Üksikasjad

Avaldatud: 07 Oktoober 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Toimetaja: Aive Mõttus

Lugeja küsib:
Ma olen olnud kolm kuud järjest haiguslehel. Kas haiguslehel oleku aja eest arvestatakse mulle ka puhkusepäevi?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

Töölepingu seadus § 68 lõige 2 alusel arvatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatus lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Teie haigena oleku aeg annab õiguse puhkusele.

Lapsehoolduspuhkusel oleku aja eest ja kokkuleppel palgata puhkusel oleku aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg (nt põhipuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus jne.) võetakse puhkuse arvestamisel arvesse.

Seadus lubab töölepingu pooltel leppida kokku ka muus ajas, mida nad kokkuleppeliselt arvestavad põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka. Näiteks ei ole seadusest tulenevalt tööandjal kohustust arvata põhipuhuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka töötaja ajateenistuses oleku aeg, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et ka töötaja ajateenistuses oldud aeg loetakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 Oktoober 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Kas mul on võimalik võtta ette korralist puhkust ja kui palju lisaks juba saadaolevale korralisele puhkusele? Võtsin sel aastal välja oma korralise puhkuse 28 päeva. Aga kas mul oleks võimalik kasutada ka 14 päeva oma järgmise aasta korralisest puhkusest?

Nõuda järgmise kalendriaasta puhkust kindlasti ei saa, aga kui tööandja sellega soostub, siis poolte kokkuleppel võib niimoodi teha. Arvestada tuleb sellega, et töölepingu lõppemise korral on tööandjal õigus ette antud puhkuse tasu töötasust kinni pidada või töövaidlusorgani kaudu tagasi nõuda.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele (logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet).

http://www.epl.ee/news/melu/jurist-vastab-ette-puhkamisest-palgata-puhkusest-ja-kasunduslepingust.d?id=66815363

Üksikasjad

Avaldatud: 06 Oktoober 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Soraineni advokaadibüroo partner ning vandeadvokaat Aku Sorainen kirjeldas Directoris, mida ta mõtleb, kui töötaja tuleb palka juurde küsima.

Tööandja seisukohalt on selge: ta ootab vastust, kuidas inimene, kes tuleb palka juurde küsima, aitab ettevõttel rohkem raha teenida.

Jagan inimesed, kes tulevad minuga palgast rääkima, mõtteliselt kolme kategooriasse: noor, karjääri keskpaigas olev töötaja ning tipptegija. Noore töötaja puhul kulub tööandjal omajagu aega ja raha, et kasvatada teda asjatundjaks. Tema palk on sel perioodil madalam ning kui ta tuleb palka juurde küsima, siis ta tunnetab, et tal tiivad kannavad.

Juhi jaoks on see selge märk, et töötaja arvates hakkab investeerimisperiood läbi saama ja ta tahab, et teda võetaks täie eest. Tihti arvab tööandja sedasama ja siis on kerge rääkida palgatõusust. Vahel juhtub, et töötaja arvates on tema oskused ja teadmised ning seega väärtus palju kõrgem kui tööandja meelest. Siis tekivad pinged, sest palgaootust ei täideta.

Karjääri keskpaigas olevatelt inimestelt tuleb väga otse küsida, mil viisil ta suudab ettevõttele rohkem kasu tekitada. Millist vastutust, projekte on ta valmis juurde võtma ja millist lisaväärtust kliendile pakkuma?

Kolmandas ja kõige küpsemas karjäärifaasis inimese puhul on tihti raskem leida viisi, kuidas saaks rohkem teenida ja olla seejuures firmale rohkem kasulik. Tema vastutus on juba niigi suur ta on tipus. Samas on sellisel inimesel hea ülevaade tervest organisatsioonist ja võibolla ta näeb mingit uut võimalust, mida tööandja ei ole märganud. Võibolla ta tahab võtta mingit vastutust, millele tööandja ei ole veel mõelnudki. selline ettepakek teeks igale tööandjale rõõmu. Lisaks on see inimene võibolla rohkem valmis panustama noorte spetsialistide arendamisse, mis on firma jaoks väga tähtis ülesanne.

Palga juurdeküsijatel on erinev suhtumine. Mõni tahab vastutust juurde võtta ning tuleb küsimusega, kas tema tegemistega ollakse rahul ja kas ta võiks palka juurde saada. Hea töötaja esmahuvi on see, kuidas firma veel edukamaks saaks. Hea töötaja huvi on see, kuidas firma veel edukamaks saaks. Firma on sellisele inimesele tänulik ning maksab talle tulevikus rohkem. Paraku on nii, et nende karjäär, kes suudavad firma huvi esmajärjekorda panna, läheb edasi.

Ent leidub ka neid, kes nende tingimuseks on kõigepealt palgatõus ja alles siis on nad valmis rohkem pingutama. Sellise suhtumisega inimesed on Sorainenist varem või hiljem lahkunud või on neil palutud lahkuda. Kui tööandjaga tekib kauplemine teemal "kui sa annad rohkem raha, siis ma töötan paremini", siis on töötaja väärtushinnangud paigast ära.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 Oktoober 2013

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kaire Talviste

Kui tööandjad kroonilisi haigusi ei kardaks, saaksid nad endale väga palju lojaalseid töötajaid.
Eestis põeb umbes 1500 inimest haruldast kesknärvisüsteemi haigust sclerosis multiplex’i (SM), kuid see on siiski hinnanguline arv. Lisagem siia juurde veel haigete pereliikmed, sõbrad, tööandjad – neid puudutab see haigus samuti. Enamasti tabab see haigus noori täiskasvanuid nende parimas tööeas: vanuses 20–40. Sõltuvalt kahjustuse kohast võib inimesel ilmneda erinevaid probleeme: näge-mishäireid, jalgade nõrkust ja kangust, tasakaaluhäireid, käte värisemist, tundlikkuse häireid jne. SM-ile on iseloomulikud ägenemise perioodid, kui haigusnähud süvenevad või lisandub midagi uut. Sellele järgneb taas stabiilne seisund, kui sümptomid taanduvad või kaovad. Nõnda on teatud aeg võimalik oma haigust tööandja eest varjata ja seda paljud haiged teevadki. Ka tööle kandideerides eelistatakse haigusest mitte juttu teha, sest mõni tööandja kuuleb vaid sõnu krooniline haige ja kummalist terminit sclerosis multiplex – rohkem ta sellele kandidaadile aega ei pühenda.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele (logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet).

http://www.epl.ee/news/melu/krooniline-haige-tahab-ja-suudab-ka-tood-teha.d?id=66831829