Üksikasjad

Avaldatud: 12 november 2002

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Anne Oja

Tööandjaile rohkem õigusi andva töölepingu seaduse eelnõu arutamine on Riigikogus toppama jäänud, sest valimiste lähenedes kardavad poliitikud langetada ebapopulaarseid otsuseid.

Uue seadusega suureneks töötajate vastutus, kollektiivlepinguga saaks kokku leppida seaduses ettenähtust kehvemaid õigusi ning vallandamine lihtsustuks.

Lisaks võimaldaks uus seadus tööandjal nõuda töötajalt koolituskulude hüvitamist juhul, kui koolitatu lahkub töökohalt enne kolme aasta möödumist.

Sarnaselt koolitusküsimustega põhjustab töövõtjate ja tööandjate esindajate vahel vaidlust ka seaduse projekti kirjutatud nn konkurentsikeeld, mis keelab töötajal ametist lahkudes mingi aja jooksul sama tööd tegema minna.

“Probleemid on samad mis aasta tagasi, mil nende arutamine pooleli jäi,” ütles Ametiühingute Keskliidu peasekretär Raivo Paavo, kes on ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ning Mõõdukate erakonna liige.

“Me ei pea õigeks sellisel kujul seadust vastu võtta,” rääkis Paavo. “Seadus jätab töövõtjad ilma tagatistest ja muudab ebaseadusliku vallandamise seadusjärgsest odavamaks.”

Kõige tõsisemaks puuduseks peab Paavo vallandamiskaitse vähenemist ja seda, et kord juba vallandatud töötajal puudub uue seaduse jõustumisel võimalus nõuda tööle ennistamist. Kohus võib tema kasuks küll tööandjalt välja mõista kompensatsiooni, mille alammäär ulatub kahe kuupalgani, kuid see ametiühinguid ei rahulda.

“Meil on palju tööandjaid, kellele on töötaja vaid masin ning kelle puhul initsiatiiv on karistatav,” ütles Paavo. “Veelahe oli kohe alguses, sest üks pool tahtis töötajatest lahti saada, teine nõudis garantiisid.”

Erimeelsuste ületamiseks pole Paavo sõnul muud võimalust kui langetada poliitiline otsus, mis mõistaks õiguse kas töövõtjatele või tööandjatele. “Mulle tundub, et tänane koalitsioon ei pea vajalikuks ja võimalikuks sellist otsust enne valimisi teha,” lausus Paavo.

Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ütles, et ei tea, mis poliitilisest otsusest jutt käib. “Muidugi on võimalik, et ametiühingud on valinud venitamise taktika,” ütles ta. “Tõtt öelda on ametiühingute selline seisukoht mulle üllatus, sest ametlikult ei ole nad meile midagi teatanud.”

Töösuhetealane seadusandlus on Tööandjate Keskliidu hinnangul ajale jalgu jäänud, sest kehtib alates 90ndate algusest.

Kriis ei jaga ametiühingute seisukohta, et kõigil vallandatud töötajatel peab olema õigus tööle ennistamisele. “See on nagu abieluga – kui ikka ei armasta, pole kooselu võimalik,” kirjeldas ta suhteid väikeettevõtetes. “Jutuks oli, et tööle võiks ennistada vaid suurettevõtete töötajad, kus on inimeste ümberpaigutamine võimalik, kuid ametiühingud polnud sellega päri.”

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nõunik Katrin Saaremäel ütles, et viimane töölepinguseaduse versioon on juba vähemalt viies pärast seaduse esimest lugemist ning vaidluste algus jääb 4–5 aasta taha. Kui alguses vaieldi selle üle, kas töölepinguseadus ühtlustada võlaõigusseadusega, siis praegu pole kokkuleppele jõutud, kas töösuhete regulatsioon peaks olema kaasaegne, mis ei kaitse töötajaid nii palju kui praegune seadus, või peaks seadus olema endist viisi selgelt lahti kirjutatud ning töötajakeskne.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli märkis, et sotsiaalministeeriumi taga seaduseelnõu arutelu ei seisa. “Meie seisukohast on kõik punktid läbi räägitud, kuid saan aru, et sotsiaalpartnerid tahavad veel asja arutada ja siis võib veel vaidlust pikalt tulla.”

Seadus avardaks tööandja võimalusi
- lubab koondada väiksema etteteatamisajaga
- soodustab vabanemist töötajaist, kes tihti haiged
- ei kohusta tööandjat töötaja süüd uurima
- ebaseaduslikult vallandatut tööle ei ennistata
- tööandja saab sisse nõuda koolituskulud
- töövõtja ei tohi tööle minna konkurendi juurde
Allikas: Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit

Üksikasjad

Avaldatud: 04 november 2002

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

1. novembril jõustus "Töötuskindlustuse seaduse täiendamise seadus", mille kohaselt ei pea töötavad vanaduspensioniikka jõudnud isikud alates 1.novembrist 2002 maksma enam kindlustatu töötuskindlustusmakset (1% palgast).

Seaduse muutmine oli tingitud sellest, et vanaduspensionäridel ei ole võimalust tasutud töötuskindlusmakse eest kunagi töötuskindlustuse hüvitist saada, sest nad ei saa olla töötud sotsiaalse kaitse seaduse tähenduses.

Vanaduspensioniikka jõudnud isikud on:
1) isikud, kes on saanud 63-aastaseks, ja
2) 1944. - 1952. aastal sündinud naised alljärgnevalt sätestatud vanuses:

Sünniaasta Vanus 
1944       58 a 6 kuud 
1945       59 a 
1946       59 a 6 kuud 
1947       60 a 
1948       60 a 6 kuud 
1949       61 a 
1950       61 a 6 kuud 
1951       62 a 
1952       62 a 6 kuud 

Seega ei pea 2002.aasta 1.novembrist maksma töötuskindlustusmakset töötajad:

* kes olid juba vanaduspensionieas enne 2002.a. 1.jaanuari, ja

* kes jõuavad vanaduspensioniikka aastal 2002 (need on meessoost töötajad, kes on sündinud 1939.a. 31.detsembril või varem ning naissoost töötajad, kes on sündinud 1944.aasta 30.juunil või varem).

Edaspidi vabastatakse töötuskindlustusmakse maksmisest mehed, kes saavad 63-aastaseks. Makse kinnipidamine lõpeb alates kuust, mis järgneb sünnikuule. Näiteks 2003. aasta 1.veebruarist on (lisaks eelloetletud isikutele) vabastatud ka mehed, kes on sündinud 1940. aasta jaanuaris; 1.märtsist - kes on sündinud 1940.veebruaris jne.
Naised, kes on sündinud 1944. aasta juulis ei pea enam maksma töötuskindlustusmakseid alates 2003. aasta 1.veebruarist, kes sündisid 1944. aasta augustis - alates 2003.aasta 1.märtsist jne. Naised, kes sündisid 1945. aastal (vanaduspensioniiga 59 aastat), ei pea enam maksma töötuskindlustusmakseid alates 2004.aasta sünnikuule järgnevast kuust.

Tööandjad peavad silmas pidama, et kohustus vanaduspensioniikka jõudnud isikult kindlustatu töötuskindlustusmakset kinni pidada lõpeb seaduse kohaselt vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval, mitte aga sellel kuupäeval, millal inimesel täitus pensioniiga.

Töötuskindlustusmakset ei peeta kinni ka nende kindlustatute eest kellel oli töötuskindlustuse seaduse jõustumisel (2002. aasta 1.jaanuaril) jäänud vanaduspensionieani vähem kui 12 kuud, s.t nende isikute eest, kes jõuavad vanaduspensioniikka 2002.aastal.

Kindlustatute ringist jäetakse välja ainult vanaduspensionärid, kuna soodustingimustel vanaduspensionärid, väljateenitud aastate pensionärid ja ennetähtaegselt vanaduspensioni saavad isikud võivad ennast soovi korral Tööhõiveametis töötuna registreerida. Seega laieneb neile ka õigus saada vastava kindlustusjuhtumi tekkimisel töötuskindlustust.

Alates 1. novembrist 2002 ei pea tööandjad töötavatele vanaduspensionäridele tehtud väljamaksetelt kinni pidama töötuskindlustusmakset (1%), kuid tööandjad on endiselt kohustatud tasuma tööandja töötuskindlustusmakset (0,5% määraga) ka töötava vanaduspensionäri palgalt ning muudelt tasudelt. Samuti peetakse tööandja töötuskindlustusmakse kinni selle isiku palgalt ja muudelt tasudelt, kellel oli 1. jaanuaril 2002 jäänud vanaduspensioniea saabumiseni vähem kui 12 kuud.

Seoses töötuskindlustuse seaduse muutmisega muudetakse ka maksudeklaratsiooni TSD täitmise reegleid alates novembrikuu deklaratsioonist, mida tuleb Maksuametile esitada hiljemalt 10. detsembriks. Maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 veeru 9 ja lisa 2 veeru 15 (väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset) täitmist ei muudeta, s.t. et töötuskindlustusmaksega maksustatavate väljamaksete summat tuleb näidata isikustatult ka töötavate vanaduspensionäride ridadel (see maksubaas on vajalik tööandja 0,5% makse arvestamiseks). Vormi TSD lisa 1 veerus 8 ja lisa 2 veerus 14, kus deklareeritakse kindlustatult 1% määraga kinnipeetud töötuskindlustusmakse, tuleb töötava vanaduspensionäri puhul näidata 0. Teiste isikute puhul jääb kehtima reegel: lisa 1 veerg 8 = veerg 9 * 1% ja lisa 2 veerg 14 = veerg 15 * 1% (ümardatult täiskroonidesse, lubatud hälve +/- 50 senti).

Ülaltoodud tekstis on vanaduspensionäri mõiste all mõeldud vanaduspensioniikka jõudnud isikut, sõltumata sellest, kas sellele isikule on juba määratud vanaduspension pärast pensioni saamiseks vajalike formaalsuste täitmist.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 november 2002

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Neljapäeval vastasid Eesti Päevaleht Online’i lugejate pensionikindlustuse-teemalistele küsimustele pensionikeskuse projektijuht ja väärtpaberikeskuse tegevjuht Kaidi Oone ning rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali. Eesti Päevaleht Online tänab vastajaid ja küsijaid!

tws:
1. Kes siis raha maksab, kui fond pankrotti läheb ning Eesti riiki sel hetkel enam ei eksisteeri?
2. Kas summa, mida ma 40 aasta pärast hakkan kätte saama, on fikseeritud, st. kas inflatsiooni suurenedes see summa kasvab või mitte?

Veiko Tali
1. Pensionifondid on olemas ka siis, kui Eesti riiki enam ei ole. Kogunenud raha makstakse osakuomanikule ikkagi välja siis kehtivate reeglite kohaselt. Pensionifondi õiguslik regulatsioon on põhimõtteliselt üles ehitatud selliselt, et pensionifond pankrotti minna ei saa. Või kui saab, siis üksnes läbi tõsiste õigusaktide rikkumise. Rikkumiste korral aga peab tekitatud kahju hüvitama fondivalitseja või juhul kui fondivalitseja seda ei suuda, siis Tagatisfond.

2. Summa ei ole fikseeritud, laekunud summa investeeritakse ja pikaajalises perspektiivis peaks selle väärtus kasvama kiiremini kui inflatsioon.

seersant:
1. kui II samba fond teenib minu raha eest 10 krooni, kui palju sellest läheb fondi töötajate palgaks, kontorikuluks, reklaamikuluks, omanikule kasumiks ja kui palju jääb mulle?
2. kui fond aga ei teeni ühtegi krooni, kustkohast siis võetakse palgad, reklaamikulud jne?
3. kui palju tohivad fondi omanikud minu raha pealt teenitud kasumist endale divindende määrata?
4. palun loetlege kõik teenustasud, mida II sambaga liitujalt võetakse (sh ka siis kui fond hakkab väljamakseid tegema)
5. millal prognoosite esimeste kahjumlike fondide ülevõtmisi?

Kaidi Oone
Kui II samba fond teenib tulu 10 krooni, siis tähendab see seda, et inimene on maksnud ligikaudu 1000 krooni, millest 10 krooni läheb läbi osaku väljalasketasude fondivalitsejale. Igal fondil on vastavalt “Kogumispensionide seadusele” (§ 138) ette antud maksimaalne määr, mida on lubatud väljalasketasuks ja tagasivõtmistasuks rakendada. Need määrad on vastavalt 3% ja 1% (kõikide fondide kulude võrdlustabel on toodud www.pensionikeskus.ee fondide alajaotuse all). Lisaks on igal fondil oma valitsemistasu, mille maksimaalne piirmäär on 1,5% ja mis määratakse suhtarvuna pensionifondi aktivate turuväärtusest.

Nende summade piires peab fondivalitseja katma kõik oma kulud.

Lisaks on registripidaja (EVK), Rahandusministeeriumi ja kõikide turuosaliste (kontohaldurpangad, fondivalitsejad ja depoopangad) vahel kooskõlastatud registripidaja hinnakirja kohaselt tasuline valikuavalduse esitamine (20 krooni) ning valikuavalduse muutmise avalduse, sissemaksete uude pensionifondi suunamise avalduse ja pensionifondi vahetamise avalduse esitamine (kõik viimatinimetatud 40 krooni).

Kahjulike fondide ülevõtmise prognoose hetkel tehtud ei ole, kuna kogumispensioni mistahes kaugeleulatuva prognoosi tegemine süsteemi rakendumise esimesel aastal on võrreldav maratonijooksu tulemuste ennustamisega pärast esimest 100 meetrit.

qwe:
Miks seoti 2. samba fondide väljamaksed pensionieas kohustuslikus korras kindlustusseltside külge? Mille poolest on halvem variant, et oleks valikuvõimalus kas annuiteetleping kindlustusseltsiga või raha järkjärguline väljavõtmine fondist? Takistamaks suurte summade kohest väljavõtmist võiks ju olla piirang, et näiteks max 1% fondis olevatest vahenditest kvaratlis (või 1% 63ndaks eluaastaks saavutatud mahust kvartalis) vms? Jah tean, et suuremate väljamaksete korral saab osa ka fondi kaudu välja võtta aga miks ei võiks kogu summa ulatuses olla valikuvõimalus?

Veiko Tali
Väljamakse võimaluste küsimus oli üks teravamaid, mille üle seaduse ettevalmistamisel diskuteeriti. Lähtudes sotsiaalkindlustuse põhimõtetest lubavad mitmed riigid väljamaksete tegemist üksnes eluaegse annuiteetkindlustuse kaudu. Pensionisüsteemide üheks olemuslikuks eesmärgiks on ikkagi tagada pensionite maksmine isiku eluea lõpuni ja juhul kui isik elab väga kaua, siis võib järk-järguliste maksete korral summad ikkagi otsa lõppeda või muutuvad marginaalseteks.
Meie puhul lõpuks valitud varianti võib pidada kompromissiks.

qwe:
...ja lisaks veel eelmisele:
Saan aru, et argument kindlustusseltsi poolt on kindlus, et kõrge vanuseni elades ei saa raha fondist otsa. Siin ei oleks raske välja mõelda kombinatsiooni kõige vähemriskantsemast fondist (võlakirjades) ja vastavast valemist, et 99% tõenäosusega välistada raha otsasaamine ka kõrge vanuseni elades.

Veiko Tali
Jah, põhimõtteliselt on see võimalik ja teatud analoogseid skeeme (programmed withdrawal) on mõnedes riikides (Tðiili) ka rakendatud. Kui sel juhul on ikkagi oht summa vähenemine pika eluea lõpuks või siis algsete summad väiksus.

uskumatu 1:
millise õigusaktiga on määratletud riigipoolne toetus teise samba sissemaksetele. Millise protseduuri järgi toimuks selle õigusakti muutmine? Kes on selleks volitatud et otsustada riigipoolse toetuse andmise lõpetamist?

Kaidi Oone
Riigipoolne 4% lisamine on määratletud "Kogumispensionide seaduse", "Sotsiaalmaksu seaduse" ja "Maksukorralduse seadusega". Seaduste muutmine ehk seega ka kogumispensionide süsteemi muutmine toimuks tavalist seaduste muutmise rada pidi - vastavalt Riigikogu poolt seaduste muutmisega.
Samas eelneb igale niivõrd ulatuslikule pensionisüsteemi põhimõtete muutmisele poliitiline ostsus ning asendades näiteks 2+4 süsteemi 4+2 süsteemiga tähendab ka õiguskindluse printsiibi rikkumist nende 207 000 osas, kes on juba kogumispensioniga liitunud.
Iga (poliitiline) jõud, mis otsustab muuta 2+4 süsteemi või mistahes muud põhimõttelist seost kogumispensioni süsteemis peab arvestama, et see otsus puudutab poolt riigi maksumaksjatest ning selline otsus ei saa olla populaarne.

seppa:
kui palju mõjutab Eesti peaselt Euroliitu saamine pensione, kas pensionid ühtlustuvad liidu sees?

Kaidi Oone
Kuna Euroopa Liit põhineb oma liikmesriikide autonoomsusel, siis pensionisüsteemide sunduslikku ühtlustamist ei toimu. Küll aga toimub Euroopa Liidu tasemel üldpõhimõtete ühtlustamine. Näiteks maksustamise põhimõtted selliselt, et inimesed, kes ühes riigis maksavad riigi makse sissemaksetelt, ei hakkaks selles riigis, kuhu nad on väljamaksete saamise ajaks elama asunud, maksma makse ka väljamaksetelt.

Curious:
Kaidi Oone, teie noorus (foto põhjal) ja seega ka ilmne kogenematus tekitab teatud kahtlusi teie pädevuse suhtes. Palun kirjeldage paari sõnaga oma senist teenistuskäiku ja tööalaseid saavutusi.

Kaidi Oone
Head lugejad! Kuna minu vanuse ja ametikoha kohta on alljärgnevalt päris palju küsimusi, alustan esmalt enda ja EVK rolli tutvustamisega.
Lõpetasin 1994. aastal Põlva Ühisgümnaasiumi reaalklassi ning asusin õppima majandus-õigust. Oma esimese kraadi omandasin sügisel 1998., samal aastal, paralleelselt esimese kooli lõpetamisega, alustasin õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1996. aasta oktoobrist asusin tööle Riigikantseleis riigi infosüsteemide osakonnas riigi infosüsteemide õigusnõunikuna, 2000. aasta augustist sama asutuse infosüsteemide ja asjaajamise osakonna õigusnõunikuna. Sellesse ajajärku jäävad osalemised andmekogude korrastamise protsessis, digitaalallkirja seaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse "Asjaajamiskorra ühtsed alused" väljatöötamine ning samal ajal alustasin ka lektori "elukutsega" - lugesin 3 aastat Tallinna Pedagoogikaülikoolis riigi andmehaldust ning hetkel loen kolmandat aastat Sisekaitseakadeemias teabeõigust.
2001. aasta suvel kutsusti mind EVKsse arendusjuhiks ja pensioniprojekti juhiks. Aasta hiljem määrati mind EVK tegevjuhiks.
EVK roll kogumispensioni süsteemi rakendamisel ei seisne süsteemi põhimõtete väljatöötamisest, vaid nende vormistamises infosüsteemiks ehk Eesti väärtpaberite keskregisti kogumispensioni infosüsteemi osaks. Seega oli ja on minu juhtida kogumispensioni register, mis kogub ja töötleb liitunute andmeid ning laseb välja osakuid. Fondidesse rahade paigutamise eest vastutavad fondivalitsejad koos fondijuhtidega.

seersant:
kuidas peab käituma noor inimene, kes on sunnitud pensionifondiga liituma, kuid kelle maailmavaade ei luba oma raha panna nt sõjatööstuse või keskkonda saastavate firmade aktsiatesse?

Kaidi Oone
Sellisel juhul peab noor inimene lugema fondide investeerimist tutvustavaid dokumente (enamus kättesaadav aadressil www.pensionikeskus.ee või fondide kodulehtedel) ning valima välja fondi, mis taoliste ettevõtete aktsiatesse ei investeeri. Teine võimalus on valida 100%-i võlakirjadesse investeeriv fond.

Fakiir:
1. Kui minu 51-aastane ja 26-aastase tööstaaþiga ema liitus tänavu suvel 2. sambaga, siis mitu protsenti saab väiksem olema tema 1. samba ehk solidaarsuspension?
(Ta ise kardab, et see saab olema kolmandiku võrra väiksem.)
2. Kas Teile ei tundu, et teise samba reklaam oli kohati ebaeetiline, sest esimese samba vähenemisest ei räägitud?

Kaidi Oone
Kohustusliku kogumispensioniga liitumisel väheneb vanaduspensioni kindlustusosaku aastakoefitsiendi suurus, kuna väheneb inimese töötasult tasutud sotsiaalmaksu summa. Kindlustusosak on aga vaid üks riikliku vanaduspensioni kujunemise osa (riiklik pension koosneb baasosast, staaziosast ja kindlustusosast, millest väheneb vaid kindlustusosa) ning Rahandusministeeriumi poolt arvestatud võrdlusandmete põhjal väheneb 50 aastase isiku liitumisel kogumispensioniga tema riiklik vanaduspension umbes 1% võrra.

JT:
Kui kindlustatul on seadusega ette nähtud varasem pensionile minek (politseinikud, kaitseväelased ja veel võib-olla mõned elualad, kus varasem pensionile jäämine on seadusesse sisse kirjutatud), kas see 2.sammas hakkab maksma pensionilisa alates seadusjärgsest pensionile jäämisest või alles siis, kui inimene saab 63 a. vanaks st. jõuab üldisesse vanaduspensioni vanusesse? Keeruliselt küsitud, kuid eluline, nt.politseivanemametniku pensioniiga on 55 a. ja 55-st 63-ni on 8 pikka aastat, kus tõenäoliselt pensionifondi sissemakseid enam selline inimene ei tee (teeb ainult siis, kui on muul, mittepolitseilisel tööl).

Kaidi Oone
Sõltumata ametist on kogumispensioni väljamaksed seotud riikliku vanaduspensionieaga. 2001. aastal hakkas meeste riikliku pensionieana kehtima 63 eluaastat ning naiste pensioniiga tõuseb samale tasemele 2016. aastaks. Seega ei saa isik, kes hakkab varem saama riiklikku pensionit, kehtiva kogumispensionide seaduse alusel kohustusliku kogumispensioni väljamakseid siiski enne, kui ta on jõudnud vanaduspensioniikka.

Tirtsu:
Tere,
liitusin II sambaga juba maikuus, seega peaks minu pesnionikontol juba üht-teist olema. Kahjuks on seal 0,00 EEK. Tööandja väidab, et on nimetatud 2+4 % kandnud kusagile pensionifondi, kust nad siis kontode vahel ära jagatakse. Tahaks siiski teada KUS ON MINU RAHA??? Abikaasal juba mitu kuud tiksub raha kontole ja mul ikka 0.

Kaidi Oone
Soovitan siiski uuesti tööandja poole pöörduda. Kui Teie pensionikonto on tänaseni tühi, aga kogumispensioni maksed Teie palgast on kinni peetud, on tööandja tõenäoliselt teinud vea kas maksude deklareerimisel või maksete edastamisel. Eriti kui arvestada, et tööandja väitel on ta rahad kandnud "kusagile fondi". Tööandja kohustus on edastada Teie brutopalgast kinni peetud 2% Maksuametile (nagu kantakse sotsiaalmaks, tulumaks jmt maksud). Ülejäänud 4% arvestab juurde Maksuamet ise.
Kui maksete edastamisel on tööandja teinud vea, ei saa Maksuamet Teie raha Eesti Väärtpaberikeskusele edastada ja samuti ei saa Teie poolt valitud pensionifond välja lasta kogumispensioni osakuid.

Lähemat teavet tööandja kohustuste kohta kogumispensioni maksetega seoses leiate Pensionikeskusest Internetis, aadressil www.pensionikeskus.ee.

manni:
Kuidas toimub pensioniosakute arvutus? Seaduse järgi 1 osak=10 krooni. Kui pensionifondi üle kantud summa ( pensionikindlustusmakse+ 4% sotsmaksust) on 249 kr, siis kas selle eest saab 2 osakut? Kui nii, siis kuhu jääb 49 kr?
Arvutus läks metsa! kui üle kantakse 24 kr ja saan 2 osakut, siis kuhu jääb 4 kr?

Kaidi Oone
Kui osaku väljalaskehind on 10.- krooni ja isiku pensionikontole laekuv summa on 24 krooni, siis lastakse isikule välja 2 osakut ning kantakse see pensionifondi. 4 krooni jääb isiku pensionikontole rahalise jäägina, mis lisatakse juurde järgmisel osakute väljalaskmisel uuele laekunud summale.

Vanda:
Tean 1944 aastal sündinud töötavaid naispensionäre (saavad vanaduspensioni), kes liitusid II sambaga. Kas lisamaksed pensionile II sambast algavad ka neil 63 eluaastast?

Kaidi Oone
Kogumispensioni maksed on seotud riikliku vanaduspensioni eaga, mis on üldiselt 63.a, kuid erandiks on naised, kes on sündinud 1944-1952. aastal. 1944.a sündinud naisel on vanduspensionieaks 58a ja 6 kuud. Samas on kogumispensionide seaduses toodud väljamaksete tegemisel veel kaks piirangut, nimelt peab isiku liitumisest kogumispensioniga kuni väljamaksete tegemise alguseni olema möödunud vähemalt 5 aastat ning väljamakseid ei tehta enne 2009.a 1. jaanuari.

vova:
Põhjendage miks ei või sama olukord korduda Eestis mis Toimub hetkel Rootsi pensioni sammastega? Ühesõnaga seal on need hävingu teel.

Veiko Tali
Soovitan Teil ikkagi endale täpsemini selgeks teha, mis siis ikkagi "toimub Rootsi pensionisammastega".

Rootsi II samba suurus on 2.5 % ja see suunatakse isiku poolt valitud investeerimisfondidesse(neid võib olla kuni 5). Isik võib igal ajal valida uue või täiendava fondi. Seega ei ole Rootsis eristaatusega ja eripiirangutega (kuni 50 % aktsiatesse)pensionifonde nagu Eestis.
Rootsis on (ajutised) probleemid nende isikutel, kes valisid sellised fondid, mis paigutasid raha peamiselt aktsiatesse. Kuna aktsiaturud on viimase kahe aasta jooksul langenud, siis on ka nende fondide vara väärtus langenud. Enne seda aga on aktsiate hinnad jälle pikaajliselt tõusnud.

See, et aktsiate hinnad tõusevad ja langevad (ka Eestis) on paratamatu. Tulemusi tuleb vaadata aga tervikuna ja pikemas perspektiivis. Kui Teile "ei meeldi" aktsiariskid, siis soovitan valida konservatiivsema fondi.

Ekstaole:
Millega on põhjendatav noortele pandud kohustus II sambaga liitumiseks, samas kui pisut vanematele on liitumine vabatahtlik ja veelgi vanematele seatakse lausa ealisi piiranguid liitumiseks?

Veiko Tali
Lühike vastus on lähtuvalt otstarbekusest (kogumise pikaajaline efekt) ja "õiglusest" (süsteemi muudetakse uute osalejate nn sisenejate jaoks, "vanadele" jääb valik)

Eesti on selles osas olnud vägagi paindlik. Enamik reformi teostanud riike on teinud liitumis uue süsteemiga kohustuslikuks kuni 30 (35) aastastele ning lubanud teha valik kuni 50 aastastele.

Ekstaole:
Kas erinevad reeglid eri vanuses töötajatele pensioni II sambaga liitumisel ei sisalda ealise diskrimineerimise elemente?

Veiko Tali
Oleneb kui sisuliselt või vormiliselt (või kitsalt või laialt) ealist diskrimineerimist tõlgendada.

Kas see, et teatud vanuses inimesed (üle 63 a.) omavad õigust vanaduspensionile, nooremad aga mitte, on ealine diskrimineerimine ?

Ekstaole:
Kui stabiilseks Te pensionisüsteemi reguleerivaid õigusakte hindate?
Kas liitunutel (kel puudub nüüd tagasitee) on õigus nõuda tekitatud kahju eest kompensatsiooni, kui vastavate seaduste tulevaste täiendamistega ja parandamistega tekitatakse liitunutele praeguse olukorraga võrreldes ebasoodsamad tingimused?

Kaidi Oone
Kogumispensioni süsteemi reguleerivad õigusaktid on nagu mistahes õigusaktid riigis - vastavalt vajadusele neid muudetakse. Samas tähendab kogumispensioni SÜSTEEMI muutmine läbi seaduste taoliste põhiseadusest tulenevate põhimõtete muutmist nagu õigus omandi puutumatusele, õiguskindlus jmt, mis seaduste muutjatele ei ole seni olnud õnneks väikese tähendusega. Sh poliitiliste otsuste tegijatele.
Iseasi on selliste muudatustega, mis on väiksemad ja vajalikud. Näiteks koostöös Maksuametiga püüame läbi seaduse muutmise leida võimaluse, et inimesed saaksid jälgida, missugune nende tööandja on 2% üle kandnud ja missugune mitte.

sulo:
Kus on garantii, et riik järgmiste aastakümnete jooksul inimeste kahjuks pensionikindlustuse mängureegleid ei muuda? Maksustamises ju teatavasti õiguspärase ootuse ja õiguskindluse printsiip ei kehti?

Veiko Tali
Hea küsimus.

Lühike vastus on, et garantiid ei ole. Võimalikud muudatused sõltuvad Riigikogu otsustest. Riigikogu aga valitakse rahva poolt.

Ma ei ole küll jurist, kuid arvan, et õiguspärase ootuse ja õiguskindluse printsiibid on kogumispensionisüsteemi põhitingimuste osas siiski olulises ulatuses rakendatavad, eriti nende osas, kes tegid nö. vabatahtliku valiku.

martin:
Kas Teie arvates seadusandja tunnetas otsuse mastaape, kui otsustati, et inimesed on kohustatud andma igakuiselt raha börsil spekulatiivate ettevõtete käsutusse. Kas fakt, et aastatel 1933-97 tõusid ühendriikide aktsiaturud keskmiselt 12% aastas on piisav argument oletamaks, et sarnane tõus jätkub? Olid ju ka raskemad ajad enne ja pärast, ning oli ka teisi ühendriikide majandukasvu soosivad sündmusi, mis sel kujul enam korduda ei pruugi(WW2). Börsifirmade oletatavalt suurem efektiivsus on ainus põhjus, miks peaks aktsiaturud pikas perspektiivis tõusma kiiremini, kui ülejäänud majandus. Kas pensionifondiga liitumine ei oleks pidanud jääma kõigi jaoks vabatahtlikuks? Niipalju taustaks. Kui kõigele ei jaksa vastata siis palun konkreetset vastust järgnevale lihtsale küsimusele: Millised argumendid olid määrava tähtsusega, kui otsustati, et pikas perspektiivis on aktsiaturgude inflatsioonist kiirem kasv piisavalt suure tõenäosusega teoks saav sündmus? Ajalugu ei ole ju ometi argument? Aitäh.

Kaidi Oone
Seadusandja "mastaabitunnetus" väljendub seadusekohases võimaluses, et inimene saab ise valida omale sobiva investeerimisstareegiaga fondi. Kes akstiaturgude kõikumist (mis küll pikaajalises investeeringus ei tohiks olla määravaimaks valikukriteeriumiks) ei kannata, sellel on võimalik valida võlakirjafond.
Mis puutub ajalukku, siis see oli kindlasti üheks argumendiks. Samas vaadati koostöös fondidega ka tulevikutrende ning kõikide riikide kogemusi, kus sarnased süsteemid on rakendunud.

UBA:
Viide riigi garantii (10000 EUR?)kohta on ähmane.
Kust maalt ikkagi reaalselt lõppeb riigi vastutus ja algab inimese risk?

Kaidi Oone
10 000 EURi makstakse kahjude korral inimesele tagasi 100% ulatuses, kõik summad üle 10 000 EURi makstakse tagasi 90% ulatuses. Seda juhul, kui tegemist on fondivalitseja tahtliku reeglite rikkumisega. Kui fondivalitseja investeeringud on ebaõnnestunud ning igast paigutatud kroonist on alles näiteks pool, siis kahjud hüvitamisele ei kuulu. Samas on tahtlik nõuete rikkumine ka selge ebakompetentsus varade paigutamisel ning osaku väärtuste languse puhul hakatakse esmalt vaatama just pädevust.
Fondide varade paigutamise üle teostavad järelevalvet nii Finantsinspektsioon kui ka depoopank (pank, kus fondi varad on hoiul) ning kui fondivalitseja oma kohustuste täitmisega "hakkama ei saa", on Finantsinspektioon ja depoopank kohustatud tarvitusele võtma vastavad meetmed, nt depoopank võtab üle fondi valitsemise.

Ahto:
Kui lähen pensonile ja määran garanteeritud perioodi, siis, kas sellest summast mis on minu pensionikontole kogunenud läheb maha mingi protsent?

Kaidi Oone
Kui Te lähete pensionile, valite omale vastava kindlustusandja ning "ostate fondist osakud välja". Osakud tagastatakse osakute väljalaskehinnaga, mis ühe osaku puhul ei tohi olla rohkem kui 1% osaku puhasväärtusest.
Kindlustusandja valiku puhul tasub samuti vaadata tingimusi, mis kehtivad kogumispensioni väljamaksmisele - annuiteedi arvutamised, garantiiperioodi ja soodustatud isiku määramise tingimused jmt. Kuna hetkel ühtegi kindlustusseltsi veel nimetatud tingimusi määranud ei ole, ei saa ma Teile kahjuks konkreetseid näiteid tuua.

J2rvamaalane:
Kus kohast leiaks k6ige h6lpsamalt avalikku ning p6hjalikku informatsiooni Eesti pensionifondide kohta?

Kaidi Oone
Kõige lihtsamalt leiab info Pensionikeskusest, www.pensionikeskus.ee, fondide alajaotusest.

Peeter:
Kas HEX oleks TVB üles ostnud ka ilma pensionisammaste majandamise taga peituva rahapuuta?

Kaidi Oone
Kõige parema vastuse annaks loomulikult ostja ise. Kindel on, et HEXi huvitavad Eestisse ja teistesse Balti riikidesse laienemisel eelkõige arenevad väärtpaberiturud ja seega uued võimalused HEXi, sh TVB klientidele. Ehkki pensionisambad ei ole kindlasti HEXi põhieesmärk, on neil loomulikult oma roll - kogumispensioni käivitumine elavdab ju väärtpaberiturgu.

Peeter:
Kuidas kommenterite olukorda, kus riigi poolt seadusega kehtestatud monopol on kasumit taotlev organisatsioon ning kehtestab ise teenuste hinnad? Jutt käib Kaidi tööandjast.

Kaidi Oone
AS Eesti Väärtpaberikeskus on "Eesti väärtpaberite keskregistri" seaduse kohaselt nimetatud registri pidajaks. EVK loodi ja tema roll määratleti pankade poolt 1994. aastal, kui asutati väärtpaberite register. Regsitrit on aastate jooskul täiendatud nii organisatsiooniliselt kui ka infosüsteemi osas.
Kuna kogumispensioni osakud on väärtpaberid, siis oli loogiline jätk, et kogumispensioni registrit hakati pidama vastavat infosüsteemi ja teadmisi omava asutuse (akstiaseltsi) poolt.
Samas on EVK tegevus registri pidamisel fikseeritud õigusaktidega, teenuste hinnakiri kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi ja kõikide turuosaliste poolt ning mistahes muudatused registri töös tuleb samuti õigusaktide tasandil fikseerida.
Teisalt on Eesti väärtpaberite keskregister ainuke register Eestis, mis peab oma tulude/kuludega ise hakkama saama ning riigi poolt registri pidamist ei finantseerita.

kõrvaltnägija:
1. maja põles maha, kas saab 2 sammast kasutada laenu tagatisena
2. surmahaigus tuli, kas saab 50selt kasutada 2 sammast elus püsimiseks
3. surin 70selt kas 2sammast saab kasutada minu matmiseks
4. olen 85 kas 2 sammas jätkub, või sai raha otsa
5. kui suren, kas minu lapsed saavad kogutu RAHANA kätte

Kaidi Oone
1. Ei, kuna tegemist on pensionikindlustusega.
2. Selleks on III sammas, II samba väljamaksete algus on seotud riikliku pensionieaga.
3. Tõenäoliselt mitte. Pärijad võivad Teie kogumispensionisse kogutud osakud küll rahas välja võtta, kuid pärimise dokumentide vormistamine võtab rohkem aega kui matuste korraldamine.
4. Kindlustusandja võtab selle riski, et kui Te ka 114-aastaseks elate, peate ikka pensioni saama.
5. Jah. Kui Teie raha on osakutena pensionifondis, saab kogutu kätte rahana.

Tere:
Juhul kui pole liitunud ühegi sambaga ja sünniaasta tõttu pole neist osadega liitumiseks enam võimalust, samas olen sotsiaalmaksu maksnud FIE-na pidevalt rohkem kui keskmine eestlane, kas siis pean oma vanaduspõlve prügikasti kõrval veetma, kuna maksuraha on riik küll valmis vahendeid valimata saama, sotsiaalseid garantiisid vastu andmata!?

Kaidi Oone
Kindlasti mitte ei pea Te oma elu prügikasti kõrval veetma. Üheks tuleviku kindlustamise võimaluseks on täiendav kogumispension, mida riik toetab maksusoodustuste kaudu ning mis oma investeerigutelt on vabam kui kogumispension. Näiteks saab täiendavat kogumispensioni võtta välja ka juhul, kui inimene jääb püsivalt töövõimetuks. Samuti ei ole täiendava kogumispensioni sissemaksed piiraud 2% ja 4%ga kuus, vaid sinna võib tasuda oluliselt rohkem.
Ka fondivalitsejate ja kindlustusseltside tegevus III sambas on seadustega fikseeritud ning Finantsinspektsiooni valve all.

F. Mann:
Tsitaat EVK kodulehelt: "Eesti Väärtpaberikeskus (EVK) on väärtpaberituru infrastruktuuri asutus, mille põhilised funktsioonid on....."

1. Küsin, et mis asi see Väärtpaberikeskus siis ikkagi on, kas tõesti asutus? või on tegu siiski aktsiaseltsiga?

2. Kes on Teie "asutuse" omanikud?

3. Mil moel, milliste seadusaktide alusel on Teie asutusele antud kõigi nende registrite pidamise ainuõigus ning kust täpselt tuleneb firmade ja eraisikute kohustus just Teie asutuse teenuseid tarbida?

4. Kas ka mõnel teisel ettevõttel oleks võimalus osutada Teie asutusega analoogseid teenuseid või olete sel alal monopoolses seisus?

5. Kas Teie asutus valiti reigstrite pidamise teenuseid osutama riigihanke korras või ei olnud see mingil põhjusel vajalik? Millisel?

Tänan ette vastuste eest!

Kaidi Oone
Eesti Väärtpaberikeskus on aktsiaselts, mis koos Tallinna Börsiga kuulub HEX Tallinn Gruppi. HEX Tallinna põhiaktsionäriks on Soome juhtiv väärtpaberituru ettevõte HEX Grupp, kellele kuulub 61,6 protsenti aktsiatest. Väiksemaid osalusi omavad Eesti kommerts- ning investeerimispangad ja Eesti Pank.
Meie asutusega analoogne "teenus" on registripidamine. Registreid ja registripidajaid on Eestis väga palju (www.riik.ee/arr).
Kogumispensioni register on osa Eesti väärtpaberite keskregistrist (on väärtpaberikontod ja pensionikontod) ning kuna EVK oli väärtpaberite registri pidaja ja kogumispensioni süsteemi rakendamise aeg oli väga piiratud, kasutas seadusandja ära olemasolevad ressursid.

Pille-Riin:
Mitmel pool on antud kalkulaatorid, mis arvutavad II sambast saadavat tulu vastavalt vanusele ja kuupalgale. Paraku ei ole neis arvestatud I sambast saadava raha vähenemist. Kas kuskil on ka selline avalik kalkulaator olemas, mis näitaks ära tegeliku prognoositava pensioni juhul, kui inimene liitub II sambaga ja kui ei liitu? Kui ei ole, siis millal ja kuhu selline asi üles pannakse? Objektiivsuse huvides oleks see vajalik.

Kaidi Oone
On olemas vastav tabel - www.pensionikeskus.ee-> küsimused-> liitumine ja sissemaksed.

Ekstaole:
Kas väärtpaberikeskusel on isikukoodi töötlemise õigus?

Kaidi Oone
On küll. Lisaks "Isikuandmete kaitse seadusele" (IKS) reguleerib EVK tegevust "Eesti väärtpaberite keskregistri seadus" ja "Kogumispensionide seadus" ning viimased on IKSi suhtes eriseadused.

tähenärija:
Palun korrektset matemaatilist tehet näidisena, kui II sambaga liituja vanus on 30 a. ja kuupalk 5400. Palju läheb maha tema I sambast ja palju ta üldse hakkaks pensioni saama oletatavasti 65 aastaselt (I+II samba summad eraldi). Veel paluksin teada, kuhu kogutud raha jääb, kui isik sureb ära näit 1 aasta enne pensioniiga või paar aastat peale pensioniiga? Mis praegused seadused ütlevad? Tänan, kui leiate aega vastata.

Kaidi Oone
Kohustusliku kogumispensioniga liitumisel väheneb vanaduspensioni kindlustusosaku aastakoefitsiendi suurus, kuna väheneb inimese töötasult tasutud sotsiaalmaksu summa. Sotsiaalmaksu summa väheneb Teie brutopalgast 4% võrra. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 31 krooni ja 69 senti.
Kuna tehtes tuleks arvestada väga paljude prognoositavate numbritega, siis jätan selle siinkohal kirjeldamata. Rahandusministeeriumi poolt avaldatud arvestuse näitudele tuginedes võin öelda, et liitumisel kogumispensioniga väheneb Teie riiklik pension umbes 2% võrra.
Kogutud raha on päritav. Kui isik sureb enne väljamaksete tegemise algust, pärib tema pärija kogu kogutud summa ning võib aastajooksul summa sularahana pensionifondist välja võtta. Kui isik ei ole aasta jooksul peale pärandi avamist vastavat avaldust pensionifondile teinud kantakse päritud osakud tema pensionikontole.
Kui isik sureb peale väljamaksete tegemise algust, siis tehakse talle arvestatud väljamakseid tema poolt väljamaksete lepingus nimetatud isikule lepingus kokkulepitud aja jooksul.
Täpsem info www.pensionikeskus.ee

eva:
Kui palju väheneb I sambast maxtav pension neil, kes liitusid II sambaga? Kus oleks võimalik seda must-valgel lugeda?

Kaidi Oone
www.pensionikeskus.ee küsimuste rubriigist, kus Teid huvitava küsimuse all (Liitumine ja sissemaksed) on vähenemise kohta toodud vastav tabel.

mari:
Liitusin 2.sambaga, kui ma nüüd töötuks jään, siis ma ei maksa ja riik ei maksa ka 4%. Kui pensioniiga kätte jõuab ja ma olen sinna väga vähe korjanud, siis ma loomulikult ka saan sellest fondist vähe.
Aga kas minu riigipesnioni (1.sammas) osa vähendatakse ikka 4%, kuigi riik pole ju raha kandnud 2.sambasse nagu ma isegi?

Kaidi Oone
Riiklikku pensioni arvestatakse vähem ainult nende aastate/kuude/päevade eest, mil olete kogumispensionisse tasunud 2% ja riik on teile tagasi andnud 4%. Selle 4% võrra väheneb riikliku pensioni 1 osa - kindlustusosak. Kui jääte töötuks, siis kogumispensioni makseid ei tehta ning seega selle aja eest ei väheme ka riiklik pension.

taibu:
Tere! Miks igal pool reklaamitakse, kui paned 2% palgast, siis riik paneb 4% juurde? Mina olen aru saanud, et see 4% võetakse minu esimese samba pensionist.

Kaidi Oone
Reklaam on saanud tõepoolest veidi vale sõnastuse - tegelikult peaks olema, et 4% annab riik makstud maksudest tagasi.
4% võetakse maha vaid I samba pensioni kindlustusosakust, mitte tervest riikliku pensioni summast. Baasosa ja staaþiosak jäävad puutumata.

k*:
Kunagi, kui küsisin pangast infi kgumispensionide kohta, sain aru, et neid makseid saab sooritada kuni 55 eluaastani. Kui pensioniiga tõuseb ning tõenäoliselt töötan ma ka peale 55 eluaastat, kas siis on võimalik neid makseid ka edasi maksta ja mis tingimustel. Ka 8 aasta jooksul on võimalik olemasolevale summale arvestatav osa juurde maksta, isegi siis, kui see osa rahast enam mingeid intresse juurde ei teeni.

Kaidi Oone
55 eluaastat on oluline verstapost III sambas ehk täiendavas kogumispensionis ja sellest eluaastast alates on võimalik saada väljamakseid.
II sambas ehk kogumispensionis on oluliseks verstapostiks riiklik pensioniiga (2016. aastast nii naistel kui meestel 63. eluaastat). II sambas on võimalik sissemakseid teha nii kaua, kui inimene ise soovib ning 63. eluaasta ei tähenda seda, et pensioni kogumine lõpeb. Küll aga ei saa enne pensioniea saabumist väljamakseid.

künkakuningas:
Kas fondide kasv vähemalt inflatsiooniga võrdses tempos (keskmiselt, mingil perioodil) on (edasi-)kindlustuse või millegi muuga garanteeritud ja millises mahus? Kui suured on (hakkavad olema) fondide väljamaksereservid?

Kas fondides on mingi investeerimiskapital juba olemas või hakkab tegevus pihta alles piisavate summade (sissemaksete) kogunemisel?

Veiko Tali
1. Pensionifondide tootlus sõltub tervikuna nende investeerimistegevusest ega ei ole mingit moodi kindlustatud. Pensionifondid ei luba mingit garanteeritud tootlust, see on neile isegi keelatud. Isik võib valida erineva investeerimisstrateegiaga fonde.
Põhjalikumalt soovitan tutvuda kogumispensionide ja investeerimisfondide seadustega.

2. Reeglina laekub igasse kohustusliku pensionifondi kõigepealt pensionifondivalitseja osaluse summa, mida hakataksegi esmalt investeerima.

Ekstaole:
Kas väärtpaberikeskus on avaliku teabe seaduse mõistes teabevaldaja?

Kaidi Oone
Jah, on küll. Oleme käesolevas intervjuus viidatud seaduste ja riigiga sõlmitud lepingu alusel avalike ülesannete täitja.

Mamiis:
Mis siis saab kui fondi investeering täielkult p''se läheb. Kõihe hullema tsenaariumi puhul.

Kaidi Oone
Kõige hullema stsenaariumi puhul võetakse fondi valitsemine üle. Kui tegemist on fondi valitsemisel toime pandud tahtlike seaduserikkumistega, siis hüvitatakse kaotatud rahast 10 000 EURi ulatuses 100% ja ülejäänud summast 90%.
Kui fondi osakute väärtus langeb, fondi valitsemist üle võetud ei ole, siis on osakuomanikul alati võimalus fondi vahetada.

zorro:
Kui inimene on liitunud II sambaga, kas ta saab siis I sambast vähem pensioni. Kui jah, siis kui palju vähem?

Kaidi Oone
Jah, I samba pension tõepoolest väheneb. Kui nagu korduvalt intervjuu käigus on öeldud - väheneb kindlustusosak. Täpsemad tabelid www.pensionikeskus.ee->küsimused->liitumine ja sissemaksed.

umadar:
Olen töötav naispensionär, sünniaastaga 1942.Liitusin pensinoni fondiga. Milline on minu pensionifondi pärimise kord?

Kaidi Oone
Kui liituja sureb enne väljamaksete tegemise algust, pärib Tema pärija kogu kogutud summa ning võib aasta jooksul summa sularahana pensionifondist välja võtta. Kui pärija(d) ei ole aasta jooksul peale pärandi avamist vastavat avaldust teinud, kantakse päritud osakud pärija(te) pensionikontole.

Kui liituja sureb peale väljamaksete tegemise algust, siis tehakse väljamakseid tema poolt väljamaksete lepingus nimetatud isikule lepingus kokkulepitud aja jooksul. Sellisel juhul ei pärita kogu summat, vaid lepingus nimetatud soodustatud isik saab garanteeritud perioodi jooksul liitujale arvestatud pensioni väljamakseid.

asotsiaal:
Palju teil kummalgi oma peres lapsi on?

Kui kõigil oleks üks laps peres järgnevalt, kas ka siis veaks II sammas välja?

Kas on mingi negatiivse iibe number, mille juures põhimõtteliselt II sammas välja ei vea, ka kõige ideaalsema jutimise korral?

Veiko Tali
1. Meie peres on 2 (poiss)last - 14 a ja 10 a.

2. Kui igas peres oleks olnud vähemalt 3 last ja laste arv ei väheneks pikemas perspketiivis, siis võib-olla ei oleks päris sellisel kujul pensionireformi vajalik tehagi olnud.

3. Negatiivne iive mõjutab eelkõige riikliku pensionikindlustust. II samba fondid tegevuse edukus ei ole otseselt seotud iibe kujunemisega. (on küll kaudselt ja teatud tingimustel)

Ekstaole:
Mis saab osakutest kindlustusvõtja surma korral, juhul kui tal pärijaid ei ole?

Veiko Tali
Jäävad fondi, s.o osakud kustutakse ja selle võrra suureneb kõikide teiste osakuomanike osakute väärtus.

--------------------------------------------------------------------------------

Selleks, et hakata pensioni koguma juba järgmisest aastast, tuli pensioniga liituda hiljemalt 31. oktoobril. Kokku liitus kogumispensioniga 207 200 inimest, kellest üle 170 000 alustavad pensioni kogumist 1. jaanuarist ja üle 37 000 inimese liitusid enne 1. juunit, et alustada vanaduspõlve kindlustamist 1. juulist.

“Liitujate arv ületas meie prognoose märkimisväärselt,” ütles Oone toona. “Saada reformi esimesel aastal peaaegu pooled sihtgrupist – see on rohkem, kui keegi oleks osanud arvata.”

Aasta algul prognoositi, et aasta lõpuks liitub kogumispensioniga kõige optimistlikumate arvutuste järgi 100 000 inimest. See arv sai täis juba septembri viimasel päeval.

Kõige aktiivsemalt liitusid fondidega 1942.-1956. aastal sündinud inimesed, kellele see oli viimane võimalus.

Inimesed, kes 1. novembriks kogumispensioniga ei liitunud, saavad nüüd raha kogumispensionisse kandma hakata alles 2004. aasta 1. jaanuarist, kui esitavad liitumisavalduse järgmise aasta 31. oktoobriks.

Ajakirjanduses on spekuleeritud, et oodatust kiirem liitumine lööb riigieelarvesse 310 miljoni kroonise augu. Rahandusministeerium ei oska öelda, kui suur auk võiks tulla ja kust selle lappimiseks raha saada.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 Oktoober 2002

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Eakamaid inimesi närib kahtlus, kas neil üldse on mõtet hakata teise pensionisambasse raha maksma, ometi on 45-60-aastaste pensionikogujate hulk viimastel võimalikel otsustamisnädalatel kerkinud veerandini liitunuist.

Miks nad otsustasid kogumispensioni kasuks?

Ajakirja Vikerkaar-Raduga toimetaja Alla Kallas (56) tunnistas, et pole kogumispensioniga siiani liitunud, ehkki homme on tal selleks viimane võimalus. «Kõige rohkem kardan ma seda, et osakute väärtus kukub ja ma oma rahast ilma jään,» nentis ta.

Peale selle on Kallas kindel, et tema palk, mis jääb pisut alla Eesti keskmise, lähiaastatel ei suurene ning seega kujuneb kogutav pensioniraha väga väikeseks.

«Pangast kinnitati, et juurde hakkaksin saama umbes 200 krooni, kuid ma ei ole sugugi kindel, kas see riski ära tasub,» nentis ta.

Tähtaeg seljatab hirmu

Kallas kaalub siiski, kas mitte raha mõnda konservatiivsemasse fondi paigutada, sest näiteks Saksamaa või mõne muu võimsa tööstusriigi võlakirjadesse paigutatud rahaga ei tohiks ju midagi hirmsat juhtuda.

Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektori Kaidi Oone kinnitusel kasvab eakate pensionikindlustajate hulk iga päevaga. Esmaspäevaks oli juba iga neljas liitunu sündinud varem kui 1956. aastal.

Oone hinnangul saavad eakamad inimesed järjest rohkem oma hirmudest üle ning liituvad viimasel hetkel pensionifondidega.

Veel kevadel olid Postimehe küsitletud pensionieelikud väga skeptilised: kümmekonnast üle 50-aastasest inimesest ei kavatsenud teise sambaga liituda mitte ükski. «Milleks, kui kogutav lisapension on vaid paarsada krooni kuus?» oli tavaline küsimus.

«Ometi on liitumine kasulik,» kinnitas Oone. «Suurema tööstaaþi tõttu mõjutab liitumine esimesest sambast laekuvat pensioni väga vähe, mistõttu ka väiksema palgaga ja väheste kogumisaastatega on kasu liitumiseks igal juhul piisav.»

Tema sõnul annab eakamatele lisaväärtust hiljuti muudetud kogumispensioni seadus, mille kohaselt saavad inimesed ka 64-aastaselt ja hiljem edasi töötades samuti sissemakseid teha ning nende kogumisperiood kujuneb pikemaks.

Oone rääkis, et hiljutisel «Rahakompassil» pensioniteavet pärinud eakate inimeste põhiprobleem oli usaldamatus finantsasutuste vastu. «Pärast Maapanga ja mitme teise panga pankrotti,» viitas ta.

Hansapanga fondihalduri Paavo Põllu kinnitusel pole vanematel liitujatel midagi karta. «Tellerid pakuvad neile konservatiivseid fonde, kus kindlamate riikide ja ettevõtete võlakirjadesse paigutatud rahaga ei saa midagi juhtuda,» selgitas ta.

Konservatiivsed valikud

38 protsenti eakamatest liitunutest on seni valinud konservatiivse, 34 protsenti keskmise ja 28 protsenti agressiivse investeerimisstrateegiaga fondi. Järgmises vanusegrupis, mis hõlmab 1957.-1961. aastal sündinuid, on ligi pooled otsustanud agressiivse fondi kasuks.

Paavo Põld soovitas pensionifondidega liituda ka 45-60-aastastel füüsilisest isikust ettevõtjatel (FIE), kuigi esialgu nad sissemakseid teha ei saa. Kui tänased FIEd siiski mõne aasta pärast taas palgatööle peaksid minema, ei ole neil paraku enam võimalust teise pensionisambaga liituda.

45-60-aastasi maksumaksjaid on Eestis kokku 180 000, selle nädala alguseks oli neist kogumispensioniga liitunud 22 protsenti.

Päramine aeg liituda

Millal on viimane päev kogumispensioniga liituda, sõltub inimese sünniaastast.

tähtaeg sünniaeg

1. 11. 2002 1942-1956

1. 11. 2003 1957-1961

1. 11. 2004 1962

1. 11. 2005 1963

1. 11. 2006 1964

1. 11. 2007 1965

1. 11. 2008 1966

1. 11. 2009 1967

1. 11. 2010 1968

1. 11. 2011 1969

1. 11. 2012 1970

1. 11. 2013 1971

1. 11. 2014 1972

1. 11. 2015 1973

1. 11. 2016 1974

1. 11. 2017 1975

1. 11. 2018 1976

1. 11. 2019 1977

1. 11. 2020 1978

1. 11. 2021 1979

1. 11. 2022 1980

1. 11. 2023 1981

1. 11. 2024 1982

-------------

Olulised tähtajad

• 1. jaanuarist 2004 saab alustada kogumist uude pensionifondi

• 1. jaanuarist 2005 saab fondi vahetada

• 1. jaanuarist 2007 on võimalikud väljamaksed pärijatele

• 1. jaanuarist 2009 algavad pensioni väljamaksed

---------------

Kolmandik liitunud

• Kogumiskindlustuse-ealisi maksumaksjaid on kokku 518 000

• Eilseks oli liitunuid ligi 169 000

• Esimeses etapis liitus 37 055, nende keskmine palk oli 7750 krooni

Erkki Erilaid