Artiklid

Üksikasjad

Harry Tuul, Kelli Seiton
ärileht.ee

Kõrvaltööga hõivatud palgatöötajate ja ettevõtjate arv on kümnendiga kasvanud ligi poole võrra.

Kui 2004. aastal oli kõrvaltööga hõivatud 21 000 inimest, siis mullu oli neid juba poole rohkem ehk 32 600. Nad moodustavad hõivatutest 5,25%, mida on rohkem kui Euroopas keskmiselt, kuid oluliselt vähem kui Põhjamaades ja Hollandis. Kõrvaltööga hõivatute kasvutrendi kinnitab ka palgainfo agentuuri uuring: töötajate ja tööotsijate küsitluses osalenutest tegi peale põhitöö kõrvaltööd isegi 7,8% vastanuid.

„Kõrvaltöö tegijate seas on keskmisest rohkem kõige madalama palgatasemega töötajaid, kuid ka tippusid on suhteliselt rohkem kui majanduses tervikuna,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) analüüsitalituse ekspert Mario Lambing. Nii palgainfo agentuuri kui ka statistikaameti andmed näitavad, et kõrvaltöö sissetulek võib moodustada kogu sissetulekust kolmandiku või isegi rohkem.

„Kõrvaltöö tegemiseks võib olla mitmeid põhjuseid. Lihtsamate ja madalapalgaliste tööde puhul on selleks ilmselt lisaraha teenimine. Iseasi, kas töökorraldus ja tööaeg seda võimaldab,” selgitas palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder. „Tippspetsialistide puhul ei ole lisaraha teenimine ka vähetähtis: kõrvaltöö tegijate põhitöökoha netopalk on keskmiselt 7–10% madalam võrreldes ainult põhitöökohal töötajatega.” Teisalt soosib kõrvaltöö tegemist Seederi hinnangul töö iseloom ja tööaja korraldus. „Mõnede tippspetsialistide puhul, näiteks IKT, kultuuri ja teistes sarnastes valdkondades, võivad olla põhjuseks ka huvitavad erialased väljakutsed, mida kõrvaltööd pakuvad,” lisas Seeder.

Ka MKM-i eksperdi Mario Lambingu sõnul on üks peamisi kõrvaltöö tegemise põhjuseid majanduslik vajadus. Statistikaameti 2012. aasta uuringu põhjal töötas veerand kõrvaltöö tegijaid põhitööl osa tööajaga. Osa ajaga töötajad moodustavad kõigist tööl käijatest kümnendiku. „Peamiseks põhjuseks osa ajaga töötamiseks oli küll soov mitte töötada täisajaga, kuid sellele järgnesid juba n-ö sunnitud põhjused: ei ole leitud täistööajaga tööd tellimuste või töö vähesuse tõttu,” selgitas Lambing.

Teiseks põhjuseks nimetas majandusministeeriumi ekspert töökorraldust. „Ligi pooled kõrvaltöö tegijad on tippspetsialistid, paljud teevad kõrvaltööd samal tegevusalal nagu põhitöölgi – haridus, tervishoid –, kuid kõrvaltöö tegijaid võib leida üsna palju ka avalikust sektorist, sealhulgas korrakaitse- ja päästeteenistusest,” selgitas Lambing. Tema sõnul ei pruugi põhitöö anda piisavat koormust, kuid tippspetsialiste võivad kõrvaltööd tegema sundida ka majanduslikud põhjused. Töövaldkondadest on rohkem kõrvaltöö tegijaid hariduse ja koolituse, kunsti ja kultuuri, reklaami ja suhtekorralduse, rahanduse ja raamatupidamise ning tervishoiu ja meditsiini valdkonnas. Ametite lõikes teevad kõrvaltööd kõige sagedamini raamatupidajad ja õpetajad.

Lambing tõi esile, et inimeste tööturule kaasamisel kasutatakse Eestis praegu osalist tööaega pigem vähem. Suuremat rolli mängib see eelkõige noorte jaoks, kes soovivad ühitada õppimist ja tööd, ning vanemate inimeste jaoks, kellele täistööajaga töötamine võib olla liiga koormav. „Kui Eestis töötab täistööajaga umbes 90% hõivatutest, siis Euroopa Liidus 80%, Hollandis koguni 50%,” tõi ta näite.

Tulevikus veelgi paindlikum

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar lisas, et Euroopa Liidu riikides töötas 2012. aastal mitmel töökohal keskmiselt 3,8% hõivatuid, seega on mitmel kohal töötamine Eestis levinud rohkem kui Euroopa keskmiselt, kuid siiski vähem kui Põhjamaades ja Hollandis. „Teistes riikides, kus on mitmel kohal töötamine levinud, on samal ajal kõrge ka põhikohal osaajaga töötajate osakaal, kuid Eestis on see suhteliselt vähe levinud,” selgitas Soosaar. „Mitmel töökohal töötavad suurema tõenäosusega kõrgharidusega inimesed ning töötavate naiste ja meeste võrdluses on tõenäosus mitmel kohal töötada suurem naiste puhul.”

Ühtlasi võib mitmel kohal töötamist veidi mõjutada Eesti tööturu regulatsiooni eripära. „Näiteks töökohale, kus töötundide arv on väike ja makstav palk jääb kuus tunduvalt alla miinimumpalga, tasub tööandjal palgata juba mujal töötav inimene, sest nii pääseb minimaalse sotsiaalmaksu maksmise nõudest,” selgitas Soosaar. Tema sõnul peab 2014. aastal töötaja eest sotsiaalmaksu maksma minimaalselt 320 euro pealt 105,6 eurot kuus. „Sellest on vabastatud küll paljud grupid, nagu pensionärid, väikeste laste vanemad ja enam kui kolme last kasvatavad vanemad, õppurid, teatud ajaks ka varasemad töötud. Samuti on mõnes valdkonnas, näiteks meditsiinis, kehtestatud ranged tööajapiirangud, kuid töötajatel on võimalus teisel töökohal lisatööd teha,” rääkis Soosaar.

Eesti Panga ökonomisti hinnangul on tuleviku märksõna töökorralduse paindlikkus, sest see aitab ka töö- ja pereelu paremini ühitada. Peale selle suurendab tööaja ja töökorralduse paindlikkust edaspidi rahvastiku vananemine. „Kindlasti suureneb tulevikus surve seadusandjale, et regulatsioonid soosiksid senisest enam osalist tööaega, ning surve tööandjatele on liikuda paindlikuma töökorralduse suunas,” ütles Soosaar.

Noor kunstiõpetaja: ühele ametile spetsialiseeruda on veel vara

Karel Rahu märkis, et on endast alati mõelnud kui kunstiõpetajast ja seega võib tema põhitöökohaks pidada põhikoolis poole kohaga õpetamist. Peale selle annab ta tunde kunstikoolis, juhendab gümnaasiumiõpilasi näitlemises, on huvijuht ja mängib mitmes bändis. „Olen mõelnud, et peaks spetsialiseeruma ja tegelema ühe valdkonnaga sügavamalt, aga ma veel ei taha,” nentis Rahu. Ta sõnas, et jookseb mitme ameti vahet sellepärast, et oleks endal huvitav. Rahu tööpäevad võivad venida hilisõhtusse. Näiteks kirjeldas ta esmaspäevast tööpäeva, mis algab kell kaheksa hommikul koolis kunstiõpetaja ja huvijuhina, jätkub kunstikoolis tunde andes ja lõpeb gümnaasiumis näitlejaid juhendades umbes poole kümne paiku õhtul. Vahepeal tuleb umbes 15 minutit kõndida: põhikoolist kunstikooli ja kunstikoolist gümnaasiumi. „Nende 15-minutiliste pauside ajal ma planeerin oma päeva ja tegemisi,” märkis Rahu.

Algklasside õpetaja suurema põhipalga korral teist tööd ei teeks

Ilotana Haaleni põhitöö on samuti õpetamine: ta on algklasside õpetaja, kes annab pärast põhitööd lasteaias inglise keele tunde ja juhendab ka eelkooli õpilasi. Üks põhjus, miks Haalen mitmel pool lapsi õpetab, on materiaalne. Ta tunnistas, et kui põhitöökoha palk oleks suurem, siis ei oskaks ta öelda, kas läheks pärast koolipäeva veel lasteaeda või eelkooli õpetama. „Aga näiteks kui ma olen lasteaias ühe aasta õpetanud inglise keelt ja järgmisel aastal, kui küsitakse, kes tahaks veel õppida, siis samad lapsed tulevad tagasi,” kirjeldas ta. Raske on lapse õpetamist pooleli jätta, kui on juba alustatud.

Ametnik: kaks tööd väsitavad

Ülle (täpne nimi toimetusele teada – K. S.) jagab oma aega peamiselt kahe ametikoha vahel.

Ta on maavalitsuses noorsootöö nõunik ja samal ajal spordiliidu tegevjuht. Peale selle lööb ta kaasa ühes noortevaldkonna MTÜ-s ja spordialases sihtasutuses. „Noored ja sport on mulle väga südamelähedased teemad,” nimetas Ülle põhjuse, miks ta jagab aega kahe ametikoha vahel. Teine põhjus on soov neis valdkondades midagi reaalset ära teha. „Aga riigis on projektipõhisus nii suur, et selle võrra jääb üha vähem aega asjaga sisuliselt tegeleda,” märkis Ülle.

Bürokraatiat ja paberitööd on mõlemas ametis palju. Kuigi ametid on eri valdkondades, on töö iseloom sarnane: palju on arvutiga töötamist, kuid ka suhtlemist. Seetõttu liigub Ülle palju ringi. „Aga üha rohkem hakkan mõtlema oma tervise peale,” tunnistas Ülle ja vihjas, et mitmel kohal töötades on kerge väsida.

Üksikasjad

Lugeja küsib:
Töötan klienditeenindajana ja praegusel hetkel on meie ettevõttes puhkuste planeerimine. Oma 2014. aasta puhkuse olen planeerinud juuli keskpaigast kuni augusti keskpaigani (sellel perioodil on 4 aastasel lapsel lasteaias kollektiivpuhkus).

Tööandja teavitas mind, et mul ei ole õigust saada puhkust kuu aega järjest ja kuna kolleeg on need kuupäevad esimesena kirja pannud, siis mina samal ajal kolleegiga puhata ei tohi.

Väidetavalt kõrghooajal (suvel) ei ole mitte ühelgi töötajal võimalus saada puhkust rohkem kui 2 nädalat.

See nõue pidavat ka ettevõtte töösisekorraeeskirjades kirjas olema.

Vastab Põhja inspektsiooni tööinspektor- jurist Kaia Taal:
Töölepingu seadus sätestab, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seega tööandja ühepoolselt Teie puhkust osadeks jaotada ei saa.

Vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last, on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal. Tööandja peab arvestama puhkuse soove, mis tulevad töölepinguseaduses nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades.

Seega on Teil õigus kindlaks jääda oma soovile võtta puhkust ühes osas ja endale sobival ajal kuna kasvatate väikest last.

Üksikasjad

Möödunud aasta viimases kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,4 miljardi (1 447 355 863) euro ja see maksti välja 547 756 inimesele. IV kvartali mediaanväljamakse oli 717 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2012. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid kokku 544 449 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 338 683 715 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta IV kvartalis 662 eurot kuus.

2013. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa ligi 5,5 miljardit (5 498 002 152) eurot ja seda maksti 628 047inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2013. aasta kohta oli 730 eurot ja mediaanväljamakse 580 eurot.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Uku Tampere
pressiesindaja
27. veebruar 2014

Üksikasjad

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta neljandas kvartalis 986 eurot, tõustes 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 7,6 protsenti, teatas statistikaamet.

Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus neljandas kvartalis veidi aeglasem kui kolmandas ja teises kvartalis, mil aastakasv oli vastavalt 8,8 ja 8,5 protsenti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk neljandas kvartalis 7,2 protsenti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 17 protsenti ja mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti võrra. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta neljandas kvartalis 6 protsenti. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2013. aasta neljandas kvartalis 5,99 eurot, tõus 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 8,3 protsenti.

Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga töötajate arv 2,4 protsenti väiksem kui 2012. aasta detsembri lõpus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel. Selle tegevusala brutokuupalk tõusis 19,3 ja -tunnipalk 21,4 protsenti.

Keskmine brutokuupalk langes 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ainult kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusala palgatöötajatel - 4,4 protsenti. Sama tegevusala palgatöötajatel langes kõige enam ka brutotunnipalk - 4,1 protsenti.

Keskmine brutopalk oli oktoobris 962 eurot, novembris 968 eurot ja detsembris 1028 eurot.

2013. aasta neljandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1336 eurot ja tunnis 8,69 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 6,9 ja 7,6 protsenti võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, vastavalt kuus 19 ja tunnis 22,8 protsenti.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ainult kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusalal (6,5 protsenti). Sama tegevusala palgatöötajatel langes kõige enam ka tööjõukulu tunnis (7,2 protsenti).
ärileht.ee

Üksikasjad

Riigikontrolli hinnangul vajab riik tööealiste inimeste vähenemise, pensionäride arvu suurenemise ja oodatava eluea kasvu tingimustes jätkusuutlikku pikaajalist plaani, eriliiki pensionide reformimist ja teise samba fondide regulatsiooni edasiarendamist.

Praegune süsteem soodustab varajast pensionile minekut, mis süvendab pensionikindlustuse puudujääki. Kohustusliku kogumispensioni süsteemi oleks aga vaja rakendada viisil, mis viiks soovitud tulemusteni ja looks toimiva konkurentsi teise samba fondide vahel, selgub riigikontrolli pensionisüsteemi auditist.

Riikliku pensionikindlustuse kulud ületavad 2014. aastal maksutulusid ligikaudu 363 miljoni euro võrra ning riigieelarve strateegia kohaselt jõuab puudujääk 2017. aastal 474 miljoni euroni. Pensionikulud moodustasid 2013. aastal kokku 1,61 miljardit eurot ehk ligi 21 protsenti riigieelarvest.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks riigil otsustada vajalikud meetmed kohe kui võimalik, märgib riigikontroll auditis. Kuigi riik on otsustanud tõsta 2026. aastaks üldise pensioniea 65 eluaastale, ei ole edasisi samme pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks tehtud. 2019. aastal on plaanis analüüsida automaatsete kohandamismehhanismide rakendamist.

Automaatsed kohandamismehhanismid annavad võimaluse pensionisüsteemi kohandada kokkulepitud statistiliste näitajate järgi. Näiteks võib siduda pensionilemineku ea keskmise oodatava elueaga või panna pensioni suuruse sõltuma pensionäride arvust. Riigikontrolli hinnangul on mõistlik automaatsed kohandamismehhanismid ka Eestis kasutusele võtta, kuid sellised analüüsid tuleb teha varem, juba 2016. aastal. See võimaldab avada ühiskondliku diskussiooni parima lahenduse leidmiseks ja annab aega uue süsteemiga kohanemiseks.

Praegune pensionisüsteem ei taga, et inimesed töötaksid isegi vanaduspensioni eani. Riigikontrolli audit näitas, et keskmiselt minnakse pensionile 59,6-aastaselt ja aastate jooksul see vanus oluliselt muutunud ei ole. Kui võtta arvesse ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionärid, siis minnakse pensionile keskmiselt 52-aastaselt.

Varajast pensionileminekut soodustavad muu hulgas pensioni arvukad eriskeemid, mis lubavad pensionile minna enne vanaduspensioniiga. Ennetähtaegsele pensionile võib minna juba kolm aastat enne vanaduspensioniiga ja audit näitas, et valdavalt on selle tee valinud need, kes enne pensionile jäämist olid töötud või töövõimetuspensionärid. Need inimesed peaksid abi saama hoopis töötute toetamise või töövõimetute toetamise süsteemist, kuid nende süsteemide puudulikkuse tõttu kanduvad probleemid ja kulud üle pensionikindlustusse.

Väljateenitud aastate pension ja soodustingimustel vanaduspension on ette nähtud teatud ametialade töötajatele, kelle tööd peeti 1990. aastate algul tervistkahjustavaks. Kuigi töötingimused on aastatega palju muutunud, ei ole siiani uuritud, kas nende ametialade esindajatele on eriliiki pensioni maksmine endiselt põhjendatud. Riigikontrolli analüüs näitas, et nende inimeste tervis ei olnud kehvem kui teistel samaealistel ning nende seas polnud rohkem puudega inimesi ja/või töövõimetuspensionäre. Valdav osa neist, kes hakkas mõnda eriliiki pensioni saama, töötas samal ajal edasi.

Sarnane on lugu ka eripensionidega, mis võeti avalikus sektoris kasutusele samuti paarkümmend aastat tagasi, et tagada madalate palkade tingimustes teatud ametialade töötajate sõltumatus. Kuigi eripensioni enam paljudel erialadel töötamise eest ei maksa, on see säilinud näiteks politsei- ja piirivalveametnikel ning kaitseväelastel.

Riigikontroll soovitas ministritel kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid ning vajaduse korral asendada osa ametialade puhul pensioni eriskeemid tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid, kompenseerida suurema palgaga ning pakkuda karjääri lõpufaasis võimalust osaleda töötamise kõrval riiklikus täiendus- ja ümberõppes.

Teise samba ootuste ja tegelikkuse vahet tuleks vähendada. Kuigi teise samba fondide peamine eesmärk on kasvatada pensionikogujate raha ostujõudu, on rahandusministeeriumi analüüside kohaselt teise samba fondide senine reaaltootlus keskmiselt nullilähedane. Fondidevahelise konkurentsi vähesus on viinud olukorrani, kus tootlus on kesine ja investeeritakse passiivselt, kuid valitsemistasud on suured.

Teine sammas ei ole veel täitnud ka teisi kohustusliku kogumispensioni süsteemi loomisel seatud eesmärke. Teise samba fondid on Eesti majanduse ja finantsturgude arengut mõjutanud vähe. Kohustuslik kogumispension ei ole vähendanud päevapoliitiliste tegurite mõju pensionisüsteemis ega oluliselt hajutanud pensionisüsteemi ohustavaid riske.

Samuti ei ole Eesti inimeste teadlikkus ega käitumine oluliselt muutunud ning endiselt ootavad inimesed, et hakkavad tulevikus suurt pensioni saama. 77 protsenti inimesi ei tea, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab neile pensionile jäädes riik, ja keskmiselt arvatakse, et pension peaks moodustama 74 protsenti pensionieelsest palgast.

Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt jääb aga teise sambaga liitunutel pensioni osakaal viimasest palgast üldiselt samale tasemele kui praegu, kuid meeste puhul on näitaja keskmisest mõnevõrra suurem ning naistel väiksem, vastavalt siis ligikaudu 40 ja 35 protsenti.

Riigikontroll soovitas rahandusministril algatada pensionifondide tegevust puudutavate õigusaktide muutmine, et fondihaldus oleks efektiivsem ning elavneks konkurents, mis võimaldaks saavutada väiksemad tasud ja suurema tootluse.

Lisaks tuleks hinnata põhjalikumalt kohustusliku kogumispensioni eesmärkide täitmist mõjutavaid tegureid ja teha vajaduse korral asjakohaseid ümberkorraldusi. Sealhulgas tuleb analüüsida võimalusi soodustada kodumaiseid investeeringuid ja suurendada inimeste teadlikkust pensionisüsteemi toimimisest ning sellega seonduvast isiklikust vastutusest.

Allikas: BNS

  1. Tamsar: palgatõusu jätkumine võib palgalõhesid kasvatada
  2. Noorte palgaootus on 800 kuni 1200 eurot
  3. Teavituskampaania „Topelt ei maksa maksta“
  4. Eesti II samba pensionifondide vahel haigutavad käärid