Artiklid
- Üksikasjad
Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Galina Kreintzberg:
Palju probleeme on viimasel ajal tekkinud töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Tavapäraselt ei too töölepingu ülesütlemise avaldus töötajale kaasa muid toiminguid, kui uue töökoha otsimine ja töötukassas enda arvele võtmine. Tihti aga võib juhtuda nii, et töölepingu ülesütlemine ei ole õigustatud ning siis on töölepingu pooltel vaja teha kiireid otsuseid.
Meeles tuleb pidada, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on töölepingu seaduse (edaspidi TLS) järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Töötaja algatusel toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine kas töötajast tuleneval põhjusel (nt. terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tööd jätkata - TLS § 91 lg 3) või tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (nt. oluline viivitus töötasu maksmisel - TLS § 91 lg 2). Viimane toob kaasa tööandja kohustuse maksta lõpparve koosseisus hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4. Mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 järgi ei piisa ainuüksi töötaja soovist või võimalusest asuda töötama teise tööandja juurde. Sellisel juhul on töösuhte lõppemise põhjuseks eelkõige töötaja tahe, mitte temast sõltumatud asjaolud, mis kaaluksid üles tööandja huvi töösuhet jätkata.
Erakorraliseks töölepingu ülesütlemiseks tuleb teisele töölepingu poolele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus (lihtkirjalik, e-kiri, faks vms), mis sisaldab lepingu ülesütlemise kuupäeva, õiguslikku alust ja põhjendust. Meeles tuleks pidada, et töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama TLS § 91 lg 4. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni TLS § 98 lg 2. Ette teatamatus ei välista aga kirjaliku avalduse esitamist. Näiteks ainult arsti tõendi esitamine või telefoni teel tööandja teavitamine ei ole seaduse mõistes aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja tööle mitteilmumiseks. Töölepingu ülesütlemise aluste osas tuleb olla tähelepanelik.
Praktiline näide - töötaja ei ilmu enam tööle ja ei vasta ka tööandja kõnedele. Tööandja omakorda ei maksa töötajale välja töötasu päevade eest, millal töötaja on töölt puudunud. Tööandja soovib töötajaga töösuhet lõpetada, kuid võimalike vaidluste vältimiseks esitab töötajale kirjaliku hoiatuse töölepingu ülesütlemise kohta juhuks, kui töötaja tööle ei ilmu. Töötaja saab hoiatuse kätte ja esitab vastusena tööandjale ülesütlemisavalduse seoses maksmata töötasuga. Kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid on esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks tööandja kohustuste olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, siis ei ole tööandjal alust lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel.
Ülesütlemise alustega mittenõustumisel tuleb ülesütlemine tähtaegselt vaidlustada
Vältimaks alusetu hüvitise maksmise kohustuse tekkimist tuleb tööandjal vaidlustada töötaja töölepingu ülesütlemine. Nii sätestab TLS § 105, et kui töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet kohtule või töövaidluskomisjonile ei esitata 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest, on ülesütlemine kehtiv. Töölepingu ülesütlemise kehtivuse korral on aga täidetud töötaja hüvitisenõude eeldused. TLS § 105 lg 1 sätestatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti.
Kui töötaja on viitega tööandjapoolse kohustuse olulisele rikkumisele töölepingu üles öelnud ja tööandja ei tunnista rikkumist, peab tööandja vaidlustama ülesütlemise 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui tööandja töölepingu ülesütlemist tähtaegselt ei vaidlusta, loetakse reeglina hüvitise nõude eeldused täidetuks ning tööandjal ei ole võimalik hiljem enam hüvitise nõudele põhjendatult vastu vaielda.
Enne ülesütlemise vaidlustamist tasub otsida kokkulepet
Arusaadav, et ülesütlemise vaidlustamine on tülikas ja ressursse nõudev, mistõttu soovitan ülesütlemisavalduse kättesaamisele järgneva 30 päeva jooksul üritada saavutada kokkulepet. Alles siis, kui ei õnnestu kokkuleppele saada, tuleb kohtule või töövaidluskomisjonile tähtaegselt esitada avaldus ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks.
- Üksikasjad
Heli Raamets
Lihttööliste palgasoov on keskmiselt 100 eurot praegusest rohkem raha kätte, sama on ka teistes madalama palgaga ametirühmades, tõdeb Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.
Palgasoovi peamiseks põhjenduseks ongi soov sellega ära elada – inimesed arvutavad saadava raha ringi tarbimisväärtusesse ehk mitu korda rohkem poes saab käia. Uuringus osalenud poolte lihttööliste palgasoov jääb 500-800 euro vahele (neto), müügi- ja teenindustöötajate palgasoov on samal tasemel. Palgainfo Agentuuri ja partnerite palgauuringus osales üle 300 tööandja ning ligi 13 tuhat töötajat ja tööotsijat.
10 kõige madalama palgasooviga ametiala
400-650 eurot kätte
Kioski ja turumüüjad
Piletimüüja
Köögiabiline
Kiirtoitlustusketis abitööline
Posti sorteerija ja/või kättetoimetaja
Abiline või koristaja kontoris, hotellis vms asutustes
Koduabiline ja/või korterikoristaja
Müüja-kassiir
Letitöötaja toitlustuses
Kelner või ettekandja, saaliteenindaja
10 kõige kõrgema palgasooviga ametiala
1450-4500 eurot kätte
Suurettevõtte tegevdirektor või juhataja
Juht finantsvahenduse ja/või kindlustusteenuste alal
Juht info ja kommunikatsioonitehnoloogias
Juht strateegilise planeerimise alal
Juht elektrienergia ja/või soojuse tootmises
Juht finantsalal
Juht ehituses
Osakonnajuhataja panganduses või kindlustuses
Väikeettevõtte juht (alla 100 töötajaga)
Tarkvara arenduse projektijuht
Allikas: Palgainfo Agentuuri palgauuring
- Üksikasjad
Kadri Paas
Maksu- ja Tolliamet annab teada, kes ei pea ja kes peavad kindlasti tänavu tulusid deklareerima. Ärileht toob need kriteeriumid punkt-punktilt välja.
Tuludeklaratsiooni ei pea esitama isikud, kelle:
* tulult ei ole vaja tasuda täiendavalt tulumaksu (v.a erijuhud).
* saadud tulu kokku ei ületanud maksuvaba tulu 1728 eurot.
* tuluks oli ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (sealhulgas Eesti) seaduse alusel makstav pension, nimetatud riigis sätestatud kohustuslik kogumispension või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust makstav pension, kui pensioni summa ei ületanud täiendavat maksuvaba tulu 2304 eurot või kui pensionilt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja täiendavalt tasuda. Pensioni täiendavale maksuvabale tulule (2304 eurole) lisandub üldine maksuvaba tulu 1728 eurot.
* tuluks oli ainult tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis, mis ei ületanud 768 eurot või kui hüvitiselt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja täiendavalt tasuda.
Tuludeklaratsiooni peavad igal juhul esitama:
* füüsilisest isikust ettevõtjad (esitavad deklaratsiooni põhivormile (vormile A) lisaks ka ettevõtlustulu vormi E).
* isikud, kes omasid maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile (deklaratsiooni põhivormile lisaks tuleb esitada vorm MM või vormi MM lisa, sõltumata sellest, kas nimetatud juriidiline isik sai tulu või mitte).
* isikud, kes on saanud tulu (sh dividende) välismaalt. Deklareerida tuleb nii Eestis maksustatav kui mittemaksustatav palga- ja dividenditulu ning ka see tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata. See kehtib ka naaberriikide pensionäride suhtes, kes elavad alaliselt Eestis ning on muutunud Eesti residendiks.
* isikud, kelle väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu ning kes soovivad kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel aastatel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
* isikud, kes on teinud maksustamisperioodi jooksul tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sealt väljamakseid.
Kui isikul tulude deklareerimise kohustust ei ole, kuid ta soovib kasutada maksusoodustust (on tasunud koolituste eest, maksnud eluasemelaenu intresse vms), siis tuleb samuti tuludeklaratsioon esitada.
Kui Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendist füüsiline isik on 2013. aastal saanud Eestist maksustatavat tulu, siis võib ta maksusoodustusi (sh maksuvaba tulu) arvesse võtta proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus alljärgnevatel tingimustel:
* kui isik kogutulust vähemalt 75% on saadud Eestist, võib ta kasutada kõiki tulumaksuseaduse 4. peatükis nimetatud mahaarvamisi.
* kui isiku kogutulust alla 75% on saadud Eestist, võib ta kasutada mahaarvamisena maksuvaba tulu ja täiendavat maksuvaba tulu pensioni korral, kui isik saab pensioni väljamakseid.
Selleks tuleb tal esitada residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon.
- Üksikasjad
Kadri Paas
Maksu- ja Tolliamet toob järgnevalt välja olulisemad muudatused 2013. aasta tulude deklareerimisel võrreldes 2012. aastaga.
Kasvava metsa raieõigus ja metsamaterjali müük - lisandus võimalus valida tekkinud kasu osaline maksustamine.
IBAN konto - kõik pangakontod saavad IBAN pangakonto numbri. Pangakonto number jääb samaks, kuid selle ette lisandub kahetäheline riigikood (Eesti puhul EE), kahekohaline kontrollnumber ja kahekohaline pangakood. Kui riigisisene kontonumber on lühem kui 14 kohta, lisandub kehtiva kontonumbri ette teatud arv nulle, Eestis kasutusele tulev IBAN on 20-kohaline.
Infoleht - kõigi nõuetega saab tutvuda kogu deklaratsiooni esitamise vältel.
Mahaarvamised mitteresidendist füüsilise isiku tulust - kui isiku Eestis saadud tulud jäid kogutuludest alla 75 %, siis saab isik kasutada ainult üldist maksuvaba tulu ja täiendavat maksuvaba tulu pensionilt, proportsionaalselt Eesti tuluga.
Välistulud luubi luubi all
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde märkis, et sel aastal pöörab amet kõrgendatud tähelepanu välistulude deklareerimisele.
"Eelmisel aastal deklareeris õigeaegselt oma välistulud 8343 maksumaksjat, järelkontrollide tulemusel pidid seda tegema veel 6163 maksumaksjat, " ütles Udde.
Udde rõhutas, et kõigil, kes saavad välismaalt tulu, on kohustus deklareerida see tulu Eestis. „Ja kui nendelt tuludelt tuleb ka tulumaksu tasuda Eestis, siis tuleb seda teha õigeaegselt, vastasel juhul lisandub maksusummale intress ligi 22% aastas. Kui inimene on aga asunud välismaale alatiseks tööle, siis tuleks kaaluda oma maksuresidentsuse muutmist," lisas Udde.
Pensionide maksuvabastus 2304 eurot
Maksuamet juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et käesoleva aasta alguses jõustunud täiendav maksuvaba tulu pensionitelt 210 eurot kuus ei laiene eelmise, 2013. aasta tulude deklareerimisel, ning täiendav maksuvabastus pensionitelt, mis 2013.aasta tuludeklaratsioonis arvestatakse, on 2304 eurot.
Eelmisel aastal oli tulu deklareerijaid 650 000, kellest e-maksuametit kasutas 95 protsenti, sel aastal prognoosib amet vähemalt 640 000 deklareerijat. Eeldatavalt peaks pisut suurenema ka e-deklaratsioonide osakaal, prognoositavalt 96 protsendini.
Esimeste tulumaksutagastustega alustab maksuhaldur hiljemalt 28. veebruaril. Tuludeklaratsiooni esitamise viimane päev on 31. märtsil. Kauem läheb nende deklaratsioonide töötlemisega, mis esitatakse paberil, siis alustatakse tagastamisega hiljemalt 20. aprillil. Üldine tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg on sel aastal 1. juuli.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Tööandjal tuleb töötajale haiguslehe alusel maksta haigushüvitist 4.–8. kalendripäeva eest 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Kas tasu leidmisel peab arvestama ka selle perioodi sisse jäävate pühadega?
Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12/2 lõike 1 kohaselt tõepoolest maksab tööandja töötajale töövõimetuslehe alusel haigushüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% ulatuses töötaja töötasust.
Tööandja arvutab keskmise kalendripäevatasu välja vabariigi valitsuse määruse “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõikes 3 sätestatud reeglite kohaselt.
Kuna haigushüvitist makstakse kalendripäevades, tuleb arvestuse aluseks võetud töötasud jagada sama perioodi kalendripäevade arvuga.
Selle aja sisse jäävad rahvus- ja riigipühad lähevad arvestuse sisse.
Lehekülg 1101 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee