TALLINN, 17. juuni (EPLO) - Eesti tööandjad suruvad läbi vabadust tööküsimusi kokku leppida ja ametiühingud keelduvad massiliste vallandamiste kartuses juba korra läbikukkunud töölepingu seaduse eelnõu tunnistamast, kirjutab Äripäev.
Ametiühingute keskliit pöördus juuni alul sotsiaalminister Marko Pomerantsi poole, sest pole rahul töölepingu seaduse eelnõu läbiva teenri-peremehe ideoloogia ning sellega, et sisulisi muutusi pole eelnõusse vahepeal tehtud.
Ühelt poolt võib tööandja käituda peremehena, kuid teiselt poolt peab töötaja peremehena tegutsema ehk mitte ainult täitma tööandja korraldusi, vaid ka hindama, kas see korraldus on tööandjale kasulik, protesteeris Ametiühingute Keskliidu õigussekretär Margarita Tuch. Ta rõhutas, et ehkki hetkel loodetakse hakkama saada läbirääkimistega, ei kohkuta tagasi ka uutest streikidest. Järeleandmisi praegu meelepärastes seadusepunktides ei tehta.
Pomerantsile tegi kirja koos ettevõtjate nõudmistega aga ka Eesti Tööandjate Keskliit (ETTK), kes loodab ajasurvest tulenevalt seaduseelnõu läbiminekut. Uus töölepingu seadus peab kehtima hiljemalt tuleva aasta mais, kuid viibimine põhjustab juba praegu Euroopa-poolset pahameelt.
ETTK tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis oli eelnõu Riigikogusse jõudmise asjus optimistlik ning märkis tööandjatele tekkivat kohustust maksta tööseisakute ajal keskmist palka näpuveaks. Tema sõnul ei maksa asja traagiliselt võtta, ettevõtjaid pankrotistavat tingimust ei tule. Sobimatutest ning üleliigsetest töötajatest vabanemine muutub aga kergemaks, kui mitte arvestada ettevõtete ühinemist. Positiivne on seegi, et töötajatega saab edaspidi kokku leppida seaduses sätestatust kehvemate töötingimuste ning tasu osas.
Tööandjate jurist Renno Mägi täpsustas, et ehkki tööandjaid pärsib tulevaste töölepingute jäikus, ei söanda ta töökohtade arvu massilist vähenemist veel ennustada. Kindlasti vaatavad tööandjad töökohad üle, kas need on vajalikud, kuid nii palju ma ei spekuleeriks, lausus Mägi.
Praegusel kujul sunnib seaduseelnõu hooajatööde lõppedes või ajutise tööseisaku ajal maksma töötajaile täispalka, välistades osalise tasu või palgata puhkuse. Seega jääks töö ümberkorraldamisel ainsaks võimaluseks töösuhe lõpetada. Ka võib tekkida tööandjal kiusatus eelistada töölepingule alltöövõtulepingut või sundida töötajaid FIEdeks.
