Artiklid
- Üksikasjad
Signe Kalberg
Õpetaja töömaht ei ole tööandja määrata, vaid otsustatakse pooltevahelisel kokkuleppel.
Paljud õpetajad seisavad igal õppeaastal raske valiku ees: kas soostuda töötama vähendatud töömahuga ja säilitada siiski pidev sissetulek või lasta end koondada? Mitu õpetajat, kelle töökoormust on tööandja – kool – soovinud uue õppeaasta alguses lepingu lisalehega järjekordselt vähendada, on pöördunud selle pärast töövaidluskomisjoni.
„Õpetajad on leidnud, et kooli direktor survestab neid töömahu vähendamiseks ning ainuvõimalikuks sammuks on ise tööleping üles öelda, seejuures erakorraliselt tööandjapoolse töökohustuste rikkumise tõttu,” selgitab vaidluste sisu tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Ilona Küüts.
Levinud näib olevat arvamus, et hoolimata õpetajaga töölepingus kokku lepitud tööajast (nn töömahust) määrab tööandja iga õppeaasta alguses töötajale uue töömahu ja õpetajal ei ole mingit kaasarääkimise õigust. Kui väheneb koormus, väheneb ju ka töötasu, õpetajale aga justkui avaldataks survet, et ta nõustuks järjest väheneva töömahuga. „Selline seisukoht ei ole päris täpne,” tõdeb Küüts.
Oluline tingimus
Probleemi harutamiseks tuleb lahti lüüa töölepingu seadus (TLS) ja pöörata tähelepanu kahele sättele. Küütsi sõnul peab tööandja tööle asuvale õpetajale, nagu igale teisele töötajale, TLS § 5 lg 1 p 7 alusel töölepingu kirjalikus kaasdokumendis teatama tööaja ehk aja, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Tegemist ongi nn töömahuga, mida varem on nimetatud ka tööajanormiks.
„See on aeg, mille ulatuses peab tööandja kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, ning tööaeg on kas täistööaeg või osaline tööaeg,” täpsustab Küüts. Tavaliselt lepitakse tööaeg kokku töölepingus ja seda võib nimetada töölepingu oluliseks tingimuseks.
Teiseks sätestab TLS § 12, et töölepingut, s.t selle tingimusi saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui tööandja pakub õppeaasta või poolaasta alguses õpetajale allkirjastamiseks töölepingu lisadokumenti, milles töömaht erineb algses töölepingus kokku lepitud tööajast (näiteks täistööajast) või õppeaasta alguses kokku lepitud tööajast (kui muudatus pidi kehtima õppeaasta lõpuni), peab õpetaja otsustama, kas ta nõustub sellega või mitte.
„Seega ei ole seaduse silmis tegemist õpetaja sundseisu panemisega ega tööandja ühepoolselt määratava uue tööajaga, vaid poolte kokkuleppel muudetava tööajaga,” selgitab Küüts. Tööaja muudatus lepitakse omavahel kokku ka siis, kui töölepingus seisab, et igal õppeaastal vormistatakse (vahel nimetatud ka: määratakse, lepitakse kokku) õpetaja töömaht töölepingu lisalehega.
Pärast muudatuse allkirjastamist on uue töömahu kokkulepe sõlmitud ja kehtib õppeaasta lõpuni (tavaliselt 31. augustini).
Aga kui õpetaja lisalehte ei allkirjasta? „Siis ei ole uut kokkulepet sõlmitud ning kehtib töölepingu põhidokumendis kokkulepitud tööaeg, sest muud tööaja kokkulepet ei ole ja eelduslikult (tähtajalise muudatuse puhul) on eelmise õppeaasta tööaja kokkulepe kaotanud oma kehtivuse,” selgitab Küüts. Kokkulepitud tööaja ulatuses on õpetajal õigus tööd nõuda. Kui tööd ei anta, võib ta nõuda keskmise töötasu maksmist (TLS § 35 alusel).
Kui kool ei kindlusta õpetajat töölepingus kokkulepitud tööga kokkulepitud mahus ega maksa kindlustamata aja eest ka keskmist töötasu, saab öelda, et tööandja rikub töölepingu tingimusi. See annab töötajale alust oma tööleping tööandjast tuleneval põhjusel erakorraliselt üles öelda ja tööandja peab maksma töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu määras.
Nimetatud kaebuse menetlus tööinspektsioonis alles käib.
Võib järgneda ka koondamine
On selge, et tööandja saab õpetajale pakkuda sellist töökoormust, mis vastab kooli nõudmistele, vajadustele ja võimalustele. Kui õpetaja ei nõustu vähendatud töökoormusega edasi töötama, siis lõpeb tema töö senistel tingimustel ehk töölepingus kokkulepitud tööajaga. Tööandja jaoks tekib sel juhul nn koondamisolukord.
„Teatavasti peabki tööandja pakkuma koondamise olukorras töötajale võimalusel tööd teistel tingimustel, sealhulgas väiksema töökoormusega,” ütleb Küüts.
Muudatustega nõustumise korral vormistatakse kahe poole allkirjadega dokument (milleks sisuliselt on ka eelnimetatud töölepingu lisaleht uue töökoormusega; alaline muudatus tuleb siiski vormistada töölepingu põhitekstis), töötaja jätkab tööd ja koondamist ei tehta.
Kui töötaja muudatusega ei nõustu, võib tööandja tema töölepingu üles öelda (TLS § 89 lg 1), makstes töötajale sõltumata tema tööstaažist selle tööandja juures hüvitist ühe kuu keskmise töötasu määras.
- Üksikasjad
Eesti tööandjad rakendavad tööotsijatele sageli tasustamata nn proovipäevi ja -nädalaid ning rikuvad sellega töö- ja puhkeaja nõudeid.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu rääkis «Terevisioonis», et iga petta saanu töövaidluskomisjoni või kohtu poole ei pöördu, vahendab ERRi uudisteportaal. Tööinspektsiooni laekub igal aastal umbes 3000 avaldust töövaidluste lahendamiseks, millest umbes 10 protsenti puudutabki proovipäevi.
«Eks neid lugusid on igapäevaselt rohkem ja kui me vaatame ka meie infotelefoni statistikat, siis ka sealt kumab läbi, et see on Eestis välja kujunenud tava. Samas on lootus, et teadlikkus ikkagi tõuseb nii tööandjatel kui töötajatel,» ütles Miidla-Vanatalu.
Toimetaja:
Liis Velsker
- Üksikasjad
Kristina Narusk,
Teenusemajanduse Koja tegevjuht
Menetlemisel on kahe seaduse: tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ja töötukindlustuse seaduse muutmine. Seekord ei piirdu ettepanekud ja arutelud töötukindlustusmakse protsendi muutmisega, vaid sotsiaalministeeriumi mõte on kehtivat süsteemi kaasajastada ja eesmärgipärasemaks muuta.
Eelnõu muutmise ettepanek sisaldab endas aga ühte põhimõttelist muutust ning see on suhtumine inimestesse, kes täna vastutavad töökohtade loomise ja hoidmise eest - ettevõtete juhatuse liikmetesse. Kui seni on kehtinud süsteem, et äriühingute juhatuse liikmed, kes on kas sama või mõne muu tööandjaga töölepingulises suhtes ning maksavad makse (sh töötukindlustusmaksu), saavad ennast töösuhte lõppemisel töötuks registreerida, siis plaanitava seadusemuudatuse järgi arvatakse need isikud töötukindlustushüvitise saajate hulgast välja. Ministeeriumi poolne põhjendus on lihtne: juhatuse liikmeks olemine, selle eest tasu mittesaamine on isiku vaba tahe ning välistab automaatselt võimaluse, et see isik tööd võiks otsida. Seepärast ei ole põhjust sellisele isikule ka töötukindlustushüvitist maksta.
Mida see reaalses elus tähendab? Reaalses elus edutatakse initsiatiivikaid, kohustusi ja vastutust mittepelgavaid inimesi sageli juhatuse liikmeteks, kutsutakse selliseid inimesi mõne muu äriühingu juhatusse ja mis eriti tavaline - nendel inimestel on olnud huvi ja hakkamist oma põhitööle lisaks mõelda ka ettevõtluse alustamisele. Kes aitab hobi korras oma teadmistega tuttavaid, kes tegeleb nädalavahetuseti oma bändi, orkestri või plaadikeerutamisega, kes on otsustanud pensionisamba asemel mustadeks päevadeks ise varasid koguda (ja tundub, et seda põhjendatult!). Väga paljudel juhtudel on need inimesed piisavalt ettevõtlikud ning kohusetundlikud, et teha seda kõike ausat tasu saades, st need võikesed hobiettevõtmised on kõik maksuametis registreeritud ning arvete tasumine käib pangaülekande, mitte musta kilekotiga.
Sellised inimesed saavad üldiselt ühiskonnas hakkama, ükskõik kas töötukindlustus eksisteerib või ei. Küll aga on arusaamatu, mis põhjusel võetakse töötukindlustushüvitise saamise õigus ära inimestelt, kes on olnud töölepinguga tööl, maksnud töötukindlustust ja seda aastaid? Ning keda nüüd karistatakse selle eest, et lisaks oma igapäevastele töökohustuste täitmisele on inimesel olnud pealehakkamist ühel päeval lodetavasti väikeettevõtjaks saada, mispärast on ta faktina mõne äriühingu juhatuse liige?
Seaduseelnõu seletuskirjast loeb välja ka numbreid. 2013.a aprilli lõpu seisuga sai töötukindlustushüvitist 36%, so ligi 1500 isikut töötuna arvel olevatest juhtimis- ja kontrollorgani liikmetest. On juures ka lihtsustatud arvutus, et kui 4433 juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmest vähemalt 80% jätkaks oma rollis, väheneks töötute arv kohe 2000 isiku võrra. Tulu saavate mittetulundusühingute juhtorganite liikmete "arvelt" tuleks sääst veel 1000 isiku võrra. 3000 isikut töötute nimekirjast kohe vähem. Kalkuleeritud on ka rahas. Maksimaalse plaani kohaselt sellise muudatuse elluviimine suurendaks sotsiaalmaksu laekumist ligi 4 miljoni euro võrra (kui 3000 juhtimis- ja kontrollorgani liiget, kelle töötuna arvelolek lõpetatakse ja kes hakkaksid saama tasu ja maksaksid sotsiaalmaksu).
Täiesti välja on aga ministeeriumi plaanidest jäänud selgitus, miks isikud, kes maksavad töötukindlustusmaksu, on mõne äriühingu juhatuse nimekirjas ning oma töölepingulise suhte lõppemisel seetõttu enam hüvitist saama ei hakka, peavad töötukindlustusmaksu siiski edasi maksma? Kuidas on sellise maksu kogumise sihtotstarbelisus põhjendatud? Miks ei hakka kehtima muudatus, et juhatuse liikme nimekirjas oleku perioodil isik töötukindlustusmaksu maksma ei pea? Kas sellised isikud ei ole enam inimesed, kelle tegevusse ning pingutustesse võiks suhtuda pigem innustavalt, selle asemel et kõiki juhatuse liikmeid taaskord pättideks tembeldada?
- Üksikasjad
toimetas: Ragnar Teeveer
Olin minagi sunnitud haige lapsega koju jääma. Lastehoidu teda saata ei saanud, kuna see oleks olnud ülekohtune nii pisikese enda kui ka tema kamraadide suhtes. Jäin siis koju ja teavitasin sellest oma tööandjat ning loomulikult ka perearsti. Kuna sümptomiks oli lisaks nohule ja köhale ka palavik, siis broneerisime lapsele arstiaja.
Perearst soovis veel head paranemist ja tol hetkel näis, et selle küsimusega on kõik korras ning ainsaks mureks jääb vaid pisikese paranemine.
Suur oli minu üllatus, kui paar päeva hiljem helistas tööandja esindaja ja ütles, et kui ma sellist "kodusistumise skeemitamist" ära ei lõpeta, siis peame töölepingu minuga paraku lõpetama ning sellisel juhul ei pidanud aitama enam ei ussi- ega püssirohi.
Kuna antud asutuses näivad nii haiguslehel kui ka hoolduslehel olevad inimesed üsna tihti sattuvat persona non grata seisusesse, siis tundus mulle tagantjärele mõeldes see jutt skeemitamisest lihtsalt minu hirmutamisena - olin sattunud tahtmatult nende katkiselt toimiva süsteemi hammasrataste vahele. Eriti vihaseks näis neid ajavat tõsiasi, et olin sunnitud hoolduslehte kasutama mitmel korral.
Tegelikult on Eesti Vabariigis igasugune haiguslehe võtmine või kellegi hooldamine täielik luksus, mis võimalik vaid vähestele. Vaatamata vanemapalgale, mis peaks Eestis propageerima sündimust ning nii-öelda ühiskonna juurdekasvu, ei näi paljud tööandjad ikkagi väärtustavat peresid ning laste kasvatamist. Igasugune haige lapse eest hoolitsemine nimetatakse kohe skeemitamiseks ning haiguslehelt tööle naasnut koheldakse kui kurjategijat.
- Üksikasjad
Noorte vähene teadlikkus oma õigustest ja kohustustest lihtsustab pettusi töösuhetes. Kõige lihtsamaks mooduseks töösuhteid parendada, on vormistada kõik kokkulepped kirjalikult, soovitab tööturule siirdujatele Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Tööinspektsiooni laekub igal aastal ca 3000 avaldust töövaidluste lahendamiseks. Paljude töötasuga seotud vaidluste põhjustajaks on valedel lepingulistel alustel suhted, kus kogemata või meelega on töölepingu asemel sõlmitud töö tegijaga hoopis vähem sotsiaalseid garantiisid pakkuv töövõtuleping või käsundusleping. Sellega lükkavad tööandjad ebaõiglaselt kõik kohustused töötegija rahakotile, vähendades ise tööjõukulusid. Teiseks murekohaks on pöördujatel ebaseaduslike tasuta proovipäevade nõudmine teenindusasutustes. Töötajate vähene teadlikkus oma lepingulistest õigustest aga ka kohustustest teeb sellise kuritarvituse pahatihti liigagi lihtsalt teostatavaks.
Mida tuleks igal noorel teada töösuhetest?
• Eelista alati kirjalikku töölepingut, sest see annab mõlemale osapoole selge ülevaate õigustest, aga ka võetud kohustustest ning vastutusest. Kirjalik tööleping sõlmi alati ka lühiajalise töötamise korral.
• Tasuta proovipäevi pole ette nähtud rohkem kui üks ja sedagi Eesti Töötukassas arvel olevale töötule. Muudel juhtudel on töötaja nö „proovimiseks“ ette nähtud tasustatud katseaeg.
• Kontrolli tööandja tausta äriregistrist ja krediidiinfost. Olulist infot võid saada ka ettevõtte või juhi nime googeldades.
• Kui tööd pakub vahendaja, veendu, et tal on olemas lepingulised suhted tegeliku tööandjaga.
• Kontrolli riigiportaalis www.eesti.ee, et tööandja on tasunud sotsiaalmakse ja sinu ravikindlustus kehtib, selleks sisene rubriiki „E-teenused→Kodanikule→Raha ja omand→Maksu- ja Tolliametile esitatud palga- ja muud väljamaksed“. Juhul kui selgub, et väljamakstud tasu ei ole deklareeritud või on deklareeritud osaliselt, tuleb sellest teavitada maksuhaldurit.
• Tasub teada, et ravikindlustus ei kehti alla kolmekuuliste võlaõiguslike töösuhete korral või tähtajalise töölepingu korral.
• Rohkem teavet töölepingu kohta leiad veebilehelt www.tooleping.ee. Veebilehelt leiab ka vastused küsimustele, mida töölepingu kohta Tööinspektsioonile kõige tihedamini esitatakse.
• Töösuhteid puudutavate küsimuste ja kaebuste korral pöördu Tööinspektsiooni juristi telefonil 640 6000 igal tööpäeval kella 9–15 või e-postiga . Tööelu kohta lisainfot jagab ka Tööelu portaalist (http://www.tooelu.ee/et/avaleht).
Lehekülg 1108 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee