O L A V I K ä R S N A
ettevõtluskonsultant, EVEA volikogu liige
Tulumaksuseadusese paragrahvi 37 lisatav lõige 6 teeb ilmselt nii mõnegi inimese elu lihtsamalt. Nimelt lubatakse uues seaduses metsa raieõiguse müügil saadud tulust maha arvata ka metsa uuendamiseks tehtud kulud. Siiani oli ainus võimalus selleks enda füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimine.
Samuti rõõmustab, et rahandusministeeriumis valminud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus on mõeldud neile, kes FIEna tegutsemisest on välja kasvanud ja äriühingu asutavad. Kuna firma asutamine on inimese eralõbu ega pole seotud tema kui FIE ettevõtlusega, ei saanud FIE kuludesse kantud vara niisama lihtsalt kasutada firmasse mitterahalise sissemakse tegemiseks: kõigepealt läks see isiklikku tarbimisse ja see tähendas vara turuhinnalt tulu- ja sotsiaalmaksu. Eelnõus on kirjas: Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara mitterahalise sissemaksena üleandmist äriühingule, kui selle eesmärgiks on ettevõtluse jätkamine.
Kahjuks on selle sätte sõnastus ebapiisav. Ettevõtjaks on kas FIE või firma. Firma omanik on ettevõtja küll rahvakeeles, aga mitte äriseadustiku mõttes. Kui eesmärgiks on ettevõtluse jätkamine, siis kes jätkab kelle ettevõtlust? Miskipärast ei ole kasutatud sellist sõnastust, mis on eelnõu seletuskirjas: äriühing jätkab füüsilisest isikust ettevõtja senist majandustegevust. Eelnõu seletuskirjast võib aru saada ka nii, et seejuures peab firma omanikuks saanud inimene FIEks olemise lõpetama. Kui inimesel on mitu tegevusala, siis miks ei võiks ta ühe jätkamiseks firma asutada, muid asju aga FIEna edasi ajada? Veelkord: firma omanik ei ole ettevõtja. Praegune sõnastus tähendab kindlasti vaidluste tekitamist.
Kui sellise mitterahalise sissemaksena saadud osak hiljem müüakse, siis müügist saadud kasu arvutamisel loetakse osaku soetusmaksumuseks null.
Eelnõu järgi kahaneb tuludeklaratsioonide esitamise aeg kolmelt kuul pooleteisele: 15. veebruarist 31. märtsini.
Seaduse paragrahvis 47 nähakse ette säte, mille kohaselt ei pea tulumaksu avansilisi makseid tegema ettevõtluse peatanud ettevõtjad. Ausalt öeldes ei nõutud minu teada neilt seda ka siiani, mis on ka igati loogiline. Aga need inimesed, kes teenisid tulu, mida tulumaksuseadus ettevõtlustuluks peab, kuid ennast ettevõtjana ei maksuametis ega äriregistris ei registreerinud, peavad endiselt maksma järgmisel aastal avansilisi makseid ilma mingisuguste mööndusteta: registreerimata ettevõtja ei saa ettevõtlust peatada.
Ilmselt on eelnõu koostamisel see asjaolu lihtsalt kahe silma vahele jäänud. Aga paragrahvi 47 lõige 1 ütleb, et avansilisi makseid peavad tegema kõik inimesed, kes said eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, mitte ainult ettevõtjana registreerunud. Ja paragrahvi 14 kohaselt on ettevõtlus praktiliselt igasugune iseseisev tuluteenimine. Nii et küsimus, kes on füüsilisest isikust ettevõtja, tahaks siiski seaduses täpset kirjeldust, ükskõik, kui tobe see ka ei tunduks.
Äripäev
19.06.03
