Artiklid

Enn Tosso

Maksuameti uuele infotelefonile 1811 esitatakse kõige sagedamini küsimusi tuludeklaratsiooni esitamise kohustuse kohta.

Maksuameti peadirektori Kaja Tamme sõnul on tuludeklaratsiooni esitamise kohustus üldjuhul kõigil füüsilistel isikutel, kes on saanud 2002. aasta jooksul maksustatavat tulu (palgatulu, vara võõrandamise tulu jne).

Tuludeklaratsioon (vorm A) esitakse paberkandjal oma elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele või e-maksuametis 31. märtsiks 2003.a. Oluline on siinjuures, et deklareeritakse ainult maksustatavaid tulusid. Tulud, mis on maksuvabad, deklareerimisele ei kuulu. Erandiks on siin 12 000 krooni maksuvaba tulu, mille arvestab tulust maha Maksuamet.

Samas on isikuid, kes ei pea tuludeklaratsiooni esitama. Isikud, kes ei pea deklaratsiooni esitama onjärgmised:

1) kellel puudus 2002. aastal maksustatav tulu;

2) kelle kogutulu 2002. aastal ei ületanud 12 000 krooni (maksuvaba määr);

3) kelle ainsaks maksustatavaks tuluks maksustamisperioodil oli ühes või mitmes töökohas töötamisest saadud tulu (palk, preemiad, haigusrahad, jms), kui nendelt on õigesti kinni peetud tulumaks.

Kuigi ainult palgatulu ja haigusraha saanud isikul deklaratsiooni esitamise kohustust ei ole, tuleb tuludeklaratsioon esitada juhul, kui inimene soovib kasutada 2002.a. tehtud kulude maksusoodustust (nt koolituskulud, eluasemelaenu intressid jne).

Kui ikka ei ole kindel, kas peab esitama deklaratsiooni või mitte, siis soovitatav on ikkagi esitada.

Samuti küsitakse palju abikaasade ühise tuludeklaratsiooni kohta.
Kaja Tamme sõnul on abikaasadel (ainult seaduslikult abielus) õigus esitada ühine tuludeklaratsiooni. Ühise deklaratsiooni saavad esitada ka abikaasad, kes abiellusid 2002. aastal või üks abikaasa suri 2002.a. kestel või peale seda. Vabaabielus elavad isikud ühist deklaratsiooni esitada ei saa. Samuti ei saa maksustamisperioodi kestel lahutatud isikud ühist deklaratsiooni esitada.

Kindlasti on kasulik ühine deklaratsioon esitada, kui üks abikaasadest ei tööta või tema tulu on olnud väiksem kui 12 000 krooni.

Kes pensioniraha liigutab?

Tööandja peab brutopalgast kinni 2% ja kannab pensionimakse saadud summas üle maksuametile, lisades maksudeklaratsiooni.

Maksuamet kontrollib, kas esitatud deklaratsioon on õige ja vastab kogumispensioniga liitujate andmetele.
Kui deklaratsioonis ei ole vigu ja pensionimakse on laekunud, lisab maksuamet palgast kinni peetud summale riigipoolse panuse sotsiaalmaksust, mis on 4% brutopalgast. Kogu summa
(2% + 4%) kannab maksuamet üle Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) kontole Eesti Pangas. Samuti edastab maksuamet EVK-le andmed isikute kohta, kelle vahendid registripidajale üle kanti (isiku nimi, isikukood, tasutud makse summa).

EVK arvestab laekunud summa eest pensionikontole vastava arvu pensionifondi osakuid ning edastab raha liitunu valitud pensionifondile.

Millal jõuab raha kontole?

Maksukorralduse seaduse kohaselt peab tööandja pensionimaksed sarnaselt muude maksudega maksuametile üle kandma hiljemalt maksude kinnipidamise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Samaks ajaks peab olema esitatud maksudeklaratsioon.

Maksuamet kannab maksed ja sellelt arvestatud intressi tasumisel laekunud vahendid EVK kontole 15 tööpäeva jooksul alates deklaratsiooni esitamise ja makse laekumise kuupäevast.

Kui raha ja isikustatud andmed on maksuametist laekunud, väljastab EVK pensioniosakud laekunud summade eest hiljemalt järgneval pangapäeval.

Kogu protsess pensionimakse kinnipidamisest pensioniosakute väljastamiseni võib seega aega võtta ligi 2 kuud.
Näiteks jaanuaris kinnipeetud maksed peab tööandja maksuametile üle kandma hiljemalt 10. veebruariks.

Juhul kui maksed laekusid õigeaegselt ja deklaratsioon oli korrektne, jõuab raha maksuametilt EVK-le 3. märtsiks. Pensioniosakud väljastab Eesti Väärtpaberikeskus seega hiljemalt 4. märtsil.

Mis siis, kui ma pole pensioniosakuid õigeks ajaks saanud?

Juhul kui pensioniosakud ei ole õigeks ajaks kontole laekunud, on põhjus tõenäoliselt tööandja esitatud vigadega maksudeklaratsioon või tööandja maksuvõlg. Sellisel juhul ei saa maksuamet pensionimakset EVK-le edastada.
Kui tööandja maksuvõla tõttu tekib kogumispensioni raha liikumises viivitus, maksab tööandja võlasummalt intressi. Kui tööandja on võla tasunud, edastab maksuamet kogumispensionimakse EVK-le koos proportsionaalselt arvestatud intressisummaga.

Eile võttis Riigikogu vastu peretoetuste seaduse muudatuse, millega kuni üheaastaseid lapsi kodus kasvatav vanem saab lisaks lapsehooldustasule veel 100 krooni täiendavat lapsehooldustasu.

Seega saab last kodus kasvatav vanem nüüd riigipoolset toetust 700 krooni lisaks lapsetoetusele, mis sõltuvalt sellest, kas tegemist on esimese või teise lapsega, on 150 või 300 krooni, teatas sotsiaalministeerium.

Seadusemuudatus puudutab umbes 12.000 vanemat ja riigieelarvest kulub selleks 13,2 miljonit krooni.

Lisatoetus määratakse tagasiulatuvalt ka jaanuari kuu eest.

Lisatoetus laekub koos lapsehooldustasuga ja täiendavaid dokumente vanem selle saamiseks esitama ei pea.

Hiie Talpas

TAAVI PALK konsultant

Muutus maksuametile esitatav maksudeklaratsiooni vorm TSD, mis uues vormis tuleb jaanuari andmetega esitada 10. veebruariks. Uued vormid on saadaval maksuameti kodulehel. Põhjalikult muutusid (ka sisuliselt) kõik TSD vormi lisad alates lisast 4.

Olulisemateks palgaarvestust puudutavateks muudatusteks vormis TSD on:

* Lisandus 4 uut tululiigikoodi ja 2 tululiigikoodi sisu muutus võrreldes 2002 aasta deklaratsiooniga. Uue vormi koodid 11 (Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu) ja 15 (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstav töö- või teenustasu) sisaldusid vana vormi järgi koodis 01. Vana vormi kood 11 (Töötukassast väljamakstud hüvitised) jagunes uuel vormil koodideks 16..18.
* Muutus lisa 1 veerg 3 sisu. Seoses sellega, et mitmes ettevõttes töötav inimene saab alates aastast 2003 ise valida, milline ettevõte arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba summat, tuleb sinna veergu teha märge kõigil tasu saajatel, kellel maksuvaba summat arvestatakse, mitte ainult põhikohaga töötajatel.
* E-maksuametis imporditaval tekstifailil on uus formaat. Vanas formaadis import ei õnnestu, hetkeinfo põhjal saab seda teha alates reedest, 07.02.2003.
Aastast 2003 peab tulumaksu kinnipidaja väljastama tõendi TSM ainult maksumaksja nõudmisel.

Alanud aastal ei ole tulumaksu kinnipidajal enam lauskohustust väljastada kõigile maksumaksjatele tõendit tehtud väljamaksete ja nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta. Sellist tõendit antakse nüüd 1. veebruariks ainult maksumaksja nõudmisel (TMS § 40 lg 6).

Maksudeklaratsiooni vorm TSD on koostamiseks on vajalik TAAVI PALK programmi versiooniuuendus.

TAAVI PALK programmiga tutvuda ning laadida versiooniuuendust saab meie kodulehelt aadressilt http://www.taavi.ee.

06.02.03

Eesti rohkem kui 600 000 palgasaajat peavad 31. märtsiks tööandjale avalduse esitama, et nende palgast arvataks iga kuu maha 1000 maksuvaba krooni.

Tulumaksuseaduse kohaselt on igal töötajal õigus saada aastas maksuvaba tulu 12 000 krooni. Seni võeti tulumaksu kinnipidamisel igakuine maksuvaba 1000 krooni arvesse selles töökohas, kus inimene põhikohaga töötas, ja avaldust selleks kirjutama ei pidanud.

Tänavu 1. jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt võib tööandja maksuvaba osa arvesse võtta vaid juhul, kui töötaja on esitanud sellekohase ühekordse kirjaliku avalduse, kirjutab Postimees.

Järgmine avaldus tuleb esitada vaid juhul, kui inimene soovib edaspidi maksuvaba tulu arvestamist teise väljamakse tegija - näiteks teise tööandja - juures.

Kui inimene saab maksustatavat tulu mitmest allikast, valib ta maksuvaba tulu arvestamiseks ühe tulumaksu kinnipidaja.

Alates käesoleva aasta aprillist saab tulumaksu kinnipidaja maksuvaba tulu arvestada vaid juhul, kui talle on avaldus esitatud.

Avaldust mitteesitanutel arvestab tööandja tulumaksu kogu saadud palgalt. Tulumaksuvaba miinimumi võrra rohkem makstud summa ehk 3120 krooni aastas saab töötaja tagasi järgmisel aastal tuludeklaratsiooni alusel.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Annika Loigu sõnul saab nüüdsest maksuvaba tulu arvestada ka näiteks töövõtulepingu alusel tehtavatelt väljamaksetelt. «Samuti saab tulumaksu kinnipidaja juhul, kui mõnel kalendrikuul väljamakset ei tehtud või kui väljamakse oli väiksem kui 1000 krooni, maksuvaba tulu kasutamata osa arvesse võtta sama kalendriaasta järgmistel kuudel,» kinnitas Loigu.