Üksikasjad

Avaldatud: 21 märts 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Delfi

BNS

Koalitsioonikõnelusi pidavad Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit leppisid reedel kokku tulumaksumäära järkjärgulises vähendamises aastatel 2004-2006.
Kokkuleppe kohaselt väheneb tulumaksumäär 2004. aastal kaks protsenti, 2005. aastal veel kaks protsenti ja 2006. aastal veel kaks protsenti, ütles kõnelustel osalenud Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen BNS-ile.

Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2004. aastal 400 krooni, 2005. aastal veel 300 krooni ja 2006. aastal veel 300 krooni.

Seega väheneb tulumaksumäär kolme aasta jooksul 20 protsendini ning maksuvaba miinimum tõuseb 2000 kroonini.

Tegemist on esialgse kokkuleppega, mille peavad heaks kiitma koalitsioonikõnelusi pidavate erakondade juhatused.

Res Publica eestseisuse liikme Tõnis Paltsi sõnul tähendab maksukokkulepe, et võimaliku valitsusliidu osalised on nii täitnud oma peamise lubaduse selles valdkonna.

Palts nentis, et kokkulepe tähendab järgmise aasta eelarvele veidi üle miljardi krooni suurust koormust. Ta lisas, et eelarve loomulik kasv on umbes neli miljardit krooni aastas, sellele lisandub Euroopa Liidust saadav miljard.

Palts tõdes, et maksureformi ei saa teha kahe aastaga, sest tuleb mõelda ka riigileelarve peale. “Esmane eesmärk on eelarve tasakaal, seda on kõneluste kaks juhtivat erakonda kogu aeg rõhutanud,” ütles ta. “Tuleb ju teha terve rida projekte ja investeeringuid, mis on koalitsioonileppe olulisem pool. Koalitsiooni ainueesmärk pole tulumaksu vähendada, see on vaid üks eesmärkidest.”

Atonen ütles, et koalitsioon hakkab niinimetatud emapalka järgmisest aastast maksma senise 140 päeva asemel 360 päeva eest. Tekkiv koalitsioon tahab seda maksta ka tudengeile ja neile, kes mingil põhjusel ei tööta ning seetõttu makse ei maksa.

“Meie soov oleks, et kõik saaksid esimese sünnitusjärgse aasta eest vähemalt miinimumpalga pealt arvestatud raha,” lisas ta. “Need, kes on rohkem makse maksnud, saaksid vastavalt oma panusele.”

Atonen lükkas ümber väited jõukamate inimeste eelistamisest, öeldes, et samamoodi arvestab inimese makstud makse ka praegune süsteem. Küll aga võib kõne alla tulla teatud ülempiiri kehtestamine.

Kuna kujunev valitsusliit pöörab põhitähelepanu esimesele sünnitusjärgsele aastale, pidas Atonen vähetõenäoliseks, et seni veel lõplikult kokku leppimata sotsiaalpakett suurendaks lapse- ja muid toetusi.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 märts 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Aili Sandre

Töötuskindlustusmakste suurust on võimalik vähendada, kuid mitte lähiajal.

"Töötuskindlustusmaksete suurust on võimalik vähendada tingimusel, kui majanduskasvu väljavaated 2004. a püsivad head ja töökohtade arv ei vähene," leiab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja, töötukassa nõukogu liige Tarmo Kriis.

1. märtsi seisuga oli tööandjatelt ja töötajatelt kogutud töötuskindlustusmaksetena 578,8 miljonit krooni, 100 miljoni võrra enam kui prognoositi. Kriisi sõnul ei ole kahe kuu tulemuste alusel mõistlik hakata tegema põhjapanevaid järeldusi töötukassa tegevuse osas. "Töötuks jääjate arv võib mõne suurettevõtte majandusraskuste tõttu alati suureneda," nendib Kriis.

Rahaliste vahendite ülejäägi korral ei ole Kriisi sõnul töötukassal õigust ühepoolselt suurendada sotsiaalseid garatiisid, s.h laiendada hüvitise saajate ringi, küll aga saab töötukassa vähendada kohustuslike maksete suurust

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Consult

Tanel Kõrvel

Uus maksukorralduse seadus annab maksumaksjale lisaks täiendavatele kohustustele ka täiendavaid õigusi. Nende õiguste kasutamine tagab maksumaksjale parema teadmise maksuameti võimalikest nõuetest tema vastu.

Maksukorralduse seadus (MKS) peab tagama maksuhalduri tegevuse suurema läbipaistvuse ja aitab maksumaksjal maksuseaduste mitmetimõistmisel juhinduda maksuameti või rahandusministeeriumi üheselt selgetest juhistest, mis peavad välistama igasugused hilisemad probleemid maksuametiga sealhulgas täiendavad maksumääramised või isegi kohtuvaidlused.

Maksuamet annab siduvaid maksuseaduste tõlgendusi

Maksuseaduste mitmetimõistmise korral tasub taotleda kirjalikku selgitust maksuseaduse tõlgendamise kohta. Sellised tõlgendused ei ole siduvad maksumaksja jaoks, küll aga tõlgenduse andjale. Alates juulist peavad kõik selgitused ehk maksumaksja maksuseaduse tõlgendamise küsimuste vastused olema kättesaadavad kõigile - kas maksuameti veebilehel või maksuameti poolt avaldatud perioodilises trükiväljaandes (MKS § 15). Kõik maksuameti vastused maksumaksja seaduse mõistmise küsimustele on käsitletavad maksuseaduste tõlgendustena ja peavad välistama igasugused maksuameti hilisemad pretentsioonid või (maksu-)nõuded samas küsimuses. Paljud maksumaksjad on saanud vastuseid maksuametilt oma maksuseaduste päringutele, kuid tihtipeale ei ole nad saanud sisulist vastust oma maksuküsimusele. Sel juhul tasub alati uuesti ja uuesti küsida, kuni saadakse sisuline maksuseaduse tõlgendus ehk vastus oma maksuküsimusele.

Maksumaksja saab maksuametist kogu tema kohta kogutu

Maksuamet peab maksumaksja soovi korral võimaldama tutvuda kogu informatsiooniga, mis maksuamet on maksumaksja kohta kogunud (MKS § 14) ja saada kogutud materjalidest tasuta koopiaid. Teavet peab saama ka selle kohta, mis maksuameti arvates peaks maksumaksjal endal olemas olema ja maksumaksja ei pea seaduse järgi sellist soovi põhjendama. Lisaks inspektori käes olevatele dokumentidele võib maksumaksja kohta olevat informatsiooni leiduda ka mujal maksuameti majas. Kui firma kohta on algatatud revisjon, siis näeb seda oma arvutis ka inspektor ja oskab öelda, millise revidendi käest küsida täiendavat informatsiooni. Kui firma kohta pole revisjoni algatatud, siis ei tea isegi inspektor, tulenevalt maksuameti infosüsteemi iseärasusest, kas kellegil samas maksuametis on maksumaksja kohta veel midagi kogutud või mitte. Maksuameti sõnul on ainukeseks teadasaamise võimaluseks kogu maksuameti maja osakonniti läbi käimine ja lihtsalt küsimine. Hoolimata maksuameti tehniliste võimaluste iseärasustest, ei saa see olla põjuseks maksuseaduse (MKS § 14) mittetäitmiseks kogu maksumaksja kohta käiva informatsiooni saamiseks.

MKS võimaldab informatsiooni päringut teha maksumaksjale sobival viisil. Kui maksuametnik kohustab maksumaksjat tegema informatsiooni saamiseks kirjalik päringut, mis võimaldab vastata 30 päeva pärast, siis selline nõue on põhjendamatu ja ei tulene ühestki seadusest. Võimalik, et selline nõue tuleneb maksuameti sisemisest töökorraldusest, siis piisab täiesti maksuametniku poolt kirja pandud maksumaksja suulisest taotlusest, mille maksumaksja allkirjastab.
Maksumaksja õiguste ja maksuameti kohustuste parem teadmine aitab vältida võimalikke ebameeldivaid üllatusi maksuameti poolt ja seepärast tasubki kasutada selleks professionaale.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 märts 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Väinu Rozental

Maksuamet ei näe eeltäidetud deklaratsioonis probleeme, sest vajalikud andmed erinevatelt väljamaksetelt tasutud tulumaksude kohta on lisatabelis.

Maksuameti andmetöötluse ja registritalituse juhataja Heidi Lillemäe kinnitusel on mahaarvatud tulumaks kirjas lisatabelis, sest tehnilistel põhjustel pole võimalik erinevatelt väljamaksete liikidelt kinnipeetud tulumaksu näidata.

“Kuna tehnilistel põhjustel pole võimalik näidata kinnipeetud tulumaksu korraga nii palgalt, honorarilt kui näiteks renditasult, siis oleme koostanud abitabeli,” selgitas Lillemägi.

Deklareerijal tuleb klikata reale Väljamaksete andmed ja talle avaneb lisatabel kõikide väljamaksete ja kinni peetud tulumaksude kohta. Vastavad summad tuleb deklareerijal kirjutada vajalikesse lahtritesse ning mure on murtud.

Lillemäe kinnitusel on neile sellel teemal üksjagu helistatud. “Teavitame inimesi abitabeli olemasolust, kust nad saavad vajalikud andmed kätte, ning inimesed on saanud oma deklaratsioonid probleemideta esitada,” ütles Lillemägi.