Artiklid
- Üksikasjad
Peeter Raidla
Töötuskindlustuse seadus kohustab tööandjaid andma töölepingu lõpetamisel töötajatele tõendi makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta.
Vastava tõendi vormi on kehtestanud sotsiaalminister oma määrusega, öeldakse töötukassa teates.
Töötuskindlustuse seaduse § 42 järgi on tööandja kohustatud andma kindlustatu nõudmisel talle töösuhte lõpetamisel tõendi viimasel 12 töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendrikuude lõikes.
Tõendi andmed on Töötukassale olulised kindlustatu kindlustusstaaþi ning keskmise kalendripäeva töötasu kindlakstegemisel. Töötukassa saab tööandjate antud tõenditelt kontrollida, kui palju mingi kuu eest on töötajale arvestatud tasu ning kinni peetud töötuskindlustusmakset.
Kindlustatu suhtes tuleb lugeda makse kinnipeetuks, kui see on arvestatud ja temale makstavatelt tasudelt kinni peetud. Seaduse kohaselt arvestatakse üks kuu kindlustusstaazhi kindlustatule, kes on maksnud töötuskindlustusmakset ühe kalendrikuu eest, sõltumata selles kalendrikuus töötatud päevade arvust. Maksuameti andmetest, mis tööandjad esitavad kassapõhiselt, ei ole võimalik kindlaks teha, missuguste kuude eest on tasu makstud ning seega ei saa selle põhjal määrata kindlustusstaazhi pikkust.
- Üksikasjad
TALLINN, 2. jaanuar (EPLO) - Võrreldes 2002. aastaga suurenes töötuskindlustusega hõlmatud isikute keskmine kalendripäeva töötasu eelmisel aastal 31 krooni ja 88 senti.
Töötuskindlustusmakset maksis 2003. aastal 592 376 inimest.
Kindlustatute töötuskindlustusmaksete kogusumma oli 374 106 554 krooni. Keskmine kalendripäeva töötasu on laekunud maksete järgi 173 krooni ja 02 senti.
2002. aasta andmete järgi oli kindlustatute keskmine kalendripäeva töötasu 141 krooni ja 14 senti, mille järgi oli eelmisel aastal maksimaalne töötuskindlustushüvitis kuus 6563 krooni. 2004. aastal on maksimaalne töötuskindlustushüvitis kuus 8045 krooni ja 45 senti.
Vastavalt töötuskindlustuse seadusele arvutab töötukassa jooksva kalendriaasta esimesel tööpäeval välja kindlustatute Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu, mis on oluline hüvitise maksimummäära arvutamisel.
- Üksikasjad
Kuigi vanemahüvitise seadus jõustub 1. jaanuarist, maksab riik esimesed vanemapalgad välja alles veebruaris.
Kiirustada ei maksa, lähimasse pensioniametisse võiks rahulikult pöörduda jaanuarikuu jooksul, ütles sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõunik Elve Tonts Eesti Päevalehele. Esimesed väljamaksed tehakse veebruaris ning vanemapalka nagu tavalist palka makstakse välja järgmise kuu alguses.
Vanemapalga taotlemiseks tuleb pensioniametile esitada avaldus ja isikut tõendav dokument, mille võib saata postiga. Alates veebruarist saab avaldusi täita ka internetis. Toetust saavad ka tänavu sündinud laste vanemad, kui lapsed ei ole veel 11 kuu vanused.
Enne lapsepuhkusele jäämist töötanud naine peaks arvestama, et vanemapalka hakatakse maksma alles dekreedi- ehk sünnitushüvitise lõppemisel. Tavaliselt lõpeb sünnitushüvitis kuu jooksul pärast sünnitust.
Vanemahüvitise maksmise ajaks katkeb 700-kroonine igakuine lapsehooldustasu, mille maksmine jätkub hiljem kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Eelnenud aastal mitte tööl käinud isikule maksab riik esimestel kuudel 2200 krooni kuus, suurepalgaline ema võib kuus saada kuni 15 741 krooni.
Lisaks emapalgale võivad noored vanemad arvestada ka õppelaenu osalise kustutamisega.
Kokku on riik tuleva aasta eelarvesse vanemahüvitise maksmiseks eraldanud 444,5 miljonit krooni ja õppelaenu kustutamiseks lapse sünni korral neli miljonit krooni.
BNS
- Üksikasjad
Selle aasta esimesest jaanuarist jõustus paljuvaieldud vanemahüvitise seadus.
Valitsusliidu erakondade Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu valitsuskriisi tagajärjel sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb vanemapalga ülempiiriks kolmekordne 2002. aasta sotsiaalmaksuga maksustatav keskmine palk ehk 15.700 krooni, maksude mahaarvamise järel 12.200 krooni.
Pärast poolt aastat võivad vanemad ise valida, kumb neist on lapsega kodus ja kellele riik garanteerib eelneva aasta jooksul teenitud sissetuleku jätkumise.
Alla miinimumpalga teeninutele tagatakse sel ajal kehtiv riiklik miinimum ehk 2480 krooni. Mitte ühtegi päeva töötanute hüvitise määr ei tohi olla väiksem kui 2200 krooni.
Esimesed vanemapalgad maksab riik välja alles veebruaris.
Vanemapalga taotlemiseks tuleb pensioniametile esitada avaldus ja isikut tõendav dokument, mille võib saata postiga. Alates veebruarist saab avaldusi täita ka internetis. Toetust saavad ka mullu sündinud laste vanemad, kui lapsed ei ole veel 11 kuu vanused.
Enne lapsepuhkusele jäämist töötanud naine peaks arvestama, et vanemapalka hakatakse maksma alles dekreedi- ehk sünnitushüvitise lõppemisel. Tavaliselt lõpeb sünnitushüvitis kuu jooksul pärast sünnitust.
Vanemahüvitise maksmise ajaks katkeb 700-kroonine igakuine lapsehooldustasu, mille maksmine jätkub hiljem kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
BNS
- Üksikasjad
PRESSITEADE
TÄIENDAV PÄEVAKORRAPUNKT: Valitsus kiitis heaks määruse, millega kinnitatakse alates 1. jaanuarist 2004. a. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tuluks 5247 krooni. Määrus on seotud Riigikogus 17.12.2003 vastuvõetud vanemahüvitise seadusega.
Määruse jõustumine on seotud Vabariigi Presidendi poolt vanemahüvitise seaduse väljakuulutamisega ja Riigi Teatajas avaldamisega.
Lehekülg 1589 / 1633
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee