Üksikasjad

Avaldatud: 14 november 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Tea Taruste

Kuigi ülikooli lõpetanute palgaedetabelist otseselt koolide edukuse põhjusi ei otsinud, oleneb see asjatundjate kinnitusel ühelt poolt koolis õpetatavatest erialadest ja teisalt tööturul hinnas olevate oskuste õpetamise kvaliteedist.

Oktoobris esitles statistikaamet andmestikku, mille alusel saab võrrelda eri koole ja erialasid. Edukuse hindamise peamiseks näitajaks on võetud aastatel 2006-2011 kooli lõpetanute töine brutosissetulek ja sotsiaalne seisund. Esimest korda tehtud uuring ühendab Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS), Eesti maksu- ja tolliameti, rahvastikuregistri ja Eesti töötukassa andmeid. Sellist võrdlusbaasi kavatsetakse koostada ka edaspidi.

Statistikaameti analüütik Kaia Kabanen võrdles kutse- ja kõrghariduskoolide lõpetanute kuu keskmist töist brutosissetulekut koolitusalade ja koolide kaupa. Selgub, et tööturul on edukaimad arvutite, transpordi, tehnika, riigi- ja isikukaitsega seotud erialade lõpetajad. Kutseharidust pakkuvatest koolidest olid kõrgema sissetulekuga mereakadeemia, Tallinna polütehnikumi, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli, sisekaitseakadeemia ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste lõpetanud, kõrgharidust pakkuvate koolide puhul on edukamad Estonian Business Schooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli lõpetanud.

„Edukuse põhjused meie uuringust välja ei tule, aga eks see oleneb ühelt poolt koolis õpetatavatest erialadest ja teisalt tööturul hinnas olevate oskuste õpetamise kvaliteedist. Uuringu tulemusena loodud edetabelid ei ole kindlasti mõeldud avalikuks võitluseks, pigem võiksid koolid kasutada andmestikku tööriistana oma tegevuste analüüsiks," rääkis Kabanen. Ta lisas, et haridusministeeriumiga koostöös välja töötatud andmebaasi luues peeti ühe sihtgrupina silmas karjäärinõustajaid, kes aitavad põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatel valikuid teha.

Edukad saavad üle 2000 euro

Kõrgkoolide edetabeli tipus paikneva EBS-i bakalaureuseõppe läbinute keskmine töötasu ületab 1400 euro piiri (kõrgkoolide keskmine 968 eurot). EBS-i õppe- ja arendusprorektori Toomas Dannebergi sõnul on statistikaameti uuring kooli jaoks oluline indikaator, mis annab signaali, et õpe vastab tööjõuturu ootustele. 2012. aastal tehtud EBS-i vilistlasuuringust selgus, et ligi 50% vilistlasi töötab rahvusvahelises eraettevõttes ja ligi 80% on kas ettevõtjad, tipp- või keskastmejuhid või tipp- või keskastmespetsialistid. Uuringu kohaselt teenib üle 40% kooli vilistlasi rohkem kui 2000 eurot kuus.

„EBS-i eesmärk on see, et lõpetajad leiaksid endale töö või asutaksid ettevõtte ja et nende ettevalmistus võimaldaks saada tehtava töö eest väärilist tasu. See omakorda on ka saadud hariduse kvaliteedi üks mõõdupuu," selgitas ta. „Kindlasti ei saa hariduse kvaliteeti mõõta vaid rahas. Olulised on ka akadeemiline tase ja erialased väljavaated, mille meie tudengid ülikooli lõpetades saavad," lisas Danneberg.

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli direktor Eero Kalberg ütles, et ühe kutsekooli edukus sõltub muu hulgas sellest, kui hästi ollakse kursis majanduseluga ja suheldakse vastava sektori erialaliitudega, ning nendest inimestest, kes erialasid õpetavad. „Oleme Eestis ainukesed, kes rasketehnika tehnikuid koolitavad, meil on tugev IT-õpe ja need ettevõtted, kes nendes valdkondades tegutsevad, on meie partnerid - selles osas on seljatagune kindel. Kehtnasse õppima tulnud inimesed leiavad lihtsalt meie partneri juures tasuva töö. Kooli ülesanne ongi õppijad ja tööandjad kokku viia," lisas ta.

Kalbergi sõnul on ametikoolide suhtlus ja koostöö ettevõtjatega üldharidus- ja kõrgkoolidega võrreldes märksa tihedam. „Meie õppemahust pool on praktiline, ilma partneriteta seda läbi viia ei saa. Eks me seetõttu ka teame, millised on ettevõtete probleemid, millised on nende ootused. Vahel on ettevõtjate nõudmised väga lihtsad: soovitakse, et õpetaksime noori inimesi kella tundma, kultuurselt vestlema, kaaslasi austama, koostööd tegema. Ettevõtjad ütlevad, et mutrite keeramise ja toiduvalmistamise võivad nad ka ise selgeks õpetada," kirjeldas koolijuht koostööd ettevõtetega. Kalbergi arvates on kutseharidus võrreldes teiste haridusliikidega paindlikum: kiiresti suudetakse välja töötada uusi õppekavu ja see on ka edu alus.

Majandussektorite palgatase on väga erinev ja võib ajas kiiresti muutuda, nagu hiljuti ehituses. Ometi ei arva Kalberg, et koolid peaksid päevapoliitilistele signaalidele ülearu kiirelt reageerima. „Tark oleks ette vaadata, millise ettevalmistusega inimesi vajatakse viie või kümne aasta pärast, kui palju kuskil palka makstakse. Meie raskuskese on suunatud insener-tehniliste alade õpetamisele ja selles sektoris palgatase kindlasti ei lange, hea oskusega inimesi vajatakse jätkuvalt," märkis ta.

Kuressaare ametikoolis õpetatavate erialade lõpetanute keskmine töötasu jääb uuringut vaadates keskmisest madalamaks. Kooli arendusdirektori Sirje Hellermaa arvates on palganäitajate põhjal edutabelite koostamisest hoopis olulisem selgitada, millistesse valdkondadesse inimesi tulevikus vaja on ja kas vastavatele erialadele läheb ka piisavalt noori õppima. „See info, kui palju kuskil sektoris palka makstakse, võib teatud erialadele tekitada negatiivset mainet ja neid ei soovitagi enam õppida," nentis ta ja lisas, et ehkki kutsehariduse saanute palgatase on Eesti keskmisest väiksem, on kutsehariduse maine siiski ühiskonnas paranenud ja koolide tase väga hea.

Hellermaa sõnul analüüsivad koolid oma arengukavu tehes pidevalt tööturu olukorda ja püüavad tabada muutuvaid vajadusi. „Selleks et statistikaameti andmebaasi põhjal järeldusi teha, ei tohiks võrrelda võrreldamatut ja tuleks analüüsides minna inimese tasemeni välja. On ju selge, et rikkamate maakondade lõpetajad teenivadki rohkem ja kui kool on õpetanud erivajadustega noori, siis nende palgataset ei saa võrrelda teistega. Nimekirja lõppu võivad jääda ka koolid, mille lõpetanuid ettevõtted tööturul kõrgelt hindavad, nagu Tallinna teeninduskool," tõi ta näite. Arendusdirektor lisas, et näiteks Kuressaare ametikoolis kutsehariduse saanud sotsiaalhoolduseriala õppijad teenisid rohkem kui samal erialal mõne rakenduskõrgkooli lõpetanud.

Konkurents ettevõtjate vahel

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli direktor Eero Kalberg on kindel, et edukus hariduses tuleneb pigem eri haridusliikide integreerimisest, mitte vastandamisest. „Haridussüsteemi tuleks võtta tervikuna, ent praegu kehtivad üld-, kutse- ja kõrghariduses eri mängureeglid ja prioriteedid. Oma teed valiva inimese jaoks on haridus üks tervik ja talle ei lähe korda, et koolid omavahel konkureerivad," rääkis ta. Kalberg on kindel, et tulevikus on edukas see inimene, kes oskab oma õppetee ise eri võimalusi kasutades kokku panna. Näiteks õpib ta üldhariduskoolis süvendatult matemaatikat, võtab kutsekoolist kõrvale IT-õppeaineid ja jätkab hiljem kõrgkoolis sel erialal.

Kalbergi sõnul teevad kutsehariduskoolid konkureerimise asemel pigem koostööd. „Võidurelvastumist ressursside osas ei toimu, me jagame tööd ja paneme kokku eri õppekavasid koolide võimalusi arvestades. Konkurents käib hoopis ettevõtlussektorite vahel: kõik soovivad saada tööle parimaid poegi ja tütreid. Konkurents käib inimeste peale," selgitas ta.

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolil on koostöökokkulepped ka kõrgkoolidega, kooli lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid alates teisest või kolmandast kursusest. „Näiteks on Tallinna tehnikakõrgkool huvitatud, et meie lõpetajad seal jätkaksid: nad on väga kutsekindlad ega lähe õppima juhuslikult. Meie kooli lõpetanutest jätkab kõrgkoolis õpinguid 10%," märkis Kalberg.

Kuressaare ametikooli arendusdirektori Sirje Hellermaa arvates pole kutseharidust andvate õppeasutuste puhul kohane konkurentsist rääkida: „Suuremad kutseõppekeskused on piirkondlikud. Oleme Saaremaal ainus ametikool ja mujale ei minda, kui siin saab õppida sama eriala mida mandril." Pärnu kutsehariduskeskusega on tehtud koostööd näiteks juuksuri eriala õpetamisel: ühel aastal võetakse õpilasi juurde Pärnus, teisel aastal Kuressaares. „Pigem konkureerime üldharidust andvate gümnaasiumidega, kes samuti põhikooli lõpetanuid enda juurde õppima ootavad. Kuna selles vanusegrupis õpilaste arv väheneb, pingutame selle nimel, et meil oleks neile head haridust pakkuda," kinnitas Hellermaa.

EBS ei pea samuti teisi ülikoole Eesti kõrgharidusturul konkurentideks. „Eeskujuks seame eri tegevusvaldkondadel teisi maailma parimaid äriülikoole. Eestis on meie eelis see, et oleme vaid ärivaldkonnale spetsialiseeritud ülikool. Pakume õppekavasid, mis on arendatud ja õpetatud koostöös ettevõtete ja ülikoolidega Eestis ja välisturgudel," selgitas EBS-i õppe- ja arendusprorektor Toomas Danneberg ja lisas, et eri õppeaineid ja -mooduleid on loodud näiteks koostöös teenusmajanduse kojaga, kinnisvarabürooga Uus Maa, LHV pangaga ja ka Eesti ülikoolidega. Rahvusvahelise koostöö näited on magistriõppe ühisõppekava Nottingham Trent Universityga ja topeltdiplomi programm Lancaster University Management Schooliga.

INFOTABEL:
Andmestiku analüüs näitab, et:

- iga neljas kutseharidusega inimene ei tööta, iga viies ehituse eriala omandanu oli end töötuks registreerinud
- töötus sõltub haridustasemest, mitte erialast
- kõikide haridustasemete puhul on kõige edukamad arvutite, transpordi, tehnika, riigi- ja isikukaitsega seotud erialade lõpetajad
- aastatel 2006-2011 kutsehariduse lõpetanutest oli ligi 11% 2012. aastaks omandanud sellest kõrgema haridustaseme
- naiste ja meeste palkade vaheline lõhe on märkimisväärne pea kõigil erialadel ja haridustasemetel:
kutseharidus - mehed 738, naised 525;
kõrgharidus - mehed 1347, naised 939
- kutsehariduse puhul lähevad välismaale eelkõige nende erialade lõpetanud, kes saavad vähem palka, kuid kõrghariduse puhul sissetulek niivõrd välismaale minekut ei mõjuta, seal on olulisemad muud tegurid
- kõrgem haridus tagab kõrgema palga: Eesti kutsekoolide lõpetanute keskmine palk on 645 eurot; rakenduskõrghariduse saanutel 987 eurot, BA puhul 968 eurot, MA puhul 1270 eurot.