritud ettevõtetest olid pooled üle 12,7 miljoni eurose käibega.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Kui ma töötan turismiettevõttes hobustega, kas tööandja peaks mulle tagama elukindlustuse või midagi taolist? Selleks, et hobustega võistelda, tuleb teha elukindlustus, seega kas mul on ka see kohustus?
Vastab Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) ei ole tööandja kohustatud tegema/tagama töötajale elukindlustust.
Tööandja on TTOS § 13 lg1 p3 alusel kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, milles hinnatakse ohutegureid ja nende mõju töötaja tervisele.
Vastavalt TTOS § 12 lg1 peab tööandja kavandama meetmeid ennetustegevuseks ja rakendama neid terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Helve Toomla
Jurist
Olen matemaatikaõpetaja ja siiani töötasin koolis 22-tunnise täiskoormusega. Nüüd öeldakse mulle, et saan edaspidi ainult kuus parandusõppe tundi nädalas. Olen esimest aastat pensionil, töötanud koolis üle 30 aasta ja minu soov oleks edasi töötada. Mulle ei ole mingeid etteheiteid tehtud.
Lapsed on saanud häid tulemusi matemaatika olümpiaadidel, lapsevanemad on rahul jne. Lugesin, et tööandja ei või töölepingut üles öelda, kui täistööajaga töötaja ei soovi jätkata osalise tööajaga. Kas see kehtib ka pensionäride kohta? Mis võimalused ja õigused mul oleksid? Kas juhtkond peaks mind koondama ja maksma mulle koondamishüvitist? Kuidas ma peaksin lahkumisavalduse kirjutama, sest ma ei lahku ju omal soovil?
Kogu artiklit saab lugeda digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele või Eesti Päevalehe paberlehest.
Lehekülg 1115 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee