Artiklid
- Üksikasjad
Keskmine kuu brutopalk tõusis Eestis möödunud aasta lõpus üle tuhande euro. Tööandjate keskliidu juhatuse esimees Toomas Tamsar ütles, et palgakasv teeb ettevõtete majandamise keerulisemaks ning võib kasvatada palgalõhesid kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata töötajate vahel, kuid massilist pankrottide lainet ta küll ette ei näe.
Keskmine brutopalk oli detsembris 1028 eurot ja võrreldes ülemöödunud aasta viimase kuuga on keskmine palk kerkinud 7,6 protsenti. Kuna hinnatõus on Eestis aeglustunud, siis kasvas ka hoogsalt reaalpalk, mis oli kuus protsenti kõrgem.
ERRi raadiouudised küsisid tööandjate keskliidu juhatuse esimehelt Toomas Tamsarelt, kuidas suhtuvad tööjõukulude kiiresse kerkimisse tööandjad. "Mina ei iseloomustaks seda pilti ei sõnaga "rõõmustav" ega sõnaga "kurvastav". See pilt ei ole ootamatu - tööjõuturul on juba pikemat aega tunda seda, et pakkumine kohati ületab teatud valdkondades nõudlust, mis tähendab seda, et teatud valdkondades inimesi ei jätku. See, et sellega on kaasnenud ka palgatõus, ei üllata," vastas Tamsar.
"Täiesti arusaadavalt on see murekoht selles mõttes, et ega ettevõtete efektiivsus ei ole selle võrra kasvanud. See paneb jätkuvalt ettevõtted tugeva surve alla, et nad oma efektiivsust ja tööviljakust suudaksid parandada. See võib tähendada seda, et teatud juhtudel osad ettevõtted sellega hakkama ei saa ja osa töökohti hakkab ka nendes valdkondades kaduma, kus palk on liiga kiiresti tootlikkuse eest ära jooksnud," selgitas tööandjate esindaja.
Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga töötajate arv 2,4 protsenti väiksem kui 2012. aasta detsembri lõpus. Keskmine palk tõusis aastaga kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel. Selle tegevusala brutokuupalk tõusis ligi 20 protsenti.
Seda, et nii kiire kasv võib tuua kaasa ettevõtete tegevusjõuetuse, Tamsar ei karda. "Massilist pankrotilainet ma nüüd sellepärast küll ei prognoosiks, aga surve ettevõtetele, et nad vaataksid oma tegevust ümber kasvab, kuivõrd tööjõukulud kasvavad hästi kiiresti," rääkis ta.
"Ma arvan, et see tähendab seda, et jätkub palgalõhede kasv - nende inimeste palgatase, kel on hea kvalifikatsioon, hakkab kasvama oluliselt kiiremini kui neil, kel on madal kvalifikatsioon või haridustase. See on küll juhtumas," jätkas Tamsar.
Tema sõnul mõjutab palgatõusu muuhulgas ka kümnete tuhandete töökäte suundumine Soome, kus palgad on kõrgemad.
"Selles on kahtlemata seos olemas - kui suur osa inimesi töötab Soomes, siis nad ei tööta siin. See tähendab omakorda seda, et selle võrra on siin raskem töötajaid leida ning järelikult viib see siinse palgataseme üles. Teatud valdkondades ei jää Eesti spetsialistide elatustase Soomest maha - seda me kuuleme näiteks tehnoloogivaldkonna spetsialistide puhul. Kindlasti meie naabrite kõrge palgatase mõjutab Eestit, siin pole kahtlust," ütles Tamsar.
Allikas: ERR
- Üksikasjad
Haridus- ning infomessi Intellektika 2014 ja teiste partneritega koostöös läbi viidud CV Keskuse uuringust selgus, et noorte seas paistab silma endiselt väga tugev sooline palgalõhe. Noorte palgaootus jääb suurusjärku 800-1200 bruto, kuid märgatav osa naistest on nõus töötama ka madalama tasu eest, teatas CV Keskus.
Kui 22 protsenti meestest on nõus töötama alla 800 euro suuruse brutopalgaga, siis sama suure tasu eest on nõus tööle asuma koguni 44 protsenti naistest. Enam kui 1200 euro suurust brutopalka sooviksid saada 28 protsenti meestest ning kõigest 15 protsenti naistest, teatas CV Keskus.
«Palgaootused on aastaga kergelt kasvanud, kuid kahjuks on endiselt noorte seas märgatav selge sooline palgalõhe,» kommenteeris uuringu tulemusi CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil. «Võrreldes aastataguse ajaga on noorte seas sooline palgalõhe siiski vähenenud. Aasta tagasi oli alla 800 eurose brutopalga eest nõus töötama 22 protsenti meestest ning 48 protsenti naistest.»
Suurenemas on aga töötavate tudengite osakaal ning naised on meestest avatumad kooli kõrvalt tööle asuma. Kõigest 7 protsenti naistest ning 16 protsenti meestest vastas kindlakäeliselt, et ei kavatse õpingute kõrvalt töötada. Kuna keskmiselt 90 protsenti vastanutest juba töötab, kavatseb tööle asuda või kaalub seda, siis järeldab CV Keskus, et noored tunnevad täna vajadust lisaks teooriale omandada kooli kõrvalt ka praktilist töökogemust.
Kindlasti on noored pidevalt muutuvas majanduses suunanud oma pilgud ka kaugemale tulevikku ning soovivad töökogemusega parandada oma võimalusi tööturul peale kooli lõpetamist, usub CV Keskus. Noored, kes soovivad palka üle 1200 euro, peavad lisaks teadmistele olema kas suutelised end väga hästi uuele tööandjale müüma või näitama ette ka praktilisi kogemusi. Uuringu tulemusi analüüsides järeldab CV Keskus, et palgasoov on noorte seas valdavalt realistlik, kuid kohati ka noortele omapäraselt ambitsioonikas. Kõrgemate eesmärkide nimel ollakse aga valmis ka rohkem pingutama ning läbi töökogemuse oma võimalusi tööturul parandama.
Uuringus osales 458 noort üle Eesti. 86 protsenti vastanutest olid 14-22 aastased.
- Üksikasjad
Harry Tuul
Eesti kõige jõukama ja vaesema pensionifondi kasutaja keskmises sissetulekus on koguni kahekordne vahe.
Eesti pensionifonde võib järjestada mitmeti. Üldiselt tehakse seda kas investorite arvu, sellest otseselt sõltuva fondimahu või tootluse järgi. Huvitav pilt avaneb aga siis, kui uurida fondi investorite keskmisi sissetulekuid.
Pensionikeskuse statistikast selgus, et keskmise pensionifondi investori palga järgi valivad jõukamad kliendid Nordea fonde, kuid kui vaadata pensionifondiga liitunute arvu, domineerivad Swedbanki fondid ja Nordea sörgib sabas. Kuldset keskteed näivad pakkuvat LHV fondid, mis on kõige tootlikumad ning ühtlasi ka kasutajate arvu ja keskmise palga tabeli tipus.
„Swedbanki teise samba pensionifondidele on enda raha usaldanud väga paljud erineva sissetulekuga kliendid ning laiem läbilõige ühiskonnast viib ka pensionikoguja keskmise sissetuleku alla," selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask keskmise sissetuleku ja klientide arvukuse vahelist seost.
LHV kasutab sootuks teist taktikat. „Teise penisonisamba omanike arv, kes on otsustanud koguda mõnda LHV poolt juhitud fondi, on viimaste aastatega mitmekordistunud. Oma fondi valiku on üle vaadanud tõenäolisemalt need, kes koguvad II sambasse suuremaid summasid, mistõttu on täna keskmine LHV klient ka kõrgema sissetulekuga kui pensionikogujad keskmiselt," rääkis Ärilehele LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja.
Nordea Pensionsi juhi Angelika Tageli sõnul ei keskendu nemad ühele sihtrühmale, vaid olulised on kõik kliendigrupid. „Midagi erilist me sellel [jõukamate klientide] suunal teinud ei ole," sõnas ta. „Nordea pensionifondid on olnud Eesti turul alates 2008. aasta teisest poolest ja meie klientide arv on igal aastal jõuliselt kasvanud," põhjendas Tagel.
Nooremad suurendasid panuseid
Kuna mullu said need, kes pensionikogumist jätkasid, otsustada, kas nad suurendavad koos riigiga ka omapoolseid sissemakseid 2%-lt 3%-le, mõtlesid inimesed fondijuhtide hinnangul pensionikogumisele ka tavalisest rohkem.
Kuigi makse suurendamine ise fondivalitsejate sõnul pensionifondi vahetamist ei soodustanud, jäi kõigile silma ühine trend: eelkõige suurendasid makseid riskialtimad investorid neis fondides, kus on ka suurem tootlus. Või teistmoodi: makseid suurendasid rohkem nooremad inimesed, kel on ees pikk kogumisperiood ja kelle jaoks on kogumispensioni roll tulevikus suurem.
„Võib öelda, et suuremaid makseid teha soovivad liitujad on suurema tõenäosusega valinud omale kõrgema riskisuse ning oodatava tootlusega fondi. Näiteks LHV Pensionifondi XL puhul esitas eelmisel aastal 3 + 6% avalduse rohkem kui 27% klientidest, samas kui LHV valikus kõige konservatiivsema pensionifondi XS klientidest ainult 9%," tõi Oja näite.
„Märkasime käitumise erinevust lähtuvalt sellest, missuguse strateegiaga pensionifondi oli klient varem endale valinud," sõnas Tagel. „Kõige enam maksete suurendajaid on Nordea Pensionifondis A Pluss, mis on agressiivseima strateegiaga Nordea II samba fond, kus aktsiaosakaal on kuni 75%. Koguni 28% selle fondi investoritest otsustas oma makseid suurendada. Nimetatud fondi investorite keskmine vanus on kõige madalam."
„Teistes aktsiaosakaaluga Nordea pensionifondides oli maksete suurendajate osakaal väiksem, kuid siiski üle 20%. Selgelt eristub konservatiivne fond Nordea Pensionifond C, mis on suunatud inimestele, kes soovivad oma pensioniraha pigem hoida kui jõuliselt kasvatada. Selles fondis suurendas omapoolseid makseid vaid 3%," selgitas Tagel.
Aeg annab arutust
„Viimase, 2012. aasta lõpus Faktum & Arikolt tellitud küsitluse järgi oli II sambaga liitunutest, kel oli arvamus oma fondihalduri kohta, 81% kas väga rahul või pigem rahul oma fondihalduriga ning 19% ei olnud rahul või ei olnud üldse rahul," nimetas Oja. „Võib öelda, et valdav enamik liitujaid, kes on teinud teise samba makseid ning näinud oma kogutud vara kasvu, näevad kogumispensionit hea võimalusena."
Ka teised fondid kinnitasid, et ajaga on huvi II pensionisamba vastu suurenenud. „Märgata võib trendi, kus süsteemi algusaastatel liitunud inimeste huvi enda varade vastu on suurem. Seda selgitab asjaolu, et nendel inimestel on aastatega kogunenud arvestatav raha, mis on tihti inimeste kõige suurem säästetud vara," ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. „Tihti käib negatiivse hoiaku juurde ka vähene teadmine pensioniks säästmise vajalikkusest või isiklikust finantsplaneerimisest. Positiivse suhtumise kasv on tuntav ja siin on kindlasti üheks määravaks teguriks aeg. Meie pensionisüsteem on töötanud üle kümne aasta ning inimeste kogutud summad moodustavad olulise, sagedasti kõige olulisema osa nende säästudest," lisas Nordea Pensionsi juht Angelika Tagel.
Eesti pensionifondid peavad OECD raportit ebapädevaks
Eelmise aasta lõpus ilmunud OECD raportist selgus, et Eesti pensionifondide viimase viie aasta keskmised tootlused on liikmesriikide hulgas kõige kehvemad ja tasud kõige kõrgemad. Eesti pensionifondid selle hinnanguga ei nõustu.
„Kogu selle teema puhul on täiesti mööda vaadatud asjaolust, et Eesti teise samba fondide klientide keskmine vara on kiiret kasvu näidanud ning valdaval enamikul klientidest on kogunenud sissemaksetest rohkem raha," selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Tema sõnul keskendutakse Eesti pensionifonde teiste riikidega võrreldes väga palju tootlusenäitajatele, kuid vähem võetakse arvesse fondide erinevat investeerimisstrateegiat, millest sõltub oodatav tootlus ja risk. „Eesti pensionisüsteem on noor ning inimeste kogumisperiood pikk, mistõttu eelistab enamik kliente kõrgema aktsiasisaldusega fonde. Kui finantsturgudel läheb hästi, siis võidavad oodatavalt kõrgema aktsiasisaldusega fondid, kui halvasti, siis on nende fondide langus suurem. Pikas plaanis on siiski põhjust oodata, et aktsiaturud näitavad võlakirjaturgudest paremat tootlust," selgitas Siilivask.
Nordea Pensionsi juht Angelika Tagel nägi samuti viga metoodikas, kuid veidi teise nurga alt. „OECD raport on olulisel määral mõjutatud suure turuosaga pensionifondide tulemustest ning ei võta arvesse Eesti teise samba erisusi, kus paljud tasud, nagu näiteks depootasu, kuuluvad maksmisele valitsemistasu arvelt, mitte otse pensionifondist nagu üldiselt tavaks," põhjendas Tagel.
- Üksikasjad
Alates 25. veebruarist käivitus Soome sotsiaalkindlustusasutuse ETK (Eläketurvakeskus) teavituskampaania Eestis „Topelt ei maksa maksta“.
Kampaania on suunatud eelkõige Eesti elanikele, kes plaanivad Soome tööle minna, Eesti töötajatele ja ettevõtjatele (FIE), kes töötavad üheaegselt nii Eestis kui Soomes, Eesti töötajatele ja ettevõtjatele, kes töötavad vaid Soomes.
Kampaaniaga soovitakse tõmmata positiivset tähelepanu sotsiaalkindlustusmaksudele ja pensionikindlustusele, samuti tekitada Eesti elanikes huvi, et töötades välismaal, tuleb ise oma maksuasjadel silma peal hoida.
Eesmärk on informeerida inimesi, kuidas samaaegne kahes riigis töötamine mõjutab sotsiaalmaksude tasumist ja kuidas tuleks vältida topeltkindlustust ning kutsuda neid üles ise pöörduma vastavate ametite poole, et saada oma maksuasjad ja pensioniteemad korda.
Euroopa Liidus kehtib reegel, et isik saab olla korraga kindlustatud üksnes ühe riigi seaduste alusel ning tema eest tasutakse sotsiaalkindlustusmakseid ka ainult ühes riigis. Otsuse selle kohta, millise riigi seadusi isiku suhtes kohaldatakse, teevad sotsiaalkindlustusasutused. Eestis on selleks asutuseks Sotsiaalkindlustusamet, Soomes ETK (Eläketurvakeskus).
Täiendavat infot ka Eläketurvakeskuse kodulehelt http://www.etk.fi/ ning kampaania kodulehelt http://www.topeltmaksud.ee/
Küsimuste korral võite pöörduda
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Täistööajaga töötava nõudepesija töötasu on 2,25 eurot tunnis, lisatasusid ei ole. Veebruari palgaks tuleks tal 2,25 X 152 = 342 eurot, mis jääb alla riigi kehtestatud miinimum kuupalga, ehkki tunnipalk on kokku lepitud miinimumist suuremgi. Kas pean talle maksma veebruari eest 355 eurot?
Vastab Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel:
Vabariigi Valitsus kehtestab nii kuutasu kui tunnitasu alammäära. Seadus ei keela täistööajaga töötajaga kokku leppida tunnitasus. Töötajale, kellega on kokku lepitud töö tasustamine tunnitasu alusel, makstaksegi tasu vastavalt kuus tegelikult töötatud tundide arvule.
Veebruar on lühike kuu, täistööajaga töötajal ainult 152 töötundi. Kuigi töötajaga kokku lepitud tunnitasu määr on antud juhul isegi kõrgem kehtestatud miinimumtunnitasust (2,13 eurot), jääb töötaja veebruarikuu palk seekord tõesti alla kehtestatud kuutasu alammäära (355 eurot). Oluline on silmas pidada, et töötajale oleks siiski tagatud töö (nn normtunnid) töölepingus kokku lepitud mahus.
Töötajale on see kindlasti ebamugavam, sest kuu sissetulek kõigub suuresti sõltuvalt kuu töötundide arvust. Näiteks jaanuaris või aprillis on 176 töötundi ja töötaja töötasu oleks 396 eurot.
Lehekülg 1099 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee