Keskmine kuu brutopalk tõusis Eestis möödunud aasta lõpus üle tuhande euro. Tööandjate keskliidu juhatuse esimees Toomas Tamsar ütles, et palgakasv teeb ettevõtete majandamise keerulisemaks ning võib kasvatada palgalõhesid kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata töötajate vahel, kuid massilist pankrottide lainet ta küll ette ei näe.
Keskmine brutopalk oli detsembris 1028 eurot ja võrreldes ülemöödunud aasta viimase kuuga on keskmine palk kerkinud 7,6 protsenti. Kuna hinnatõus on Eestis aeglustunud, siis kasvas ka hoogsalt reaalpalk, mis oli kuus protsenti kõrgem.
ERRi raadiouudised küsisid tööandjate keskliidu juhatuse esimehelt Toomas Tamsarelt, kuidas suhtuvad tööjõukulude kiiresse kerkimisse tööandjad. "Mina ei iseloomustaks seda pilti ei sõnaga "rõõmustav" ega sõnaga "kurvastav". See pilt ei ole ootamatu - tööjõuturul on juba pikemat aega tunda seda, et pakkumine kohati ületab teatud valdkondades nõudlust, mis tähendab seda, et teatud valdkondades inimesi ei jätku. See, et sellega on kaasnenud ka palgatõus, ei üllata," vastas Tamsar.
"Täiesti arusaadavalt on see murekoht selles mõttes, et ega ettevõtete efektiivsus ei ole selle võrra kasvanud. See paneb jätkuvalt ettevõtted tugeva surve alla, et nad oma efektiivsust ja tööviljakust suudaksid parandada. See võib tähendada seda, et teatud juhtudel osad ettevõtted sellega hakkama ei saa ja osa töökohti hakkab ka nendes valdkondades kaduma, kus palk on liiga kiiresti tootlikkuse eest ära jooksnud," selgitas tööandjate esindaja.
Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga töötajate arv 2,4 protsenti väiksem kui 2012. aasta detsembri lõpus. Keskmine palk tõusis aastaga kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel. Selle tegevusala brutokuupalk tõusis ligi 20 protsenti.
Seda, et nii kiire kasv võib tuua kaasa ettevõtete tegevusjõuetuse, Tamsar ei karda. "Massilist pankrotilainet ma nüüd sellepärast küll ei prognoosiks, aga surve ettevõtetele, et nad vaataksid oma tegevust ümber kasvab, kuivõrd tööjõukulud kasvavad hästi kiiresti," rääkis ta.
"Ma arvan, et see tähendab seda, et jätkub palgalõhede kasv - nende inimeste palgatase, kel on hea kvalifikatsioon, hakkab kasvama oluliselt kiiremini kui neil, kel on madal kvalifikatsioon või haridustase. See on küll juhtumas," jätkas Tamsar.
Tema sõnul mõjutab palgatõusu muuhulgas ka kümnete tuhandete töökäte suundumine Soome, kus palgad on kõrgemad.
"Selles on kahtlemata seos olemas - kui suur osa inimesi töötab Soomes, siis nad ei tööta siin. See tähendab omakorda seda, et selle võrra on siin raskem töötajaid leida ning järelikult viib see siinse palgataseme üles. Teatud valdkondades ei jää Eesti spetsialistide elatustase Soomest maha - seda me kuuleme näiteks tehnoloogivaldkonna spetsialistide puhul. Kindlasti meie naabrite kõrge palgatase mõjutab Eestit, siin pole kahtlust," ütles Tamsar.
Allikas: ERR
