Üksikasjad

Avaldatud: 26 märts 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Alaseljavalud on juhtivaks puude põhjustajaks kogu maailmas ning peaaegu iga kümnes inimene kannatab alaseljaga seotud hädade käes. Ühtlasi on alaseljavalud süüdi umbes kolmandikus töövõimetuse juhtudes.

Mingis elufaasis on alaseljavalusid kogenud peaaegu igaüks, seda sõltumata soost, vanusest, elukohast, sotsiaalökonoomilisest seisust, haridustasemest ja tegevusalast, kirjutab ERR teadusportaal. Enamike alaseljavalude korral on kindel põhjus ebaselge, siiski on tegurid, mis selliste vaevuste riski tõstavad. Nende tegurite hulka kuuluvad vanem iga, madalam haridus, tüsenemine, stress, ärevus või depressioon ning ka tegevused, mis eeldavad raskete asjade tõstmist või on väga stressirohked.

Aastal 2010 mõjutasid alaseljavalud maailmas 9,4 protsendi inimeste elu; sellised hädad põhjustavad rohkem tegevusvõimetust kui mistahes teised terviseprobleemid.

Põllumajanduses, loomakasvatuses, metsanduss, kalanduses ja jahipidamises töötavatel inimestel võib alaseljavalude risk olla teiste elukutsete esindajatega võrreldes neljakordne. Kõrgenenud riski täheldati ka tootmistöölistel, teenindajatel ja transporttöölistel.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Katre Pilvinski

Öisesse vahetusse pole ettevõtjatel töötajat küll lihtne leida, kuid kõrgem tasu ahvatleb siiski.

„Inimeste leidmine on üldse viimastel aastatel raskeks muutunud, ja mitte ainult öistes vahetustes,” tõdes ETK juhatuse esimees Jaanus Vihand. „Kuid osa inimesi just soovibki öises vahetustes töötada. Mõnda motiveerib see, et ta saab päeval midagi muud teha, mõnda motiveerib kõrgem tasu,” tunnistas ta.

Lisaks seaduses ette nähtud 1,25-kordsele tasule maksavad palju ettevõtted öisel ajal töötamise eest ka boonust.

„Kui võrrelda kõigi teiste Eesti Posti ametipositsioonidega, on muidugi öötööliste leidmine paras väljakutse, kuid meie kogemuse kohaselt ei ole öisesse vahetusse töötaja leidmine keerulisem, kui leida hommikuti töötavat kirjakandjat,” nentis Eesti Posti personaliosakonna juhataja Mari Sarjas. Ta lisas, et sellisel ametikohal töötavate inimeste voolavus on muidugi suurem kui näiteks spetsialistide või juhtide puhul. „Tublide töötajate leidmine on muutunud üha keerulisemaks, eriti viimasel paaril aastal, mil tööpuuduse asemel kummitab tööjõupuudus, ning eriti liht- ja oskustööliste puhul. Kontoritöötajatega sellist põuda ei taju,” tõdes ka Saku Õlletehase personalijuht Ave Kala. Õlletehasesse otsitakse vahetustega, sh öövahetustega tööle tootmisoperaatoreid, pakendajaid, tõstukijuhte ja komplekteerijaid „Küll aga on vahetustega töötajate puhul tööjõu voolavus oluliselt suurem kui tavaajaga töötajate puhul. Öövahetus on kindlasti füüsiliselt kurnav, mõnevõrra suurem töötasu seda veidi kompenseerib, aga ega see öist ärkvelolekut lihtsamaks tee.”

Naiste osakaal on kasvanud

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna vanemanalüütik Yngve Rosenblad selgitas, et tööhõive struktuur on viimase nelja aastaga omajagu muutunud ja töötajate arv teeninduses suurenenud. „Teeninduses on päris palju töötamist umbes õhtul kella 12 paiku, näiteks hotellides ja toitlustusasutustes. Viimastel aastatel on tööle läinud suur noorte põlvkond ja seal on suur osa noori naisi, kes töötavad toitlustuses,” põhjendas ta õhtuti ja öösiti töötavate naiste hulga suurenemist. Õhtul ja öösel töötavaid inimesi on üha rohkem ka paindliku tööaja tõttu. „Kontoritöötajate puhul on suund sinnapoole, et tööaeg on järjest vabam ja sageli tehakse õhtul ja öösel kodust tööd. Seda võimaldab tehnoloogia areng ja selliste töötajate hulgas võib mõnevõrra rohkem naisi olla,” selgitas Rosenblad.

Liikumine tööstusest teenindusse

Kümne aasta jooksul on toimunud majanduse struktuuris üldine muutus ja klassikalist mitme vahetusega tööstust on vähemaks jäänud. „Tööstuses on hõive üldse vähenenud ja seal on ka tööd ümber korraldatud, kuid samal ajal suurenevad li- sandväärtus ja toodangumaht,” rääkis Rosenblad. Varem rakendas tekstiilitööstus palju inimesi, kuid nüüd kasutatakse seal rohkem kõrgtehnoloogilist tööstust. „Töökohad, kus tehakse öösiti tööd, on liikunud tööstusest teeninduse poole.”

Üksikasjad

Avaldatud: 25 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Katre Pilvinski

Tarkvaraarenduse sektor on suurenenud ja kui vaadata tööjõusurvet, on tööd palju ja tuleb üha juurde, märkis Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juht Jüri Jõema.

„Üldiselt on tarkvarasektor kasvanud. Vaadates majanduskriisi olukorda, siis sektor on sellest hästi välja tulnud,” nentis Jõema. Tema sõnul on tarkvaraarendajate töö efektiivsus kasvanud ja tarkvaraarendajate palgakasv olnud viimastel aastatel infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni (IKT) sektori kiireim. „Eriti suur oli palgasurve eelmisel aastal,” sõnas ta.

Siiski on tunda ka survet sektori edasiseks kasvamiseks. „Kui vaadata tööjõusurvet, on tööd tegelikult palju ja tuleb üha juurde, eriti kui ka uued Euroopa Liidu tõukefondid lahti lähevad. Inimesi on väga palju vaja – 2020. aastani 6000–17 000. Tööjõu värbamiseks kavatsetakse kasutada eri meetmeid: tasemekoolitust, ümberõppeid, välismaa tippspetsialistide palkamist väga kõrgel tasemel või siis välismaalaste kasutamist välismaal,” rääkis Jõema.

Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori finantsaruannete analüüsi järgi kasvas sektori müügitulu 2009.–2012. aastal kaks korda, olles 2012. aastal 3,3 miljardit eurot. Eesti IKT-sektori eksport suurenes samal ajal viis korda ja eksporditulu osakaal kogu IKT-sektori müügitulus 23%-lt 64%-le. Tarkvaraettevõtete kasumlikkus kasvas 13%-lt 18%-le.

Üks kuni üheksa töötajat

IKT-sektori kiireim müügitulu suurenemine on viimastel aastatel tulnud ühe kuni üheksa töötajaga tarkvaraettevõtetest.

Liit on oma visioonis püstitanud eesmärgi kahekordistada 2020. aastaks infotehnoloogiasektori töötajate arv ja saavutada maailmas usaldusväärsete infoühiskonnateenuste kasutamise vallas juhtpositsioon. Riigi tasandil nähakse suurimat kasvupotentsiaali tarkvara valdkonnas.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Olen kavandanud puhkuse selleks ajaks, kui minu nelja-aastasel lapsel on lasteaias kollektiivpuhkus. Tööandja teavitas mind, et mul ei ole õigust saada puhkust kuu aega järjest, ja kuna kolleeg on need kuupäevad esimesena kirja pannud, siis mina temaga samal ajal puhata ei tohi.

Väidetavalt ei ole kõrghooajal (suvel) ühelgi töötajal võimalik saada puhkust rohkem kui kaks nädalat. See nõue pidavat ka ettevõtte töösisekorraeeskirjades olema.

Vastab Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 5 sätestab, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seega tööandja ühepoolselt teie puhkust osadeks jaotada ei saa.

Vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last, on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal. Tööandja peab arvestama puhkusesoove, mis tulevad TLSi § 69 lõikes 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades.

Seega on teil õigus kindlaks jääda oma soovile võtta puhkust ühes osas ja endale sobival ajal, kuna kasvatate väikest last.