Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2013

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Selleks, et oma karjääri kaitsta ja olla edukas, on mõnikord kõige olulisem enda eest seista, et keegi teine ei saaks sinu töö või ideede arvelt lõivu lõigata.

Forbesi karjäärinõustaja Lisa Quast sai kirja lugejalt, kes kurtis, et ülemus esitab tema ideid endal omadena ja ei lase tal ettevõtted edasi areneda.

Lugeja olukord

Mu ülemus on hakanud minu töö eest au endale võtma. Ühel koosolekul vaatas mu otsene juht mulle otse silma ja esitas minu idee enda idee pähe. Ma olin šokeeritud. Kogu see nädal olen märganud, et ta korrutab koosolekutel seda, mida mina olen öelnud. Otsustasin, et ma ei paku selle projekti tarbeks enam välja ühtegi oma ideed ja tegelen vaid nende ülesannetega, mis on konkreetselt mulle suunatud. Tavaliselt ma nii ei tööta, eelistan olla proaktiivne. Olen kaalunud tema peale kaebamist, kuid tema on siin töötanud viimased 30 aastat ja ta on personalijuhi väga hea sõber. Mina aga olen siin töötanud vaid kolm aastat. Viha sunnib mind kaebama läbi ametiühingu, kuid kas see oleks mõistlik? Ma tahaks kasvõi töölt ära minna või haiguslehele jääda, sest see käib mulle niivõrd närvidele.

Spetsialisti vastus

Praegu väldid sa negatiivse olukorraga tegelemist nii, et sul hakkab paha pelgalt sellele mõtlemisest. Esimese sammuna peaksid alati minema ebaeetiliselt käituva inimese juurde ja temaga rääkima. Hea oleks, kui saaksid ülemusega konfidentsiaalselt rääkida tema käitumisest. Lisaks võiks ta selgitada, miks ta ei ole lasknud sul oma ideid ise esitleda.

Kui kardad seda, kuidas ülemus vestlusele reageerib, siis võid paluda mõne kolleegi abi, kes on sellise olukorraga juba kokku puutunud ja teab, kuidas ülemus käitub, et ta saaks sind vajadusel toetada. Kui juhi reaktsioon on halb, siis on sul ka tunnistaja.

Mõnikord jätkavad sellised inimesed oma käitumist senikaua, kuni oled välja öelnud, et tead, mis toimub ja ootad selgitust. Kui läheksid tema peale kaebama kas personalijuhile või ametiühingusse, siis küsivad ka nemad sinult esimese asjana: «Mina su juht selle peale kostis, kui temalt vastust nõudsid?» Sa pead olema valmis sellele küsimusele vastama ja tõestama, et sina suuda olukorda suhtuda täie tõsidusega ja täiskasvanulikult.

Praegu tundub juhile, et ta saab vabalt sinu arvel liugu lasta, sest sa ise lased seda teha. 30 aastat töötamist ühes ettevõttes ei õigusta kuidagi ebaeetilist käitumist, kuid see ei lõpe enne, kui sina ja teised kolleegid, keda see puudutab, enda suud lahti ei tee. Esiteks peate rääkima oma otsese juhiga ja kui ta käitumine ei muutu, pöörduma personalijuhi poole või ametiühingusse.

Kui seisad enda eest (võimalikult viisakalt ja vaoshoitult), siis saad ka tulevikus selliste probleemide esinemisel paremini hakkama ja saad lahti stressist, mis sind painab.

Toimetas Naine24

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2013

• Delfi

Heidi Kukk

Selle aasta suvi toob endaga kaasa olulise uuenduse riiklike peretoetuste maksmises. Lisaks praegu makstavatele peretoetustele tekib madala sissetulekuga peredel õigus saada täiendavat toetust - vajaduspõhist peretoetust, mida hakkavad määrama ja välja maksma kohalikud omavalitsused.

Väikese sissetulekuga pered saavad hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust juba alates 1. juunist. Taotlus ja toetuse saamisega seonduvad küsimused esitada sellele valla- või linnavalitsusele, kus inimene elab. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist.

Uue toetuse lisandumisega jäävad kehtima kõik senised Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad peretoetused, kusjuures ühegi toetuse suurust ei vähendata. Ent vajaduspõhist peretoetust Sotsiaalkindlustusameti kohalikud bürood ei määra ega maksa.

Kõrvuti vajaduspõhise peretoetuse maksmise alustamisega tehakse riiklike peretoetuste seaduses veel mõningaid muudatusi, mis on seotud juba praegu Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavate peretoetustega.

16-aastased ja vanemad lapsed saavad nüüd ka suvel toetust

Seni igal suvel on olnud paljud põhikooli lõpetanud 16-aastaste laste vanemad ebameeldivalt üllatunud, kui selgub, et juuli- ja augustikuu lastetoetus makstakse välja alles sügisel, kui saabub kinnitus lapse edasiõppimise kohta. Seaduse kohaselt on vaid õppivatel lastel õigus saada peretoetusi kuni 19-aastaseks saamiseni.

Selle aasta 1. juunist jõustuva muudatuse kohaselt jätkatakse kõigi põhikooli lõpetavate laste eest peretoetuste maksmist ka juulis ja augustis.

Alates septembrist makstakse peretoetusi gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivate laste eest. Maksmise aluseks olevad õppimist tõendavad andmed laekuvad Sotsiaalkindlustusametile õppurite registrist.

Võimalus taotleda peretoetusi abikaasa laste kasvatamise eest

Abikaasade peres, kus on lapsi ka eelnevast suhtest, saab selle muudatuse järgi kõik peres kasvavad lapsed kokku liita.

Lapsetoetuse ja lapsehooldustasu suurus sõltub teatud juhtudel (nt kolme- ja enamalapselises peres) peres kasvavate laste arvust. Muudatus võimaldab peretoetuste suuruse arvutamisel võtta arvesse kõik peres kasvavad lapsed ja annab õiguse saada suuremat lapsetoetust alates kolmandast lapsest.

Abikaasadel, kes saavad peretoetusi kumbki oma laste eest, tekib võimalus omavahel kokku leppida, kummale neist hakatakse kõikide pere laste toetusi maksma. Toetuste taotlemiseks peab üks abikaasa loobuma peretoetuste maksmisest temale ja seejärel saab tema abikaasa taotleda kõigi pere laste eest peretoetusi.

Peretoetustest loobumise taotlus esitatakse sotsiaalkindlustusameti büroo klienditeenindusele, mille aadressid ja vastuvõtuajad leiate siit. Peretoetusi saab taotleda sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest või elektroonselt riigiportaali kaudu, mis asub siin.

Muutub alates selle aasta 1. juulist ka lapsetoetuse suurus peredele, kus kasvab kolm või rohkem last

Praegu makstakse pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele lapsetoetust kuuekordses lapsetoetuse määras ehk 57,54 eurot kuus. Alates 1. juulist on toetuse suurus pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele kaheksakordne lapsetoetuse määr – 76,72 eurot kuus. Lapsetoetuse määr 2013. aastal on 9,59 eurot.

Pered, kuhu sünnivad kolmikud või suurem arv mitmikke

Käesoleval ajal on riikliku sünnitoetuse suurus 320 eurot iga sündinud lapse kohta. Alates 1. juulist tõstetakse kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni korral makstav ühekordne riiklik sünnitoetus 1000 euroni iga sündinud lapse kohta. Seega perele, kuhu sünnivad kolmikud, makstakse sünnitoetust kokku 3000 eurot.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2013

• Delfi

Delfi Majandus

Millest koosneb Elioni jaekaubanduse osakonna IT-valdkonna juhi Aivar Otsa sõnul ühe väikettevõtte kodukontori jaoks sobiv IT-lahendus?

1. Arvuti. Arvuti peaks sobima kontorist väljas kasutamiseks. Kui töötate kodukontoris, võib see olla ka lauaarvuti, muul juhul sülearvuti, mille puhul võiks arvesse võtta aku vastupidavust. Ergonoomilisuse mõttes on hea omada suurt ekraani ning korralikku hiirt ja klaviatuuri. Kindlasti peab arvutil olema ka ID-kaardi lugeja.

2. Tarkvara. Kontoritööks vajalik tarkvara on tänapäeval suuresti ka vabavarana kättesaadav, head tasulist alternatiivi pakuvad ka pilvetehnoloogial põhinevad tarkvarad nagu Office 365 või Google Apps – nii saad vajadusel ükskõik millisest teisest arvutist või nutiseadmest (nutitelefonist või tahvelarvutist) tööd jätkata. Lisaks peaks arvutis olema suhtlustarkvara kiireks infovahetuseks või konverentskõnedeks – näiteks Skype või Google Hangouts.

3. Internetiühendus. Eesti ettevõtetel on siin valida erinevate pakkujate vahel. Võrguseadmed tulevad tüüpiliselt teenusega koos kaasa, kindlasti tasub mugavuse huvides panustada juhtmevabale internetile.

4. Telefon. Ka siin on valikuid mitmeid, lauatelefonist nutitelefonini. Neil, kes aga eelistavad kasutada "päris" telefoni asemel arvutisse või nutiseadmesse paigaldatud suhtlustarkvara, on mõistlik soetada ka mugavad kõrvaklapid koos mikrofoniga.

5. Printer-koopiamasin. Tänapäeva Eestis on palju asju võimalik ajada paberivabalt, aga sellegipoolest võib ette tulla olukordi, kus pead näiteks andmeid skaneerima või pabereid kopeerima. Kodukontorisse sobivad hästi väikesemõõtmelised multifunktsionaalsed printer-koopiamasinad, mis täidavad mitut ülesannet korraga.

31. mail toimub teist aastat järjest kaugtöö päev, mille eesmärk on julgustada nii tööandjaid kui töötajaid murdma kontoritöö traditsioone ja kasutama targalt tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi oma töö tegemiseks väljaspool kontorit.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 mai 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Ilona Küüts,
Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja
Eestielu.ee

Tööandjaga kontakti ei saa.
Harvad pole juhtumid, kus töötajal ei õnnestu oma tööandjaga enam telefoni ja e-posti teel kontakti saada, samuti näost-näkku kohtuda. Telefonid on välja lülitatud või ei ole number enam kasutusel, e-kirjadele ei vastata, kontoris (kui selline koht üldse töötajatele teada on) ei ole samuti kedagi ning naabrite sõnul ei ole juba mitmeid kuid olnud. Tavaliselt kaasneb selline olukord töö puudumisega, mil tööandja ei ole suutnud välja maksta eelnevate töökuude töötasu, rääkimata jooksva tööseisaku tasust.

Tööleping tuleks lõpetada.
Tihti tunnevad töötajad, et sellises olukorras puudub neil väljavaade selle tööandja juures edasist tööd saada ning mõistlikum oleks tööleping lõpetada. Aga kuidas seda teha, kui tööandja ise töölepingut koondamise ega muu tõttu üles ei ütle ning kontakti tööandja esindajaga samuti ei saa? On selge, et kui töötaja ei jõua tööandja sammu töölepingu lõpetamiseks ära oodata ning soovib oma tööeluga edasi minna, tuleb töötajal endal vastavaid samme astuda.

Millisel alusel tööleping lõpetada.
Selleks peab töötaja esmalt läbi mõtlema millisel alusel ta soovib töölepingu üles öelda: kas nn omal soovil ehk korraliselt või erakorraliselt N: tööandjapoolse lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu töö mitte andmise ja töötasu mitte maksmise tõttu.

Töölepingu ülesütlemisest ette teatamine.
Korralisest lepingu ülesütlemisest tuleb tööandjat kirjalikult teavitada 30 kalendripäeva ette, erakorralisest ülesütlemisest reeglina ette teavitama ei pea.

Töölepingu ülesütlemise hüvitis.
Korralisel lepingu ülesütlemisel ei ole lõpparve koosseisus ette nähtud hüvitist töölepingu lõpetamise eest (töötaja lahkub ju töölt omal soovil), teisel juhul peab tööandja maksma eraldi hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (töötaja on ju sunnitud töölt lahkuma). Tuleb silmas pidada, et korralist töölepingu ülesütlemist ei saa tööandja kuidagi vaidlustada (meil ju sunnismaiseid ei ole), erakorralist ülesütlemist aga saab tööandja vaidlustada ja tihti ka teeb seda seaduses ettenähtud 30 kalendripäeva jooksul töölepingu ülesütlemise avalduse saamisest, sest vastasel juhul lõpeks tööleping töötaja avalduses märgitult ja tulekski välja maksta kolme kuu hüvitis.

Töölepingu ülesütlemise avalduse vorm ja sisu

Vorm.
Nii korralise, kui erakorralise töölepingu ülesütlemise avaldus tuleb esitada teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis - see tähendab nii paberkandjal, e-postiga, kasvõi SMS-sõnumiga; seadus ütleb, et seda vorminõuet rikkudes on lepingu ülesütlemine tühine.

Sisu.
Avalduses tuleb näidata töötaja ning tööandja nimi, millisel kuupäeval soovib töötaja töölepingu üles öelda, mis on ülesütlemise põhjuseks ning avalduse esitamise kuupäev; korralisel ülesütlemisel ei ole vaja põhjust näidata, erakorralisel aga kindlasti, N: tööandjapoolse lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu ja kirjeldada kasvõi lühidalt milles rikkumine seisneb. Tuleb silmas pidada, et kuna tähtposti liikumine võtab mõned päevad aega, peaks korralisest ülesütlemisest ette teatama 30 kalendripäeva + paar päeva lisaks, erakorralisest ehk reeglina päevapealt ülesütlemisest samuti paar päeva ette.

Avalduse esitamine.
Ülesütlemisavaldus tuleb kuidagi tööandjani toimetada. Olukorras, kus tööandjaga kontakti ei saa, võiks soovitada järgmist tegutsemist. Tuleks kirjutada töölepingu ülesütlemise avaldus 2 eksemplaris, üks jätta endale ning teine saata tööandjale tähtkirjaga selle registriaadressil (saab teada maakohtu registriosakonnast). Kui tähtkiri tagastatakse töötajale kui saatjale 14 kalendripäeva ehk postiasutuses hoiutähtaja möödumisel põhjusel, et kirja ei suudetud adressaadile ehk tööandjale üle anda (ei asunud antud aadressil, ei tulnud postiteatisega kirjale järele vms), tuleks ümbrikku mitte avada ja alles hoida.

Töölepingu lõppenuks lugemine töövaidlusorganis.
Tööandja ei ole ülesütlemisavaldust vastu võtnud ega vormistanud töölepingu lõppemise dokumente töötajale ja töötukassale; mistõttu ei saa töötaja end töötuna arvele võtta ning peab vaidluse lahendamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (kohus või töövaidluskomisjon).

Nõue.
N: lugeda minu tööleping ülesöelduks 17.mail 2013 korraliselt; peaks lisama ka töölepingu ülesütlemise õigusliku aluse ehk töölepingu seaduse (TLS) vastava paragrahvi, lõike ja punkti, antud juhul tuleks tööleping paluda ülesöelduks lugeda TLS § 85 lg 1 alusel. Erakorralisel lepingu ülesütlemisel võiks nõue kõlada järgmiselt: lugeda minu tööleping ülesöelduks 17.mail 2013 TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Tavaliselt esitatakse samas hagiavalduses või töövaidlusavalduses ka saamata jäänud lõpparve nõue.

Nõude tõendamine.
Töölepingu ülesütlemist saab töötaja tõendada järgmiste kirjalike dokumentidega:

· töölepingu ülesütlemise avaldus (1 eksemplar, mille saatmisel endale jättis),

·saatmist tõendava tähtkirja kviitungiga ning temale tagasi tulnud kirjaümbrikuga.

Istungil avatakse ümbrik ja kui selles on töötaja tahteavaldus oma töölepingu ülesütlemiseks, peaks nõue töölepingu ülesöelduks lugemiseks saama ka rahuldatud, sest töötaja on kõik mõistliku ja endast oleneva teinud selleks, et tema tahtevaldus tööandjani jõuaks. Selline jõustunud otsus on aluseks ka töötukassale.