Euroopa Liiduga liitumise järel ei muutunud töötuskindlustuses midagi nende inimeste jaoks, kes elavad ja töötavad või otsivad tööd ainult Eestis. Töötute sotsiaalse kaitse korraldus, töötushüvitiste süsteem ja hüvitiste suurus erinevad liikmesriigiti ning Euroopa Liidul ei ole õiguslikku pädevust nende ühtlustamiseks. Euroopa Liidu pädevuses on koordineerida liikmesriikide sotsiaalkindlustusskeeme, sealhulgas töötuskindlustust, toetamaks töötajate ja nende pereliikmete vaba liikumist. Koordineerimine tähendab eelkõige seda, et määratakse kindlaks, millise riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte ühel või teisel juhtumil kohaldatakse.
Euroopa Liidu piires liikuvate töötajate ja tööotsijate suhtes 1. maist kehtivad sotsiaalkindlustuse koordinatsioonireeglid lubavad töötutel, kes saavad Eesti töötuskindlustushüvitist, otsida tööd ka teistes liikmesriikides. Samuti on Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel võimalik arvestada mis tahes teises liikmesriigis kogutud töötuskindlustusstaaþi. See tagab, et ühest liikmesriigist teise liikudes ei kao varasema töösuhtega omandatud õigus töötushüvitisele.
Euroopa Liidu piires liikudes on Euroopa Liidu liikmesriikide, sealhulgas Eesti kodanikel, ning ka Eestis seaduslikult elavatel kolmandate riikide, näiteks Venemaa kodanikel, järgmised õigused:
Töötul on õigus taotleda töötushüvitist sellest liikmesriigist, kus ta viimati töötas ja vastavaid makse või makseid tasus, ning seda sõltumata se+llest, mis liikmesriigis asub tema tööandja.
Erandiks on nn piirialatöötaja (näiteks töötaja elab Eestis, aga käib tööl Lätis), kes saab töötuks jäädes töötushüvitist oma elukohariigist, nii nagu oleks ta seal töötanud. Ka juhul, kui tegemist on lähetatud töötajaga (näiteks töötaja, kes on tööle võetud Soomes, aga tööandja lähetab ta tööle Eestisse), kehtivad tema suhtes kuni 12 kuud lähetaja-riigi töötushüvitiste maksmist reguleerivad õigusaktid.
Eestis töötavatel teiste liikmesriikide kodanikel tekib töötuks jäädes õigus Eesti töötuskindlustushüvitisele, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakset ning on täitnud teised Eestis hüvitise saamiseks kehtestatud nõuded. Juhul, kui Eesti kodanikud töötavad teistes liikmesriikides, on neil kohustus maksta seal kindlustusmakseid ning töötuna õigus saada töötushüvitisi samadel alustel selle liikmesriigi kodanikega.
Kui hüvitise saamiseks peab töötu olema teatud aja selles riigis töötanud või kindlustusmakseid tasunud, tuleb arvesse võtta ka teistes liikmesriikides täitunud töötamis- või kindlustusperioodid. Seega kui töötu on lisaks Eestile töötanud veel näiteks Lätis, võtab Eesti töötukassa tema töötuskindlustushüvitise taotluse läbivaatamisel arvesse ka Lätis sealsete reeglite järgi omandatud kindlustusstaaþi. Kindlustusstaaþi pikkusest oleneb, kas töötul on õigus hüvitisele ja kui kaua tal on õigus seda saada.
Hüvitise suuruse arvutamisel võtab töötukassa siiski arvesse üksnes Eestis viimase töötamise ajal teenitud palka. Kui töötu jõudis Eestis töötada vähem kui neli nädalat, arvutatakse talle hüvitis palga põhjal, mida tavaliselt selle töö eest Eestis makstakse.
Töötule, kes saab töötuskindlustushüvitist, makstakse hüvitist edasi ka siis, kui ta läheb tööd otsima mõnda teise liikmesriiki. Näiteks kui Eesti töötu läheb tööd otsima Iirimaale, saab ta seal olles edasi Eestis määratud töötuskindlustushüvitist. Selleks peab ta olema eelnevalt Eestis oma elukohajärgses tööhõiveametis töötuna registreeritud ja tööhõiveametile kättesaadav vähemalt nelja nädala jooksul enne Iirimaale siirdumist. Eesti elanikel, kes ei ole ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, on siiski neis riikides töö ostimiseks kõigepealt vaja elamisluba, kuna neile ei laiene isikute vaba liikumise põhimõte.
Töötul tuleb end teise liikmesriigi tööhõivetalituses seitsme päeva jooksul arvates saabumise päevast töötuna arvele võtta ja tööotsingute ajal alluda selles liikmesriigis kehtivatele kontrollireeglitele. Teises liikmesriigis tööd otsides säilib töötul õigus töötuskindlustushüvitisele kuni kolm kuud pärast Eestist lahkumist, kuid kokku mitte kauem, kui tal oleks olnud õigus hüvitisele Eestis tööd otsides. Eestis määratud hüvitist maksab sel ajal teise liikmesriigi vastav asutus, kellele Eesti töötukassa hiljem kulud hüvitab.
Teises liikmesriigis tööd otsides kehtib Eesti töötul Eesti ravikindlustus. Tal on vajadusel õigus saada teises liikmesriigis arstiabi ning selle eest maksab Eesti haigekassa.
Peale töötuskindlustushüvitise on kõigil Eestis töötanud ja töötuks jäänud isikutel õigus töötu abirahale, kui nad elavad Eestis ja vastavad töötu abiraha saamise tingimustele. Töötu abirahale õiguse kindlakstegemisel võetakse arvesse ka teistes liikmesriikides töötatud aeg.
Erinevalt töötuskindlustushüvitisest on töötu abiraha võimalik saada ainult Eestis, mitte aga teistes liikmesriikides tööd otsides. Põhjus on selles, et töötu abiraha käsitletakse nn mitteosamakselise erihüvitisena, st hüvitisena, mida finantseeritakse üldistest maksudest ja millel on samaaegselt nii sotsiaalkindlustuse kui sotsiaalabi tunnuseid (töötu abiraha saavad need töötud, kelle sissetulek on abirahast väiksem).
Kaaludes tööotsinguid teises liikmesriigis, tuleb arvestada, et enamik praeguseid Euroopa Liidu liikmesriike soovib ühinevate riikide töötajate vabale liikumisele rakendada üleminekuperioodi. Kuigi sotsiaalkindlustusskeemide, sealhulgas töötushüvitiste koordineerimise suhtes üleminekuperiood ei kehti, on Eesti töötajate võimalused otsida tööd teistes liikmesriikides esialgu siiski piiratud.
Euroopa Liidu piires liikuvate töötajate ja tööotsijate töötushüvitistega seotud küsimuste ja vajalike dokumentide väljastamisega hakkab Eestis tegelema töötukassa, kuid teise riiki tööd otsima mineku sooviga, nagu ka töötuskindlustushüvitise taotlusega, tuleb kõigepealt pöörduda oma elukohajärgsesse tööhõiveametisse.
