Üksikasjad

Avaldatud: 25 märts 2003

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Äripäev

L E O N G L I K M A N
vandeadvokaat

Dividendide sotsiaalmaksustamise probleemi tõstatamine on õigustatud juhul, kui ettevõtja pretendeerib ravi- ja pensionikindlustuse hüvedele, kuid võtab välja kogu tulu dividendidena, maksmata endale palka või muid sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid.

Lahendus tuleks leida osalusdemokraatia põhimõttel, arvestades põhiseaduse § 11 printsiipe ja Riigikohtu seisukohti abinõu sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse kohta. Selleks võiks olla ettevõtjale minimaalse kohustusliku sotsiaalmaksu kehtestamine, näiteks arvutatuna keskmisest palgast.

Õiguslikult ja majanduslikult jabur oleks aga eelistada maksunduslikult passiivset rahalist investeeringut intellektuaalset potentsiaali ärakasutavale loovale ja aktiivsele tegevusele.

26/74 osa suurune tulumaks peaks olema piisav koormus
Kummaline on dividendilt sotsiaalmaksu nõudmise argument põhjusel, et osanikust ettevõtja tegutseb oma ettevõttes. Sellise, reeglina ainuvõimaliku tegutsemise eesmärgiks on suurema tulu loomine, millest peaks riik, kes haukab ära olulise osa, huvitatud olema. Leian, et maks 26/74 on piisavaks “karistuseks” ettevõtja ponnistuste eest rabelda oma ettevõttes riskide ja piiramatu vastutuse tingimustes.

Dividendilt sotsiaalmaksu kehtestamisel ei oleks enam vahet omanikutulul ja töötasul. Sellisel juhul peaks ettevõtjat kohtlema võrdselt töötajaga, millega kaasnevalt tuleks elimineerida osaniku, nõukogu ja juhatuse liikme täisvastutus ja piirata seda töötaja vastutuse tasemeni, reeglina kuni ühe kuupalgani. Oleks ju ebavõrdne nõuda nii sotsiaalmaksu kui täisvastutust.

Erinevalt traditsioonilistest kommertsdemokraatiatest on Eestis ettevõtja risk kõrgem, kuna repressiivaparaadi põhieesmärgiks näib olevat aastatetaguste tehingute üleskaevamine ja tol ajal veel legaalsete toimingute suhtes hilisema regulatsiooni tagasiulatuv kohaldamine. Isegi olemasolev dividendimaksu 26/74 (ca 35,1%) ja töötasumaksu (26+33%) vahe ei ole ilmselt piisavaks stiimuliks olla pideva stressi all kannatav ettevõtja. Tekib küsimus, kas me soovime passiivsete palgasaajate riiki või vabade ettevõtjate ühiskonda, kus ollakse valmis üles näitama initsiatiivi ja kandma ettevõtluse arenguks paratamatuid riske?

Sotsiaalmaks meenutab nõukogudeaegset “Breþnevi pakikest”, kus vajalikule asjale lisati kohustuslik rämpskaup. Selle asemel, et maadelda tulumaksuga, oleks mõttekas läbi viia hoopis sotsiaalmaksu reform, kuna praegu on sotsiaalmaks kujunenud initsiatiivi pärssivaks majandusliku arengu piduriks.

Viis ettepanekut sotsiaalmaksu reformimiseks
1. Sisse tuleks seada sotsiaalmaksu lagi. Seda teed on läinud näiteks ka Venemaa. Solidaarsusprintsiip ja riigi huvi peale suruda kehva teenust on arusaadav, kuid ainult mõistliku piirini. Stiimuleid ei tohi piiritult ahistada ja sotsiaalmaksu ning sotsiaalteenuse reaalse tarbimise vahel peab olema pariteet.

2. Loobuda tuleks sotsiaalmaksust mittetööõiguslike väljamaksete puhuks, eriti siis, kui isikule pannakse äriõiguslik täisvastutus.

3. Sotsiaalmaksu peaks maksma töötaja ja see tuleks lisada palgale, mis ei muudaks töötajate, ettevõtjate ega ka riigi kulusid, kuid looks laiapõhjalise liberaalse survegrupi, et takistada sotsiaalmaksuga seotud liialdusi.

4. Tööandjal peab olema õigus teha ettevõtluseks vajalikke väljamakseid töötaja tervise parandamiseks. Vaatamata igakuisele maksule ei ole avalik raviteenus kättesaadav, mistõttu selle võiks sisse osta erameditsiinilt.

On absurdne, et ettevõtja tohib karistamatult näiteks printerit hooldada, kuid töötaja tervendamiseks enam vajalik kulu kandmine maksustatakse nii räigelt, et sisuliselt on tegemist trahviga.

5. Isikul peab olema valikuvabadus sotsiaalmaksust olulises ulatuses maha arvata vabatahtliku ravikindlustuse ja pensionikindlustuse makseid. Otsustusõiguse andmine, et osaliselt loobuda avalikust rämpsteenusest rahvusvaheliselt akrediteeritud erasektorist sisseostetava teenuse kasuks, aitaks meid viia sõltlaste hooldusriigist vabade kodanike ühiskonda ja tõstaks riigi konkurentsihuvi pakkuda kvaliteetsemat avalikku teenust.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 märts 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Delfi

BNS

Koalitsioonikõnelusi pidavad Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit leppisid reedel kokku tulumaksumäära järkjärgulises vähendamises aastatel 2004-2006.
Kokkuleppe kohaselt väheneb tulumaksumäär 2004. aastal kaks protsenti, 2005. aastal veel kaks protsenti ja 2006. aastal veel kaks protsenti, ütles kõnelustel osalenud Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen BNS-ile.

Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2004. aastal 400 krooni, 2005. aastal veel 300 krooni ja 2006. aastal veel 300 krooni.

Seega väheneb tulumaksumäär kolme aasta jooksul 20 protsendini ning maksuvaba miinimum tõuseb 2000 kroonini.

Tegemist on esialgse kokkuleppega, mille peavad heaks kiitma koalitsioonikõnelusi pidavate erakondade juhatused.

Res Publica eestseisuse liikme Tõnis Paltsi sõnul tähendab maksukokkulepe, et võimaliku valitsusliidu osalised on nii täitnud oma peamise lubaduse selles valdkonna.

Palts nentis, et kokkulepe tähendab järgmise aasta eelarvele veidi üle miljardi krooni suurust koormust. Ta lisas, et eelarve loomulik kasv on umbes neli miljardit krooni aastas, sellele lisandub Euroopa Liidust saadav miljard.

Palts tõdes, et maksureformi ei saa teha kahe aastaga, sest tuleb mõelda ka riigileelarve peale. “Esmane eesmärk on eelarve tasakaal, seda on kõneluste kaks juhtivat erakonda kogu aeg rõhutanud,” ütles ta. “Tuleb ju teha terve rida projekte ja investeeringuid, mis on koalitsioonileppe olulisem pool. Koalitsiooni ainueesmärk pole tulumaksu vähendada, see on vaid üks eesmärkidest.”

Atonen ütles, et koalitsioon hakkab niinimetatud emapalka järgmisest aastast maksma senise 140 päeva asemel 360 päeva eest. Tekkiv koalitsioon tahab seda maksta ka tudengeile ja neile, kes mingil põhjusel ei tööta ning seetõttu makse ei maksa.

“Meie soov oleks, et kõik saaksid esimese sünnitusjärgse aasta eest vähemalt miinimumpalga pealt arvestatud raha,” lisas ta. “Need, kes on rohkem makse maksnud, saaksid vastavalt oma panusele.”

Atonen lükkas ümber väited jõukamate inimeste eelistamisest, öeldes, et samamoodi arvestab inimese makstud makse ka praegune süsteem. Küll aga võib kõne alla tulla teatud ülempiiri kehtestamine.

Kuna kujunev valitsusliit pöörab põhitähelepanu esimesele sünnitusjärgsele aastale, pidas Atonen vähetõenäoliseks, et seni veel lõplikult kokku leppimata sotsiaalpakett suurendaks lapse- ja muid toetusi.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 märts 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Koalitsioonikõnelusi pidavad Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit on jõudnud esialgsele kokkuleppele järk-järgulises tulumaksu vähendamises ja tulumaksuvaba miinimumi suurendamises.
Esialgse kokkuleppe järgi väheneb tulumaks alates järgmisest aastast kaks protsenti, 2005. aastal veel kaks protsenti ning 2006. aastal samuti kaks protsenti kuni 20-protsendilise tulumaksu määrani, ütles Postimees Online´ile Res Publica meediajuht Allar Tankler.

Tulumaksuvaba miinimum suureneb vastavalt kokkulepitule järgmisest aastast 400 krooni võrra ning siis kahel järgneval aastal veel kokku 600 krooni võrra.

Tankler märkis, et selles kavas võib tulla veel väikseid muudatusi, kuna tuleval esmaspäeval on erakondadel ees eelarve kujunemise arutelu.

PM Online

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Consult

Tanel Kõrvel

Uus maksukorralduse seadus annab maksumaksjale lisaks täiendavatele kohustustele ka täiendavaid õigusi. Nende õiguste kasutamine tagab maksumaksjale parema teadmise maksuameti võimalikest nõuetest tema vastu.

Maksukorralduse seadus (MKS) peab tagama maksuhalduri tegevuse suurema läbipaistvuse ja aitab maksumaksjal maksuseaduste mitmetimõistmisel juhinduda maksuameti või rahandusministeeriumi üheselt selgetest juhistest, mis peavad välistama igasugused hilisemad probleemid maksuametiga sealhulgas täiendavad maksumääramised või isegi kohtuvaidlused.

Maksuamet annab siduvaid maksuseaduste tõlgendusi

Maksuseaduste mitmetimõistmise korral tasub taotleda kirjalikku selgitust maksuseaduse tõlgendamise kohta. Sellised tõlgendused ei ole siduvad maksumaksja jaoks, küll aga tõlgenduse andjale. Alates juulist peavad kõik selgitused ehk maksumaksja maksuseaduse tõlgendamise küsimuste vastused olema kättesaadavad kõigile - kas maksuameti veebilehel või maksuameti poolt avaldatud perioodilises trükiväljaandes (MKS § 15). Kõik maksuameti vastused maksumaksja seaduse mõistmise küsimustele on käsitletavad maksuseaduste tõlgendustena ja peavad välistama igasugused maksuameti hilisemad pretentsioonid või (maksu-)nõuded samas küsimuses. Paljud maksumaksjad on saanud vastuseid maksuametilt oma maksuseaduste päringutele, kuid tihtipeale ei ole nad saanud sisulist vastust oma maksuküsimusele. Sel juhul tasub alati uuesti ja uuesti küsida, kuni saadakse sisuline maksuseaduse tõlgendus ehk vastus oma maksuküsimusele.

Maksumaksja saab maksuametist kogu tema kohta kogutu

Maksuamet peab maksumaksja soovi korral võimaldama tutvuda kogu informatsiooniga, mis maksuamet on maksumaksja kohta kogunud (MKS § 14) ja saada kogutud materjalidest tasuta koopiaid. Teavet peab saama ka selle kohta, mis maksuameti arvates peaks maksumaksjal endal olemas olema ja maksumaksja ei pea seaduse järgi sellist soovi põhjendama. Lisaks inspektori käes olevatele dokumentidele võib maksumaksja kohta olevat informatsiooni leiduda ka mujal maksuameti majas. Kui firma kohta on algatatud revisjon, siis näeb seda oma arvutis ka inspektor ja oskab öelda, millise revidendi käest küsida täiendavat informatsiooni. Kui firma kohta pole revisjoni algatatud, siis ei tea isegi inspektor, tulenevalt maksuameti infosüsteemi iseärasusest, kas kellegil samas maksuametis on maksumaksja kohta veel midagi kogutud või mitte. Maksuameti sõnul on ainukeseks teadasaamise võimaluseks kogu maksuameti maja osakonniti läbi käimine ja lihtsalt küsimine. Hoolimata maksuameti tehniliste võimaluste iseärasustest, ei saa see olla põjuseks maksuseaduse (MKS § 14) mittetäitmiseks kogu maksumaksja kohta käiva informatsiooni saamiseks.

MKS võimaldab informatsiooni päringut teha maksumaksjale sobival viisil. Kui maksuametnik kohustab maksumaksjat tegema informatsiooni saamiseks kirjalik päringut, mis võimaldab vastata 30 päeva pärast, siis selline nõue on põhjendamatu ja ei tulene ühestki seadusest. Võimalik, et selline nõue tuleneb maksuameti sisemisest töökorraldusest, siis piisab täiesti maksuametniku poolt kirja pandud maksumaksja suulisest taotlusest, mille maksumaksja allkirjastab.
Maksumaksja õiguste ja maksuameti kohustuste parem teadmine aitab vältida võimalikke ebameeldivaid üllatusi maksuameti poolt ja seepärast tasubki kasutada selleks professionaale.