Artiklid
- Üksikasjad
Hiie Talpas,
TAAVI PALK konsultant
Alates 1.juulist hakkab Eestis kehtima kogumispensioni seadus, mis toob tööandjale juurde uue kohustuse pidada töötaja brutopalgast kinni 2% pensionikindlustuse makset ning kanda see üle maksuametile. Varsti jõuab kätte 1.juuli ning alates sellest kuupäevast tehtavatelt väljamaksetelt tulebki juba kogumispensioni makse kinni pidada. Suuremas osas ettevõtetes makstakse juuni töötasu välja juuli esimestel päevadel , seega nendes firmades tuleb juba juuni eest arvestatud töötasult kinni pidada kogumispensioni makse.
Millele tuleks tähelepanu pöörata.
kogumispensioni fondidega saavad liituda ainult residendist füüsilised isikud
kohustuslik on kogumispensioni makse kodanikele, kes on sündinud pärast 01.01.1983 aastat. Kuna kohustuslik makse kinnipidamine algab 18 aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist, rakendub 1. juulist 2002 kohustuslik kinnipidamine ainult 1983. aastal sündinuile
kogumispensioni fondidega ei saa liituda isikud, kes on sündinud enne 01.01.1942
1942-1956 sündinute viimane võimalus liitumiseks on 31.10.2002
töötajal , kes liitub kogumispensionifondiga peale 31.05.2002 hakatakse makset kinni pidama alates 01.01.2003
kui isik on kogumispensioni fondiga liitunud, siis välja astuda sealt enam ei ole
võimalik
informatsioon vabatahtlikest liitujatest peab jõudma ka tööandjateni , s.t.,
et töötaja on kohustatud isiklikult teatama oma tööandjale kogumispensioniga liitumisest.
tööandja saab informatsiooni isikute liitumisest kontrollida ka Pensionikeskuse internetilehelt
tööandja peab jälgima liitumiskuupäevi, et õigel ajal makset kinni pidama
hakata ( enne 31.10 liitunutel alates 01.01 järgmisest aastast ja peale 31.10 liitunutel alates 01.01 ülejärgmisest aastast )
tööandja kohustus on makset korrektselt kinni pidada ning iga kuu 10.kuupäevaks esitada Maksuametile deklaratsioon
kogutud pensionikindlustuse summad kannab tööandja üle Maksuametile
samuti 10.ndaks kuupäevaks
maksuameti aruandele 'Vorm TSD lisa 1' tuuakse kinnipeetud summad veergu 10
kogumispensioni makse suurus tuuakse eraldi välja ka töötaja aasta
tulude tõendil ehk siis aruandevormil 'Vormil TSM'
kogumispensioni makse summa ümardatakse kinnipidamisel täiskrooniks
Kogumispensioniga liitumist saab tööandja kontrollida internetis aadressil http://www.pensionikeskus.ee (Rubriik "Tööandjale" "Liitumispäring"). Seal saab vastuseks töötaja isikukoodile teada, millal töötaja on kogumispensioniga liitunud.
Eesti Väärtpaberikeskus töötab hetkel välja võimalust esitada päringuid tekstifailina ja/või otse üle interneti. Loodetavasti käivitub süsteem lähiajal, peale seda saab võimalikuks töötajate liitumise kontrolli automatiseerimine palgaarvestussüsteemides.
Kuidas täpselt kogumispensioni makset kinni pidada ja kuidas leitakse tulumaks põhikohaga ja tööettevõtulepinguga töötajal .
Toome 2 näidet töötajate kohta, kes on liitunud kogumispensioni fondiga:
Põhikohaga töötajalt (kelle arvestatakse tulumaksu arvutamisel maksuvaba miinimumi), brutopalgaga 10 000.- krooni, tuleb kinni pidada 2% kogumispensioni makset 200.- krooni , 1% töötuskindlustusmakset 100.- krooni ja 2262.- krooni tulumaksu , mis leitakse (10 000-200-100-1000)x26%. Nii kogumispensioni summa kui ka töötuskindlustuse summa arvestatakse tulumaksuvaba summa hulka.
Tööettevõtulepinguga töötajalt, kelle brutopalk on 10 000.- , tuleb kinni pidada 2% kogumispensioni makset 200.- krooni ,1% töötuskindlustusmakset 100.- krooni ja 2522.- krooni tulumaksu , mis leitakse: (10 000-200-100 )x26%.
Tööettevõtulepinguga töötajatel muutus töötuskindlustusmakse tulumaksuvabaks alates 25.aprillist 2002 .a. Tööettevõtulepinguga töötajal arvestatakse nüüdsest nii töötuskindlustus- kui ka pensionikindlustuse makse tulumaksuvabaks.
Tulumaksuseaduse muutmise seadus -> RKs RT I 2002, 41, 253 . Vastu võetud 25.aprillil 2002.a.
§1. Paragrahvi 42 tekst lõikes 2.1 asendatakse sõnad "§41 punktis 1" sõnadega "§41 punktides 1 ja 3".
Seadusemuudatus näeb ette, et analoogselt põhikohaga töötava residendist füüsilise isikuga arvatakse tulumaksuvabaks töötuskindlustus makse, arvestatakse tulumaksuvabaks ka füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasudelt arvestatud töötuskindlustus, välja arvatud juhul, kui väljamakse saaja on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana.
Eelmise seaduseredaktsiooni järgi arvestati tööettevõtulepinguga töötajal maksuvabaks ainult kogumispensioni makse.
Kogumispensioni makseid aitab arvestada TAAVI Palgaprogramm.
Kõik eelpool toodud uued seadused ja seadusemuudatused on TAAVI Palgaprogrammis juba arvesse võetud. Programm arvestab automaatselt kogumispensioni makset töötajatelt, kes on sündinud hiljem kui 01.01.1983 ning hakkab automaatselt arvestama õigest ajahetkest nendel töötajatel , kes on kogumispensioni II sambaga liitunud. Selleks tuleb töötaja kaardile sisestada fondiga liitumise kuupäev.
TAAVI Palgaprogrammi kohta saab lisainformatsiooni Taavi Tarkvara kodulehelt http://www.taavi.ee või tootetutvustusest http://www.raamatupidaja.ee/index.php/246:3512
- Üksikasjad
Tänavu peavad kohustuslikult liituma kõik tööturule sisenevad noored, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem. Aastatel 1942-1951 sündinud inimestele on veel kehtiva seaduse alusel liitumise viimane tähtaeg 31. mai.
Praegu on Riigikogus siiski seadusemuudatus, mille kohaselt saaksid 50-60-aastased valida fondi kuni 31. oktoobrini. Nii nemad kui ka aastatel 1952-1956 sündinud isikud hiljem enam pensionireformi teise sambaga liituda ei saa.
Liitumisavalduse esitamisega võtab inimene endale siduva kohustuse - liitunud isik ei saa kogumispensionist enam loobuda.
Esimesi annuiteedil põhinevaid igakuiseid väljamakseid hakkavad liitunud saama kindlustusseltsidelt alles pärast seda, kui liitumisest on möödunud vähemalt viis aastat ja kätte on jõudnud pensioniiga.
Töötajad, kes sõlmivad kindlustuslepingu enne 1. juunit, hakkavad maksma kaks protsenti oma brutopalgalt valitud pensionifondi juba juuli palgalt.
Pärast liitumislepingu sõlmimist peab kindlustaja teavitama oma tööandjat, kes samaaegselt sotsiaalmaksuga kannab maksuametile üle ka kindlustusmaksu. Seejärel lisab maksuamet liituja makstud kahele protsendile sotsiaalmaksu arvelt veel neli protsenti juurde.
Edasi kantakse kogu summa üle Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) pangakontole Eesti Pangas.
EVK arvestab laekunud summa eest pensionikontole vastava arvu pensionifondi osakuid ning kannab raha edasi liitunu valitud pensionifondile.
Erkki Erilaid
- Üksikasjad
Valimisvõitluses hulgi jagatavate lubaduste seas looks kompromissi tulumaksuvaba miinimumi tõstmine üheaegselt üksikisiku tulumaksumäära alandamisega kolme protsendipunkti võrra, hindab Ühispanga analüütik Sven Kunsing.
Tema hinnangul võiks maksuvaba miinimumi tõsta praeguselt 1000 kroonilt 1500 kroonile kuus ehk 12.000 kroonilt aastas 18.000 kroonile ja samal ajal alandada tulumaksu 26 protsendilt 23 protsendile.
«Toredad on need lubadused kõik, lähtuma peab eelarvest,» ütles Kunsing Postimees Online'le.
«Kindlasti on väga hea alandad üksikisiku tulumaksumäära. Ühelt poolt jätaks see inimestele kätte rohkem raha, aga seda tuleb teiselt poolt katta. Näiteks tarbimise maksustamise arvelt ehk siis tuleb tõsta käibemaksu,» arutles Kunsing.
Üksikisiku tulumaksumäära alandamine jätab Kunsingu sõnul inimesel võimaluse valida, kas tarbida või säästa. «See soodustab säästmist,» sõnas analüütik.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine aitaks leevendada jällegi toimetulekut madalama sissetulekuga elanikkonna kihtides. «Seal on see viga, et tõenäoliselt säästmist sellega ei suurenda,» rääkis Kunsing. «Suur osa sellest rahast läheks tarbimisse, mis ei ole ka halb, sest majandusele kokkuvõttes mõjub see kasulikult.»
«Nende kahe poliitika vahe on selles, et üks mõjub kõigile ja teine mõjub ebaproportsionaalset rohkem vaesematele,» sõnas ta. «Nende kahe käigu kombinatsioon on sotsiaalselt õiglasem ja ilmselt ka poliitiliselt veidi laiema kõlapinnaga.»
Astmelise tulumaksu ideed ei pea analüütik kuigi tugevaks. «Need, kes seda täna õiglaseks peavad, võiksid mõelda, et ka nende sissetulekud kasvavad ja kui jõutakse kõrgemasse maksuastmesse, ei oleks nad enam nii väga rahul.» Keskmise palga tõusu näitab aga statistika ja eeldatavasti jätkub see kasv ka Euroopa Liiduga liitumisel.
«Seetõttu pooldaks maksuvaba miinimumi tõstmist kombinatsioonis üksikisiku tulumaksumäära alandamisega,» ütles Kunsing. «Sel juhul ei saaks muidugi tulumaksumäära alandada 20-protsendile nagu Reformierakond välja pakkus.»
Kunsingu hinnangul võiks maksuvaba miinimumi tõsta praeguselt 1000 kroonilt 1500 kroonile kuus ehk 12.000 kroonilt aastas 18.000 kroonile ja samal ajal alandada tulumaksu 26 protsendilt 23 protsendile.
«See peaks olema ekvivalentne nii selle variandiga kui lihtsalt maksuvaba miinimumi tõstetakse kaks korda, kui tulumaksumäära alandamisega 20-protsendile,» lisas ta.
Reformi maksumus oleks analüütiku hinnangul ligi kaks miljardit krooni. Sama suureks hindas oma 20-protsendilise tulumaksu idee maksumust Reformierakond.
«See oleks «hundid söönud ja lambad terved variant»,» sõnas Kunsing. Võib-olla sellise platvormiga suudaksid Reformierakond ja Keskerakond koos jätkata. Ei tea kui huvitatud nad sellest on, aga selline variant võimalust pakuks küll.»
Epp Kukemelk
- Üksikasjad
Vähem kui kuu aja pärast paneb Eesti Väärtpaberikeskus (EVK) teise pensionisamba fondivalikuks loosirattasse nende 18-aastaste tööturule sisenejate nimed, kes pole mai lõpuks kogumispensioni fondi valinud, kirjutab Äripäev.
Kõigile 1983. aastal või hiljem sündinutele on tööle minnes teise pensionisambaga liitumine kohustuslik. Mai lõpuks peavad oma valiku tegema need noored, kes on tööle asunud enne juunikuud.
Alates juulikuu palgast hakkab minema kaks protsenti nende brutosissetulekust teise samba fondi, millele riik lisab neli protsenti sotsiaalmaksu arvel.
Liitumisavalduse esitamata jätmisel loosib EVK kõigi konservatiivse strateegiaga fondide seast suvalise välja. Sada protsenti võlakirjadesse investeerivaid fonde pakuvad kõik kuus turulolijat.
«Valik toimub järjest kõigi registreeritud kogumispensionifondide vahel, ei eelistata ühtegi fondivalitsejat ega ka fondi,» ütleb Eesti Väärtpaberikeskuse spetsialist Katrin Läkk.
Rahandusministeeriumi hinnangul siseneb tänavu tööturule 3000 noort, järgmisel aastal aga juba 5000.
Teise sambaga liitumise avaldusi saab esitada möödunud laupäevast ja eile kella viieks pärastlõunal oli oma valiku teinud 935 inimest. Noor kohustuslik liituja on neist iga kümnes.
InBro & Partnersi kindlustusmaakleri Mari Marksoni sõnul pole ükski noor veel nõu küsima tulnud, küll aga on ühendust võtnud firmade personalijuhid, kelle juurde värsked tööleminejad on abi küsima tulnud.
«Loosikatlasse sattumise oht aga on selles, et kui see fond ei sobi, siis vahetamine on kulukas ning raha on paigutatud juba valesse kohta. Pigem pühendada see pool tundi ja enda eelistus välja selgitada».
Üks tähtaeg kukub sel aastal aga veel oktoobri lõpp, mil peavad olema fondivaliku teinud kõik pärast 1. juunit tööle asunud noored. Järgnevatel aastatel jääb avalduste esitamise kuupäevaks 31. oktoober, il saab ka fondi vahetada.
PM Online
- Üksikasjad
Pärast üle kuu aja välja-kuulutatust pikemaks veninud ettevalmistusi saavad alates homsest esimesed pensionipõlve kindlustada soovijad teha valiku viieteistkümne erineva riski- ja tootlustasemega pensionifondi vahel.
Et kohustusliku pensionikindlustusega liituda, peab huviline minema kas pangakontorisse, kindlustusseltsi või hoopis täitma avalduse internetipangas või pensionikeskuse interneti koduleheküljel aadressil www.pensionikeskus.ee.
Teise samba fonde hakkavad pakkuma Ühispank, Hansapank, Sampo, LHV, Seesam ja ERGO Europa koos Trigon Capitaliga. Kokku tuleb turule 15 investeerimisstrateegiaga fondi, mille tootlused võivad jääda enamasti 3-7 protsendi vahele aastas.
Liitumine toimub tasuta
Eile oli küll registreeritud alles 11 fondi, kuid täna kogunev finantsinspektsiooni juhatus kinnitab eeldatavasti ka ülejäänud nelja fondi tingimused. Esimestel aastatel liitub fondivalitsejate hinnangul reformiga 50 000-200 000 inimest, kes investeerivad pensioni teise sambasse kokku ligikaudu miljard krooni.
Hansapanga investeerimisfondide portfellihalduri Paavo Põllu hinnangul on fondihaldurid oma personali välja õpetanud, et esimestele soovijatele juba homme jagada asjatundlikku teavet nii oma kui ka teiste turuosaliste loodud fondide kohta. «Vastavalt seadusele peavad kõik valitsejad pakkuma oma klientidele ka teiste fondihaldurite tooteid,» ütles Põld.
Tema sõnul peab soovija võtma näiteks pangakontoris liitumiseks kaasa ainult mõne isikut tõendava dokumendi. «Kohapeal saab täita avalduse ja tellerid peaksid suutma vastata kõigile liitumist puudutavatele küsimustele,» rääkis Põld.
Liitumine toimub tasuta. Küll aga võtavad fondivalitsejad valitsemistasu vastavalt kogumispensioniseadusele võlakirjafondidelt kuni 1,5 protsenti ja kõrgema riskiga fondidelt kuni kaks protsenti kogutud rahalt aastas. Lisaks võtavad fondid osakute väljalaskmistasu kuni kolm protsenti ja tagasivõtmistasu kuni üks protsent osaku puhasväärtusest.
Tuleb teavitada tööandjat
Finantsinspektsiooni investeerimis- ja pensionifondide järelevalve osakonna juhataja Angelika Koha soovitab tulevastel investoritel teha oma fondivaliku otsused kaalutletult, vaagides põhjalikult erinevate kohustuslike pensionifondide eeliseid ning kontrollides fondivalitseja tegevusloa olemasolu ja fonditingimuste registreeritust.
Need, kes sõlmivad kindlustuslepingu enne 1. juunit, hakkavad maksma kaks protsenti oma brutopalgalt valitud pensionifondi juba juuli palgalt. Põllu sõnul tuleb pärast liitumislepingu sõlmimist teavitada oma tööandjat, kes samaaegselt sotsiaalmaksuga kannab maksuametile üle ka kindlustusmaksu. «Seejärel lisab maksuamet kahele protsendile liituja poolt makstud sotsiaalmaksu arvelt veel neli protsenti juurde,» rääkis Põld.
Edasi kantakse kogu summa üle Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) pangakontole Eesti Pangas. EVK arvestab laekunud summa eest pensionikontole vastava arvu pensionifondi osakuid ning kannab raha edasi liitunu poolt valitud pensionifondile.
Tänavu peavad kohustuslikult liituma kõik tööturule sisenevad noored, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem. Aastatel 1942-1951 sündinud isikutele on kehtiva seaduse alusel liitumise viimane tähtaeg 31. mai. Praegu on Riigikogus siiski lugemisel seadusemuudatus, mille kohaselt saaksid 50-60-aastased valida fondi kuni 31. oktoobrini. Nii nemad kui ka 1952-1956 sündinud isikud hiljem enam liituda ei saa.
Esimesest juunist kuni 31. oktoobrini peaksid liituma kõik isikud, kes soovivad hakata makseid tasuma 1. jaanuarist 2003.
Erkki Erilaid
Lehekülg 1627 / 1630
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee