Üksikasjad

Avaldatud: 27 veebruar 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Väino Rajangu
TTÜ professor, majandusteaduste doktor

Riigikogu valimiseelsel perioodil on astmelise tulumaksu teema muutunud väga aktuaalseks. Ka Äripäevas on sel teemal ilmunud rida huvitavaid ja kaalukaid artikleid. On nii astmelise tulumaksu pooldajaid kui ka vastaseid.

Arenenud riikides on kasutusel tulumaksusüsteemid, mille analüüsimisest võib saada toetust erinevatele maksustamispõhimõtetele. Maksusüsteemi muutmine on poliitiline otsus, mis sõltub otsustajate tahtest ja eesmärgist, mida püütakse saavutada. Iga otsusega käivad kaasas nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud. Kui mõjud oleksid ainult positiivsed, siis puuduksid idee elluviimisel vastased ja idee oleks ammu realiseeritud. Tulumaksuseaduse muutmise otsustamine on valikute tegemine, millega kindlasti midagi võidetakse ja midagi kaotatakse. Järgnevalt ongi analüüsitud tänase Eesti ja astmelise tulumaksusüsteemide positiivseid ja negatiivseid külgi.

Praeguse tulumaksusüsteemi plussid:
- rakenduse lihtsus nii töötajale kui tööandjale,
- lihtne arvutada,
- ülevaatlik,
- ei pärsi inimeste initsiatiivi,
- ei vaja keskmise palga kasvuga muutmist,
- maksuametil lihtne kontrollida,
- kontrollimiseks suhteliselt väike inspektorite arv,
- võimaldab maksuvaba miinimumiga vähendada väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust enam kui suuremate sissetulekutega inimestel,
- puuduvad maksusumma ootamatused, mis on seotud mitmest kohast palga saamisega;

Praeguse tulumaksusüsteemi negatiivsed küljed:
- soosib suurt erinevust inimeste sissetulekutes.

Astmelise tulumaksu süsteemi miinused:
- tulumaksu arvutused hägusemad nii töötajatele kui tööandjatele, mis tulenevad erinevatest tulumaksumääradest,
- puudub ülevaatlikkus,
- pärsib inimeste initsiatiivi, eriti siis, kui on oht, et sissetulek võib sattuda tulumaksumäära järgmisesse astmesse,
- maksuameti töö keerulisem, sest on vaja täiendavalt kontrollida tulumaksumäära astmete rakenduse õigsust,
- kontrollimiseks vajalik suurem inspektorite arv,
- kontrollimiseks vaja täiendavaid vahendeid,
- seoses aastast aastasse kasvava keskmise palga tõusuga väheneb tulumaksumäära madalamate astmete maksjate osakaal ja leiab aset üldine maksukoormuse kasv,
- kaasneb hinnatõus,
- keerulisem maksusüsteem kutsub esile maksunõustajate vajaduse, kelle teenuse kasutamise eest tuleb täiendavalt maksta,
- ootamatused maksustamisperioodi lõpus, seoses mitmest kohast palga saamisega (honorarid, loengutasud, kohakaaslus jne), mis võivad sissetuleku viia järgmisesse tulumaksu astmesse;

Astmelise tulumaksu plussid:
- võimaldab mõnevõrra enam vähendada väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust ja suurendada suurema sissetulekuga inimeste maksukoormust
- võimaldab varjatud maksukoormuse kasvu ja sellega vältida poliitikutel ebapopulaarseid otsuseid vastu võtta
- suureneb tööhõive, sest tuleb rakendada täiendavaid maksuinspektoreid ja nõustajaid.

Tulumaksuseaduse põhimõtteline muudatus on oluline majanduspoliitiline otsus, mis lisaks siseriiklikele mõjudele toob kaasa olulise rahvusvahelise resonantsi.

Äripäev

Üksikasjad

Avaldatud: 19 veebruar 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Mati Feldmann
maksud, poliitika

Astmeline tulumaks külmutab töötajate palgad pikaks ajaks, väidab Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Lõppkokkuvõtteks inimeste reaalsissetulekud vähenevad elukalliduse pideva tõusu taustal. See omakorda tingib tarbimise vähenemise ja majanduskasvu aeglustumise, kirjutab Isamaaliidu nimekirjas kandideeriv Kaul Nurm homse Äripäeva arvamusküljel ilmuvas kommentaaris.

Kõigepealt arvestavad tööandjad kohe, et tulumaksu alanemisega jääb töötajatele rohkem raha kätte. Järelikult palgatõusu jutud lükatakse kaugesse tulevikku ja tulemuspalkade määra vähendatakse, kuna see pole töölepingus tavaliselt kuigi kindlalt määratud.

Varem või hiljem tekib olukord, kus töötajad ei ole nõus enam töötama antud palga eest ja tööandjad ei ole nõus ka palka tõstma. Valides astmelise tulumaksu, valid paratamatult ka streigid, leiab Nurm.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 veebruar 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Töötuskindlustusõigus laieneb muu hulgas ka töötajatele, kelle tähtajaline leping lõpeb; kui inimene lahkub töölt omal soovil, sest tööandja rikkus lepingutingimusi või ei luba tervis sama tööd jätkata; kes ei läbi katseaega või atesteerimist. Tingimuseks 12-kuulise kindlustusstaaþi olemasolu. Kas peate õigeks, et tähtajalise lepinguga töötajal on õigus saada töötuskindlustust?

Reet Teder, Kaubandus-tööstuskoja osakonna-juhataja:

Arvan, et see on loogiline ja õiguspärane. Sest määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõppemine ei too automaatselt kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õigust. See õigus tekib siis, kui töötaja enam tööd ei leia ja peab end töötuna arvele võtma.

Tähtajalise töölepingu puhul on enamikul juhtudel tegemist n-ö sundolukorraga – äraolev töötaja tuleb tööle tagasi. Isegi siis, kui tähtajalise töölepinguga töötas juhtivtöötaja, võib juhtuda, et hiljem ta enam tööd ei leia ja inimesel ei ole muud võimalust, kui end töötuna arvele võtta ja hüvitist taotleda.

Igor Päss, Ariko ReServi tegevdirektor, PARE liige:

See õigus peaks tal olema. Kõikide maksude eest peame saama vastavaid teenuseid. Ka määratud ajaks sõlmitud töölepinguga juhtivtöötajad on samasugused töötegijad nagu kõik teised, miks neid siis garantiidest ilma jätta?

Olen kohanud õige mitmeid inimesi, kes oleks valmis loobuma sotsiaalsetest garantiidest, et mitte tasuda neid makse. Aga kuni tuleb maksta, peab selle eest ka midagi saama. Sotsiaalne turvalisus peab olema kõigil, on siis tegemist juhtivtöötaja või töölisega.

Pealegi võib tähtajaline leping lõppeda ka tähtajatult.

Kadi Pärnits, Ametiühingute keskliidu esinaine:

See on väga õige lähenemine ja rahvusvaheliste tavadega kooskõlas. Inimene tahab loomulikult töötada tähtajatu töölepinguga, aga kui see võimalus puudub, siis on ka tähtajalise lepinguga töö teretulnud. On palju nn juhutöid, mis siiski annavad sissetuleku.

Tähtajaline leping on paljudele inimestele paratamatus ja me peame ka neile kindlustama raha tööotsimise ajaks. Leian, et töötamine pideva surve ja hirmu all, et mis siis juhtub, kui töö läbi ja kohe uut ei leia, on lubamatu.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 veebruar 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Muudatused tulumaksuseaduses, mis mõjutavad 2002. aasta tulude deklareerimist võrreldes 2001. aasta tulude deklareerimisega

Tulumaksuga ei maksustata

* Alates 1. jaanuarist 2002 ei maksustata tulumaksuga laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, kui see ei ületa 90 krooni isiku kohta päevas. Varem oli maksuvabastuse piiriks riigisisese töölähetuse päevaraha alammäär. (TMS § 13 lg 3 p 6).

* Alates 1. jaanuarist 2002 ei maksustata tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus. Ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine peab toimuma vastavuses Äriseadustikuga. Sellist tulu alates 2002. aastast ei pea deklareerima (TMS § 15 lg 4 p 9).

Eesti riigi poolt seaduse alusel makstud pensionide maksustamine
Enne 1. jaanuari 2002 olid Eesti riigi poolt seaduse alusel makstud pensionid tulumaksuvabad, sõltumata nende suurusest. Alates 1. jaanuarist 2002 ei maksustata tulumaksuga Eesti riigi poolt seaduse alusel makstud pensione ja kohustuslikku kogumispensioni kokku osas, mis ei ületa kolmekordset maksuvaba tulu. Nimetatud väljamaksed maksustatakse seega tulumaksuga, kui nad ületavad kalendriaastas 36 000 krooni (mis teeb 3 000 krooni kuus). Kuid ka siis on rakendatav üldine maksuvaba tulu (veel 12 000 krooni), mistõttu, kui muid maksustatavaid tulusid pole, on pension ja kogumispension maksuvaba kokku 48 000 krooni ulatuses (TMS § 19 lg 3 p 1).

Ettevõtlusega seotud, seaduse alusel makstavad toetused ei ole enam maksuvabad
Alates 1. jaanuarist 2002 ei ole rahalised toetused, mida makstakse seaduse alusel seoses isiku ettevõtlusega, enam maksuvabad. Seega tuleb kõik sellised toetused deklareerida ettevõtlustulu all. Registreeritud FIE saab toetuste arvel tehtud ettevõtlusega seotud kulud oma ettevõtlustulust maha arvata. Mitterahalised toetused, mida antakse seaduse alusel seoses ettevõtlusega, on siiski maksuvabad (TMS § 19 lg 3 p 9).

Maksustatavast tulust saab maha arvata ka abikaasale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid
Alates 1. jaanuarist 2002 lisandusid isikute nimekirja, kellele eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid võib oma maksustatavast tulust maha arvata, ka abikaasad. Enne 2002. aastat kehtis mahaarvamise õigus ainult endale, vanematele või lastele eluaseme soetamisel. Abikaasale soetatud korteri laenu intressid sai varem maha arvata ainult abikaasade ühises tuludeklaratsioonis. (TMS § 25 lg 1).

Kingitused ja annetused
Alates 1. jaanuarist 2002 ei ole füüsilisel isikul enam võimalik maksustatavast tulust maha arvata annetusi ja kingitusi riigi või kohaliku omavalitsusüksuse tervishoiuasutustele. Samuti ei saa alates 2002. aastast arvata maksustamistulust maha teistele sättes nimetatud mittetulundusliku iseloomuga asutustele kingituse või annetusena osutatud teenuseid. Ka vara soodushinnaga müüki võib käsitleda kingituse või annetusena, kusjuures kingituseks või annetuseks loetakse vara turuhinna ja müügihinna vahet (TMS § 27 lg 1-4).

Füüsiline isik peab deklareerima töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni makseid
Alates 1. jaanuarist 2002 peetakse kinni töötuskindlustusmakseid ning alates sama aasta 1. juulist - kohustusliku kogumispensioni makseid. See tähendab, et 31. märtsiks 2003 tuleb füüsilistel isikutel esmakordselt deklareerida need maksed mahaarvamistena maksustatavast tulust (TMS § 28 lg 3 ja § 28).

Piirangud maksustatavast tulust mahaarvamistele
Esmakordselt rakendatakse piiranguid maksustatavast tulust tehtavatele mahaarvamistele. 2002. aastal saadud tuludest saab eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ja kingitusi-annetusi maha arvata kuni 100 000 krooni ulatuses maksumaksja kohta, ent igal juhul mitte rohkem kui 50% sama perioodi maksustatavast tulust (millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised) (TMS § 28²).

Sunniraha
2002. aastal täienes nende kulude loetelu, mida ei tohi maha arvata ettevõtlustulust. Tegemist on uue mõiste - sunnirahaga (TMS § 34 p 3).

Välisvaluutas saadud tulu, mahaarvamiste ning makstud või kinnipeetud tulumaksu ümberarvestamine
See säte tegi 2002. aastal läbi redaktsioonilise muudatuse eesmärgiga teha sätte mõte selgemaks. Kõik tehingud, ülekanded, tasumised, mahaarvamised vms, mis on seotud tulu saamisega välisvaluutas, arvestatakse ümber Eesti kroonidesse erinevate Eesti Panga päevakursside alusel vastavalt sellele, mis päevakurss kehtis konkreetse operatsiooni tegemise kuupäeval. Varasemast sõnastusest võis saada aru, et maksumaksja võib kasutada kõigi summade ümberarvestamiseks ühte suvalist päevakurssi (TMS § 36 lg 5).

Karmistusid FIE erikontole esitatavad tingimused
FIE erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

erikonto peab olema avatud peale 1. jaanuari 2001;

erikontole võib üle kanda ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused;

erikontol oleva summa kasv ei tohi ületada ettevõtluse tulu ja toetuste summat, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 36 lg 7-8).
Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule.

FIEks saab registreerida ka tegevuskohajärgses maksuameti kohalikus asutuses
Füüsilisest isikust ettevõtjad saavad registreerida end maksuameti kohalikus asutuses mitte ainult elukoha vaid ka tegevuskoha järgi. Enne 2002. aastat FIE tegevuskohajärgselt registreerida ei saanud. (TMS § 14 lg 5).
Samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel võib kasutada ainult ühte meetodit
Alates 1. jaanuarist 2002 saab samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel kasutada järjepidevalt ainult ühte meetodit, kas FIFO (võõrandamine sisseostu järjekorras) või kaalutud keskmise meetodit (kõigi võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumus jagatuna nende arvuga). Enne 2002. aastat sellist piirangut ei olnud (TMS § 38 lg 6).

Tulumaksu kinnipidaja väljastab tõendi TSM ainult maksumaksja nõudmisel
Alanud aastal ei ole tulumaksu kinnipidajal enam lauskohustust väljastada kõigile maksumaksjatele tõendit tehtud väljamaksete ja nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta. Sellist tõendit antakse nüüd 1. veebruariks ainult maksumaksja nõudmisel (TMS § 40 lg 6).

Maksuamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni ja teeb selle maksumaksjale kättesaadavaks
1. jaanuaril 2003 jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, mis näevad ette residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni eeltäitmist Maksuameti poolt. Eeltäidetavad andmed on seaduse järgi maksumaksja tulu ning andmed mõnede mahaarvamiste kohta: maksuvaba tulu, õppelaenu intressid, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksed. Maksuamet võib kanda eeltäidetud deklaratsioonile ka teisi asutusele teadaolevaid, INF-deklaratsioonide alusel esitatavaid andmeid. Eeltäidetud deklaratsiooni kasutataval maksumaksjal on kohustus kontrollida selles toodud andmete õigsust ja vajadusel esitada parandatud deklaratsioon (TMS § 44 lg 1¹).

Täienes isikute ring, kes ei pea esitama tuludeklaratsiooni
Alates käesolevast aastast ei pea 2002.a tulude deklareerimisel need maksumaksjad, kes said ainult palgatulu või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu ja ajutise töövõimetuse hüvitist (haigusraha), enam esitama tuludeklaratsiooni, kui nendele tehtud väljamaksetelt on tulumaks õigesti kinni peetud. Varem kehtis vabastus ühes töökohas töötamisest teenitud palgatulu saajatele (TMS § 44 lg 6 p 3).

Maksuamet võib enammakstud maksusumma tagastada avalduse alusel ka kolmanda isiku pangakontole
Enammakstud maksusumma kannab Maksuamet üldjuhul maksumaksja või tema abikaasa pangakontole, mis on näidatud maksumaksja deklaratsioonis. Alates 2003. aastast on võimalik kanda enammakstud summa ka kolmanda isiku pangakontole, kuid seda saab teha ainult maksumaksja kirjaliku avalduse alusel (TMS § 46 lg 6).

Mahaarvamiste rakendamine täiendava kogumispensioni kindlustustele ja fondiosakutele
Alates 7. juunist 2002 kehtivad täiendava kogumispensioni kindlustustele ja fondiosakutele mõnevõrra teised tingimused mahaarvamiste rakendamiseks, kui kindlustusleping oli sõlmitud või osakute esmane soetamine toimus enne 1. maid 2002. Nimelt võib selliste lepingute puhul kasutada mahaarvamisena tasutud kindlustusmakseid täies ulatuses, sh. ka surmajuhtumi hüvitise tagamiseks tasutud kindlustusmaksete osa. Seetõttu on selliste lepingute alusel saadav surmajuhtumi hüvitis maksustatav tulumaksuga. Peale 2002. aasta 1. maid sõlmitud lepingute alusel saab mahaarvamisena kasutada ainult kogumispensioni tagamiseks tasutud kindlustusmaksete osa, surmajuhtumi hüvitis on aga maksuvaba (TMS § 61 lg 9-16).