Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Toimetaja: Aive Mõttus, Maaleht

Lugeja küsib:
Võtame juunikuuks täiskohaga tööle 17aastase noormehe, kellele plaanime maksta miinimumtasuna 1.90 eurot tunnis. Tean, et taolise alaealise tööpäev peaks olema tavalisest lühem (7 tundi) ning juunikuu ise on üks tööpäevade arvult (19) lühemaid suvekuid.

Kokku tuleks noormehel siis juunis vaid 133 töötundi. Milline peaks aga olema sellele alaealisele noormehele makstav töötasu juunikuus?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lõike 4 punkti 4 kohaselt on 17aastase töötaja täistööajaks (lühendatud täistööaeg) 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. TLS § 29 lõikest 6 tulenevalt ei või Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. Vabariigi Valitsuse määruse ”Töötasu alammäära kehtestamine” (RT I, 11.01.2013, 7) § 1 kohaselt on hetkel kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot.

Kuigi alaealise juunikuu töötasu tema lühendatud, seitsmetunniste tööpäevade tundide koguarvu ja tunnitasu korrutisena (19 X 7 X 1.90) võiks olla 252.70 eurot, peame eelkõige lähtuma TLS § 29 lõikes 6 sätestatust, millise kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta ei või. Ülaltoodust tulenevalt peaks tööandja tunnipalgalisele alaealisele töötajale, vaatamata tema lühendatud täistööajale, maksma juunikuus töötasuks 320 eurot.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Käesoleval aastal hakkas kehtima uus vanemapensioni süsteem, mille eesmärgiks on tagada last kasvatanud isikule täiendav sissetulek pensionieas. Tänavu sündinud ligi 3700 lapse vanematest ei ole teise samba sissemaksete tegemist taotlenud veel umbes 1400.

Käesoleva aasta 1. jaanuaril ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest makstakse riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni – pensioni teise sambasse. Seda saab muidugi teha nende isikute eest, kes on teise sambaga liitunud.

«Paljudele lapsevanematele tundub pensioniiga olevat nii kauges tulevikus, et pensioni saamise ja selle suuruse peale eriti ei mõelda,» tõdes sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhtivspetsialist Silver Tigane. Ta lisas, et taotluse esitamine võib jääda ka teise vanema nõusoleku taha ja seda mitte põhjusel, et teine vanem oleks nõusoleku andmise vastu. «Siin mängivad rolli igapäevased elulised asjad, mistõttu võib ühise taotluse esitamine keeruline olla, näiteks lapse isa töötamine välisriigis,» selgitas Tigane.

Tegemist ei ole väikese summaga

Kuigi äsja lapsevanemateks saanute esimene mõte ei ole seotud aastakümnete kaugusel paistva pensioniga, soovitab Tigane igal juhul kasutada võimalust suurendada tulevikus saadavat teise samba pensionit.«Laste kasvatamine on igati tähtis, tubli ja väärtuslik tegevus, milleks siis jätta kasutamata selle tegevuse eest antav riigipoolne tunnustus? Kui arvestada maksete perioodi (kolm aastat) ja maksete arvestamise aluseks olevat keskmist sissetulekut, siis ei olegi tegemist väga väikese sissemaksega,» leidis Tigane.

Lisaks vanemale on vanemapensionile õigus ka last kasvataval vanema abikaasal, eestkostjal ja hooldajal. Õigus täiendavale sissemaksele tekib alates lapse sünnist ja lõpeb lapse kolmeaastaseks saamisel.

Riik maksab teise sambasse neli protsenti Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. «Seega tehakse riigi poolt sissemakseid arvestusega nagu vanem oleks saanud kogu kolmeaastase perioodi jooksul keskmist sissetulekut,» lausus Tigane.

Praegu sündivate laste vanavanematele, kelle laps on sündinud enne 1991. aastat, arvestatakse lapse kasvatamise eest pensioniõiguslikku staaži. Laste kasvatamise eest, kes on sündinud kuni 31.12.2012, arvestatakse pensionilisa. Sisuliselt on samasugune pensioni suurendamise võimalus ka alates sellest aastast lapsevanemaks saanud noortel, vahe on vaid selles, et uutel lapsevanematel tuleb tulevikus saadava teise samba pensioni suurendamise otsus juba nüüd vastu võtta. «Seda ei saa edasi lükata aega, kui hakatakse pensionile jääma,» toonitas Tigane.

Kuue kuu jooksul

Korraga tehakse täiendavaid sissemakseid ühele vanemale, ent vanemapensioni õiguse kasutamiseks tuleb esitada ka teise vanema nõusolek. Tigane selgitas, et kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kumb vanemapensioni õigust kasutab, lahendatakse vaidlus kohtus.

Selleks, et täiendavaid sissemakseid saaks alates lapse sünni päevast, tuleb taotlus esitada kuue kuu jooksul alates lapse sünnist. Hilisemal taotlemisel saab sissemakseid teha tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kalendrikuu eest.

Sõltuvalt lapse sünniajast on vanemapensioni süsteemis kaks erinevat pensioni suurendamise võimalust. Kuni 31.12.2012 sündinud laste kasvatamise eest arvestatakse pensionilisa riiklikule vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile ehk esimese samba pensionile. Alates 01.01.2013 sündinud laste kasvatamise eest makstakse riigieelarvest aga täiendavaid sissemakseid pensioni teise sambasse. 1983. aastal ja hiljem sündinud isikutel on pensioni teise sambaga liitumine kohustuslik. Seega nendel lapsevanematel on igal juhul õigus täiendavatele teise samba sissemaksetele.

2013. aastal on teise samba sissemakse neli protsenti 744,73 eurost, seega 29,79 eurot kuus.
2014. aastal on teise samba sissemakse neli protsenti 792,75 eurost, seega 31,71 eurot kuus.

Taotluse vormi saab sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest või koduleheküljelt.

Toimetas: Piret Lakson, reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Tööandja küsib:

Kui kaua tuleb säilitada töösuhtest tulenevaid dokumente tööandja poolt?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 5 kohaselt säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.

Tööandja käes olev tööraamat tuleb TLS § 133 järgi anda töötajale töölepingu lõppemisel või esitada tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda, kui töötaja pole ühe aasta möödumisel töösuhte lõppemisest seda välja võtnud (TLS § 134).

Varem koostatud isikukaarte ei ole tööandjal TLS § 136 alusel alates 01.07.2009.a. kohustust säilitada.

Rohkem säilitamistähtaegu TLS ei sätesta.
Ettevõtete dokumentide haldusele laienevad ka arhiiviseadus ja isikuandmete kaitse seadus, kuid Tööinspektsioon ei ole pädev neid seadusi selgitama.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 mai 2013

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Õhtuleht

Juhan Haravee

Olukorras, kus 40% inimestest elavad napilt palgapäevast palgapäevani, on haiguspäevad karm katsumus. "Haiguse tõttu töölt eemale jäämine paneb pere-eelarvele ikka väga tõsise paugu," ütleb läinud talvel grippi põdenud Teet.

Haiguslehe võtmiseks tuleks enne koguda sääste või elu ära kindlustada

2009. aasta suvel jõustunud korra kohaselt hakatakse kindlustatule haigushüvitist maksma alates neljandast haiguspäevast, viis esimest päeva teeb seda tööandja, hiljem haigekassa. Hüvitise määraks on üldjuhul 70% töötaja keskmisest töötasust. Vanas vääringus suutis kokkuhoiurežiimile lülitunud riik sellega muuks hädavajalikuks kõrvale panna 456 miljonit krooni (30 miljonit eurot).

Kokkuhoiuvajadusi silmas pidanud seadusandja tegi ebapopulaarse otsuse, suutmata prognoosida, mida samm endaga kaasa võib tuua. Kohe pärast muudatuse jõustumist vähenes haiguslehtede arv drastiliselt. Kergemat sorti haigestumised, sealhulgas nakkushaigused,
eelistatakse läbi põdeda töökohal, peaasi, et ei kannataks niigi napp sissetulek. Arstide seisukohalt pole haiguspäevade tasustamise süsteem kindlasti mitte patsiendi huvides, aga ka tööandja vaatevinklist on selline praktika enam kui küsitav.

"Kui gripihaige inimene käib need kolm esimest päeva tööl, siis on ta justkui gripipomm," ütles mõni aeg tagasi televisioonis terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Põdemine: pauk pere-eelarvele

Sotsiaalministri Taavi Rõivase sõnul pole haigushüvitiste süsteemi muutmiseks lihtsalt raha.

"Täna on meil tegelikult väga tugev surve tervishoiu eelarvele. Selleks, et tagada kvaliteetset arstiabi, on pigem vaja inimeste ravimiseks raha juurde," eelistab minister keskendumist tagajärgede likvideerimisele, andmata lootust hüvitiste maksmise korra muutumisele.

"Haiguse tõttu töölt eemale jäämine paneb pere-eelarvele ikka väga tõsise paugu," kurdab läinud talvel grippi põdenud Teet (27), "Eriti raskeks teeb asja see, et mul on naine lapsepuhkusel ning pere toitja rollis olen praktiliselt mina üksi. Olenemata sellest, kas olla haigena kodus või saada pikema põdemise puhul 70%, ikka muutub olukord kriitiliseks."

Nurkasurutud noor pereisa Teet otsustas paarinädalase haiguse järel siiki tööle minna ja palus perearsti haiguslehe lõpetada. Kahe päeva pärast oli ta jälle voodis ja nädalaid kestev kodune ravi algas otsast peale – meeleheitlik katse pere finantsolukord jälle otsapeale aidata ei õnnestunud. Lühikese töölkäigu jooksul õnnestus tal aga tahtmatult rivist välja lüüa paar kolleegi.

Pole saladus, et haiguspäevadel väheneva sissetulekuga ei kahane oluliselt pere väljaminekud. Toit, küte, elekter ja muud kulud vajavad maksmist hoolimata sellest, kas tarbija on tööl või haigevoodis. Riikliku kokkuhoiukava raames sündinud haigushüvitiste maksmise kord on aga pöördvõrdelises suhtes elukalliduse kasvuga.

Kitsikuses Teedu pere sai raskel ajal veidi abi oma silmarõõmult, kaheaastaselt tüdrukutirtust.

"Kui juhtub, et minuga samal ajal jääb haigeks ka tütar, on targem endale lapsehooldajana haigusleht vormistada," ütleb Teet.

"Nii sai ka tehtud – asi seaduslik ja leht kehtib juba esimesest päevast ning 80% töötasust on ikka veidi rohkem 70."

SEB: koguge raha või kindlustage

Asjatundjate väitel viib aga kehtivasse haigushüvitiste korda peidetud püstijala põdemise sund sageli raskete tüsistusteni, mis vajavad haiglaravi ja sunnivad inimesi töölt eemal olema kuid.

Üldhaigestumiste puhul soovitavad kaastundlikud raamatupidajad kolleegidel vormistada haigusleht nii, et viiepäevase töönädala korral algaks see soovitatavalt kolmapäevast ja kataks ka järgneva nädalavahetuse. Nii õnnestuvat lahke seadusandja tahtel tõmmata saanud põdejal vähemalt kahe päeva raha 70% ulatuses tagasi saada – laupäeval ja pühapäeval kehtiva haiguslehe alusel makstava hüvitise võrra.

SEB Elukindlustuse andmetel on palgapäevast palgapäevani elavaid töötajaid 40% ja pikem töölt eemalolek kärbib nende sissetulekuid vähemalt 30%.

SEB Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on haiguslehel olemisega tekkinud finantspuudujäägi katmiseks kaks võimalust.

"Üks võimalus on endale eelnevalt koguda kolme kuu sissetuleku suurune rahaline tagavarapuhver. SEB uuringud näitavad, et üle 40% eestimaalastest elavad palgapäevast palgapäevani ning kolme kuu palga suurust summat kõrvale panna on keeruline. Teine võimalus kaitsta end ootamatustest tingitud finantsraskustesse langemise vastu, on sõlmida elukindlustus koos õnnetusjuhtumikindlustusega. Kindlustusseltsilt saadava hüvitisega saab klient keskenduda enda ravimisele ega pea muretsema majanduslike kohustuste katmise pärast," räägib Holst.

Ta toob näiteks 43aastase mehe, kes saab kuus 2012. aasta Eesti keskmist brutopalka 889 eurot ehk netopalgana 711 eurot kuus. Kui mees peaks kukkudes murtud jalaluu tõttu kolmekuusele haiguslehele jääma, kahaneb tema sissetulek sel ajal keskmiselt 471 euroni kuus. Seda on tema tavapärasest sissetulekust 34% vähem. Kui veel arvestada võimalusega, et 40% antud pere eelarvest moodustavad laenu- või liisingumaksed (näiteks keskmiselt 180eurone kodulaenu tagasimakse ning 120eurone liisingumakse), siis võib haiguseaegne sissetulekute vähenemine viia majandusseisu olulise halvenemiseni.

Kui sellel mehel on sõlmitud elukindlustusleping koos õnnetusjuhtumi lisakindlustusega, hüvitaks kindlustusselts talle kuus 360 eurot ja tema sissetulek haiguse ajal oleks 831 eurot.

Pikema töölt äraoleku puhul ei tohi unustada ka aeg-ajalt kalendrisse vaatamist. Seaduses on ette antud piir, kui kaua haigushüvitist saada võib – see on 182 päeva. Tulevase Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari hiljutise kogemuse näitel riigikogus saavat seda kella ka üürikese töölkäimise järel uuesti käivitada.

Kuidas haiguslehega toime tulla

• Ole haige koos lapsega – nii saad raha haiguslehe esimesest päevast ja 80% palgast;

• vormista haigusleht nii, et viiepäevase töönädala korral algaks see soovitatavalt kolmapäevast ja kataks ka järgneva nädalavahetuse. Nii õnnestuvat lahke seadusandja tahtel tõmmatasaanud põdejal vähemalt kahe päeva raha 70% ulatuses tagasi saada – laupäeval ja pühapäeval kehtiva haiguslehe alusel makstava hüvitise võrra;

• kogu eelnevalt kolme kuu sissetuleku suurune rahaline tagavarapuhver;

• sõlmi elukindlustus koos õnnetusjuhtumikindlustusega.