Üksikasjad

Avaldatud: 20 jaanuar 2003

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

HELI RAIDVE - KARIN VAHTRA
Heli Raidve Tööõigusabi, Heli Raidve Tööõigusabi

Puhkuste ajakava tuleb tööandjal enne kuu lõppu valmis teha, vastasel korral võib töötaja minna puhkusele suvalisel ajal, mis ei pruugi tööandjale üldse sobida.

1. jaanuaril 2002.a jõustus puhkuseseadus (PuS), mille kohaselt muutusid puhkuse korralduse alused. Tööandjale on PuS § 15 lõikes 1 sätestatud kohustus koostada puhkuste ajakava kalendriaasta kohta ja teha see töötajatele teatavaks jaanuarikuu jooksul, seega hiljemalt 31.jaanuariks 2003.

Puhkuste ajakava tuleb töötajale tutvustada
Puhkuste ajakavas peaks kajastama andmed töötaja kohta, puhkuse liigi kohta (eraldi põhi-, lisa-, õppe- ja/või täiendav lapsepuhkus), missuguse perioodi eest puhkust antakse, puhkuse andmise aeg ja alus, ajakava teatavakstegemise kuupäev ning töötaja allkiri. Ajakava teatavakstegemise vormi seadus küll ei sätesta, kuid vaidluste vältimiseks on soovitav teha see töötajale teatavaks allkirja vastu. Töötajale, kellele jaanuari kuu jooksul ei ole võimalik ajakava tutvustada (nt viibib haiguslehel), tuleb seda tutvustada koheselt, kui töötaja tööle asub. Ajakava 2003.a jaanuaris koostamata või töötajale tutvustamata jätmise korral võib töötaja jääda 2003. aastal puhkusele endale sobival ajal. Selline töötaja teatab puhkusele jäämisest tööandjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette ning tööandja peab töötajale eelviimasel päeval enne puhkusele jäämist maksma puhkusetasu ja ei tohi teha töötajale takistusi puhkuse kasutamiseks.

Seadusest tulenevalt lähtutakse ajakava koostamisel eeskätt töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral ka töötajate soove.

Vanad puhkusenõuded ei aegu
Puhkuste ajakava koostamisel soovitame näidata, millise tööaasta eest puhkust antakse. Puhkuseseaduse kohaselt ei kohaldata aegumist puhkuse nõudele, mis tekkis enne 01.01.2002 ehk teisisõnu, kõik seisuga 01.01.2002 kasutamata puhkused peab töötaja kunagi ära puhkama. Kuna töölepingu lõpetamisel peab tööandja maksma kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist (kuni 4 aasta kasutamata puhkuse osas), oleks soovitav käesoleva aasta puhkuste ajakavas hakata andma lisaks korralisele puhkusele ka kasvõi osaliselt eelmiste aastate kasutamata puhkust (kui seda on). Sellisel juhul võib puhkuste ajakavas näidata nt kaks erinevat tööaastat ja nende eest antavad puhkused.

Puhkus võiks olla ühes osas
Puhkuse kestuse määramisel peab meeles pidama, et üldjuhul antakse puhkus korraga, s.t katkematult täies ulatuses. Puhkuse andmine osade kaupa võib toimuda ainult poolte kokkuleppel, kusjuures sellisel juhul peab ühe katkestamatu osa kestus olema vähemalt 14 kalendripäeva. Seega isegi juhul, kui töökorralduse eripärast tulenevalt on eelmistel aastatel antud puhkust kahes osas ning probleeme ei ole olnud, peaks käesoleval aastal enne lõpliku puhkuste ajakava koostamist sõlmima puhkust osaliselt kasutada sooviva töötajaga vastavasisulise kirjaliku kokkuleppe.

Puhkusetasu maksmisega ei tohi hilineda
Tööandjad, kes majandustegevuse eripärast tulenevalt võivad suveperioodil hilineda puhkusetasude väljamaksmisega, peavad arvestama, et puhkusetasu peab olema töötajale täies osas välja makstud või tema pangaarvele üle kantud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kui töötaja töötab töölepingu kohaselt esmaspäevast reedeni ja läheb puhkusele nt teisipäevast, peab puhkusetasu olema makstud eelmise nädala reedel. Puhkusetasu maksmisega hilinemise korral võib töötaja nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Seega võiks tööandja jaanuaris puhkuste ajakava koostamisel arvestada nt suvel tekkida võivate majandusraskustega ning kavandada selle perioodi puhkused arvestusega, et töökorralduses ei tekiks situatsiooni, kus üks töötaja läheb ajakava järgselt puhkusele, kuid eelmine töötaja ei ole tööle asunud seoses puhkuse pikendamisega. Samuti on soovitav arvestada võimalusega, et mõni töötaja võib puhkuse ajal haigestuda ja tema puhkuselt tagasitulek seetõttu viibida.

Tekkida võivaid puhkusi tuleks ette näha
Jaanuaris puhkuste ajakava koostades võiks tööandja võimaluse korral välja selgitada ka kõik tekkida võivad puhkused. Kui juba praegu on teada, et töötaja peres on oodata lapse sündi, võiks eeldatava sünnituse aja välja selgitada ja igaks juhuks töötaja puhkuse sellesse perioodi planeerida hoolimata sellest, et täna ei ole töötajal veel puhkuse aja valiku eriõigust tekkinud. Samuti võiks välja selgitada, kas mõni töötaja kavatseb suveperioodil hakata tegema nt sisseastumiseksameid kõrgkooli või ülikooli, mis kohustab tööandjat andma nimetatud perioodiks palgata puhkust.

Puhkuste ajakava koostamisest loe ka järgmisest Ärikoolituse rubriigist

Soovitused tööandjale töö efektiivseks korraldamiseks
selgitama viivitamatult välja eriõigustega töötajad, võtma neilt kirjalikud avaldused puhkusele mineku aja kohta ja kandma nende puhkuste ajad esimeses järjekorras ajakavasse;
selgitama välja töötajad, kellele lisaks korralisele puhkusele antakse lisaks nt eelmistel aastatel kasutamata puhkust;
selgitama viivitamatult välja töötajad, kes soovivad kasutada täiendavat lapsepuhkust või puhkust mitmes osas või kes soovivad kasutada käesoleval aastal nt palgata puhkust kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks või eksamisessiooniks vms või kes võivad aasta jooksul muutuda eriõigustega isikuks (lapse sünd jne), vajadusel vormistama kirjalikud kokkulepped;
koostama viivitamatult puhkuste ajakava;
võimalusel andma puhkuste ajakava eelnevalt töötajatele eeltutvumiseks, et selgitada välja võimalikud vead või täiendavad eriõigusega isikud (soovitavalt võiks märkida, et tegemist on puhkuste ajakava projektiga ning andma töötajatele tähtaja paranduste ja märkuste esitamiseks);
tutvustama lõplikku puhkuste ajakava töötajatele allkirja vastu, kusjuures kõik töötajad peaksid puhkuste ajakava allkirjastama hiljemalt 31.jaanuaril 2003.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2003

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Anti Ronk

* II sambaga liitujad peavad raamatupidajale liitumisest teatama

* Tööandjad peavad pensionikeskuses liitumise üle kontrollima

Jaanuari palgast hakatakse kahte protsenti kinni pidama neil inimestel, kes liitusid pensionireformi II sambaga eelmise aasta suvest kuni 31. oktoobrini. Sel perioodil liitus 168 395 ja kokku on liitunuid Eestis 207 200 inimest.

“Selleks, et vältida asjatuid sekeldusi, peaksid raamatupidajad kontrollima, kas töötaja on liitunud II sambaga või mitte,” ütles maksuameti peadirektori asetäitja kohusetäitja Kaja Tamm. “Reaalne elu on näidanud, et ainult töötaja ütlusele lootma jääda ei ole mõtet. Eelmise aasta sügisel peeti keskmiselt 1200 isikul kuus makse kinni, kuigi tegu polnud kohustatud isikuga.”

Tööandja kohustus. Pensionifondiga liituja peaks teavitama otsusest oma ettevõtte raamatupidajat ja tööandjal on alates sellest aastast kohustus kontrollida, kas isik on liitunud II sambaga.

“Kuidas töötaja oma tööandjale liitumisest teatab, on töötaja ja tööandja vaheline asi. Mõni tööandja on teinud teatamise korrast isegi sisemise juhendi, teistele piisab trepi peal mainimisest. Tööandjal ei ole õigust küsida töötajalt valikuavalduse koopiat. Samuti pole tööandjal vaja teada töötaja pensionikonto numbrit ega valitud fondi,” ütles Sampo Varahalduse arendusjuht Peeter Schamardin.

Tööandjal on lihtsam töötajate liitumine üle kontrollida, kui hiljem mitmeid kordi makseid ja deklaratsioone korrigeerida. Töötajate liitumist saab kontrollida internetis kas lihtpäringuna, sisestades töötaja isikukoodi või masspäringu internetiaadressilt . Nimekirja alusel kontrollimine maksab 500 krooni.
Ka ühe töötaja vale pensionimakse korral jäävad firma kõigi töötajate maksed maksuametis toppama. Väga heaks abiliseks on kontrollimise juures www. pensionikeskus.ee, alajaotus “info tööandjale”. Vajaliku kontonumbri ja viitenumbri, kuhu kaks protsenti kanda, saavad raamatupidajad maksuametist.

Makse 10. kuupäevaks. “Tööandja peab kinnipeetud makse edastama maksuametile järgneva kuu 10. kuupäevaks, samal ajal peab tööandja saatma ka deklaratsiooni. Maksuametil on aega edastatud rahade ja deklaratsioonide kontrollimiseks 15 tööpäeva,” ütles Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor ja juhatuse liige Kaidi Oone.

“Palgast kinni peetud raha liigub suunal tööandja-maksuamet-EVK-fond ehk rahad liiguvad lõppsihina pensionifondi. Pensionikontole jõudnud raha vahetatakse inimese valitud pensionifondi osakute vastu,” ütles Oone. Inimese pensionile jäädes ostab fond osakuid tagasi.

Maksuameti peadirektori asetäitja kohusetäitja sõnul olid esimesel kogumisperioodil 80 protsenti deklaratsioonidest täidetud vigaselt, mille tulemusena jäi umbes neli miljonit krooni maksuametile üle kandmata.

Firmade sotsiaalmaksu võla tõttu jäi üle kandmata 5,7 miljonit krooni. Teise liitumisperioodi lõpuks oli vigade osa langenud 10 protsendile.

Selle aasta 31. oktoobrini on viimane võimalus süsteemiga liituda umbes 48 000 inimesel, kes on sündinud aastatel 1957– 1961. EVK ootab aga vähemalt 60 000 täiendavat süsteemiga liitujat. Prognoositav rahaline laekumine on aga üle 60 miljonit krooni kuus, mis kasvatab aasta lõpuks fondide kogumahu peaaegu ühe miljardi kroonini. Prognoosis ei ole arvestatud tööturule sisenejaid, mis suurendab arvu veelgi.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 jaanuar 2003

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Raigo Neudorf

* Maksuamet peatab pensioniraha ministri määrusest tulenevalt

* Hetkel pole teada, kui paljude inimeste raha maksuametis kinni on

Tööandja sajakroonine sotsiaalmaksuvõlg on piisav põhjus, et pensioni II samba ehk kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimese raha ei jõua tema pensionikontole, vaid jääb toppama maksuametisse, kuni tööandja võla likvideerib.

“Tõepoolest, kui tööandjal on maksuameti ees kasvõi sajakroonine võlgnevus, ei saa maksuamet inimeste kohustusliku kogumispensioni raha Eesti Väärtpaberikeskusele edastada,” ütles maksuameti peadirektori asetäitja Kaja Tamm.

Tema sõnul seisab see senikaua, kuni tööandja pole oma võlgnevust likvideerinud. Laekunud raha maksuameti kontol aga ei teeni intressi.

Maksuamet kuritarvitab olukorda. “Praegu kuritarvitab maksuamet mu meelest olukorda täielikult. Ta kasutab töötajaid ära, et distsiplineerida tööandjaid sotsiaalmaksu maksma,” ütles Guido (nimi muudetud), kelle pensionikontole pole tööandja võlgnevuse tõttu raha jõudnud. “Kuidas see saab nii olla, et maksuamet võtab minu raha ära, kuna tööandjal on näiteks 200-kroonine sotsiaalmaksu võlg? Kuidas on minu raha sellega seotud, miks mind selles ära kasutatakse?”

II sambaga liitunud pettunud kliendi sõnul see ajab teda tigedaks see, et teise samba lansseerimisel polnud kusagil sellest juttu. “Pööraku tööandja vastu, mitte minu vastu,” ütles Guido.

Kaja Tamme sõnul ei saa maksuamet teisiti käituda. “Maksuamet peab nii talitama, kuna vastav kord on paika pandud rahandusministri määrusega,” selgitas Tamm.

Samas ei osanud ta öelda, kui palju on neid inimesi, kellel tööandja võlgnevuse tõttu pensioniraha maksuametis seisab ning kui suure summaga tegu võib olla. “Selle väljaselgitamine võtab aega,” lisas ta.

EVK-l puuduvad andmed. Ka Eesti Väärtpaberikeskuse turunduse ja avalike suhete osakonna juhataja Eva Palu ütles, et väärtpaberikeskusel pole andmeid selle kohta, kui palju võiks olla neid inimesi, kellele tööandja sotsiaalmaksuvõla tõttu pole pensionikontole raha laekunud. “Need andmed on ainult maksuametil,” ütles Palu.

Tamme sõnul peab ettevõtte deklaratsioon vastama kehtestatud nõuetele. Vastasel juhul
ei edasta maksuamet pensioniraha. Tamm ütles, et kuni 1. jaanuarini pidid töötajad tööandjat teavitama II sambaga liitumisest ise, ent alates 1. jaanuarist peab töötajate II sambaga liitumist kontrollima tööandja.

Läinud aasta septembris teatas maksuamet, et kõige levinumad vead deklaratsioonide esitamisel on makse summa valearvestus (639 deklaratsioonis 6387 isiku puhul) ja vale või puuduv isikukood (408 deklaratsioonis 7035 isiku puhul). Seda ainuüksi pärast esimest liitumisperioodi.

Lisaks sellele jäi edasi kandmata 180 000 krooni, kuna maksu kinnipidajal ehk tööandjal oli vaatamata korrektsele deklaratsioonile maksuvõlg näiteks sotsiaalmaksu või kogumispensioni makse osas.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Tulumaksuseaduse (TMS) § 42 lg 1 ja 2 uue redaktsiooni kohaselt võib residendist füüsilisele isikule tehtavatest § 41 punktides 1, 3, 6, 7 ja 12 nimetatud väljamaksetest enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabastusest maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel. Kui väljamakse saaja saab tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib mahaarvamise teha ainult üks, maksumaksja poolt valitud tulumaksu kinnipidaja. TMS § 61 lg 18 järgi peab maksumaksja avalduse esitama 31.märtsiks 2003, v.a juhul, kui ta on selle juba esitanud.

Võrreldes eelmiste maksustamisperioodidega on laiendatud tulude loetelu, milliste väljamaksmisel võib tulumaksu arvutamisel maksuvaba tulu maha arvata, kuid selleks peab igal juhul olema esitatud maksumaksja kirjalik avaldus, sh ka ühe tööandja juures töötamisel. Maksumaksja ühekordne kirjalik avaldus kehtib seni, kuni toimuvad maksumaksja tulude saamisel muudatused (töökoha vahetus, tuluallikate muutus vms) ning avalduse kehtivuse aeg ei ole piiratud kuu või aastaga.