Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2008

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Eelmisel nädalal kiideti valitsuse istungil heaks uus tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord. Võrreldes kehtinud määrusega seisab seal arsti kohustus teatada “tööajal toimunud nahka läbistavast kokkupuutest nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga, millele järgnes ennetava ravi määramine,” vahendab tööinspektsioon. Tööandja peab teatama tööõnnetusest tööinspektsioonile ja vajaduse korral ka politseile viivitamata, mitte jääma ootama arsti teatist õnnetuse tagajärgede kohta. Õnnetuse uurimise tähtaega on võimalik pikendada 30 tööpäeva võrra senise kümne päeva asemel.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2008

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Töötan poes müüjana, lepingu järgi poole kohaga. Veebruarikuu töögraafikusse pandi mulle 60,5 ületundi. Kas juhatajal oli õigus ilma minu nõusolekuta nii palju töötunde juurde panna? Ning kuidas peaks neid tasustama?

Poole kohaga töötamine tähendab osalist tööaega ehk poolt tööaja üldisest riiklikust normist. Küsija tööajanorm on seega neli tundi päevas ehk 20 tundi nädala kohta. Tõenäoliselt töötab ta tööaja summeeritud arvestuse kohaselt. Sel juhul ei lähtuta päeva- ega nädalanormist, vaid arvutatakse kogu arvestusperioodi tööajanorm.

Oletame näiteks, et arvestusperioodiks on kolm kuud – selle aasta mai, juuni ja juuli. Nendes kuudes on kokku 63 tööpäeva ehk 504 töötundi, küsija tööajanorm oleks 252 tundi. Need töötunnid võivad jaotuda graafikus ebaühtlaselt, mais näiteks 104 tundi, juunis 76 ja juulis 72 tundi. Kokku on töötajale tagatud 252-tunnine tööajanormijärgne töö, ületunnitööd tehtud ei ole. Mais on tööpäevad küll pikemad kui neli tundi, kuid need korvatakse juulis.

Seega saab ületunnitöö tööaja summeeritud arvestuse korral tekkida alles arvestusperioodi lõpuks, kui on ületatud kogu arvestusaja norm. Ületunde päevade või kuude lõikes sel juhul ei arvestata. Kui töötaja selle näite korral töötaks kolme kuu jooksul kokku 262 tundi, teeks ta kümme ületundi.

Küsija pole oma tööaja arvestusperioodi kirja pannud, seepärast ei saa ka täpset vastust anda. Kui arvestuse ajavahemik on ühest kuust pikem, ei pruukinud veebruaris ületunnitööd olla. Kui aga arvestuse ajaks on üks kuu ja tööandja ilma küsija nõusolekuta nägi töögraafikus ette ületunde, on seadust rikutud, sest ületunnitööd saab üldjuhul teha poolte kokkuleppel. Kui küsija on nüüdseks juba üle normi töötanud, peab ta selle eest saama lisatasu vähemalt 50 protsendi ulatuses oma tunnipalga määrast. Ületunnitööd võib poolte kokkuleppel hüvitada ka vaba ajaga vähemalt ületunnitööga võrdses ulatuses.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Kas teha politseisse kadumise kohta avaldus või lõpetada lihtsalt tööleping?

“Ühel päeval töötaja enam tööle ei ilmunud. Ei vastanud ei kõnedele ega meilidele, kuigi teadaolevalt oli ta elus ja terve. Töötaja käes on firma mobiiltelefon, võtmed, tagastamisele kuuluvad tööriided. Mida teha?”

Kiri murelikult tööandjalt potsatas toimetaja postkasti möödunud kuul. See pole kaugeltki mitte esimene ega ainuke kurtmine “loomuliku kao” üle, mis on toimetusse jõudnud. Kas see on politseisaate teema või lihtlabane kohusetunde puudumine? Kahjuks või õnneks enamasti viimati mainitu.

Neid, kes ei vaevu tööandjat oma haiguslehele jäämisest, perekondlikest põhjustest või näiteks välismaale tööleminekust teavitama, ikka jätkub, nentis tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. “Kui inimene on varemgi mingiks ajaks kaduma jäänud või kui on teada põhjus, miks ta võis töölt ära jääda (joomatõbi, tõsine haigus, traagiline sündmus jms), siis ilmselt võetakse asja rahulikult,” ütles Siitam. “Kui aga töötajaga mitte kunagi varem pole midagi sellist juhtunud ning tema asukohta ei tea ka teised või polegi kelleltki küsida, siis on põhjust muretseda.”

“Jooksus” koos asjadega

“Igal juhul peab tööandaja tegema kõik võimaliku, et välja selgitada, miks töötaja ei ilmu tööle,” selgitas töösuhete osakonna juhataja. “Kas siis helistama, saatma meili või panema kirja posti – tegema ei pea midagi üleloomulikku. Kõik toimingud tuleb täpselt fikseerida, et pärast oleks võimalike vaidluste korral millelegi toetuda.” Edasi lubab seadus määrata distsiplinaarkaristuse töölt omavolilise puudumise ja tööülesannete täitma jätmise eest. Selle kohta tuleb vormistada käskkiri ning saata see töötajale koju. Ja siis saab töölepingu n-ö tagaselja lõpetada, võttes aluseks töölepingu seaduse vastava paragrahvi. Koopia tuleb saata “kadunukesele”.

Samal päeval tuleb üle kanda ka lõpparveraha. “Õigemini siis lepingu lõpetamise vormistamise päeval, sest see lõpetatakse ju taandkuupäevaga,” täpsustas jurist Helve Toomla oma vastuses mureliku tööandja küsimusele. “Ainult siis, kui töötaja ei saa töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma selle välja viie päeva jooksul, arvates nõude esitamise päevast. Kusjuures pangaülekande korral see arvesse ei tule.” Kuidas aga kätte saada firmale kuuluvad esemed? “Kui töötaja ei tagasta vabatahtlikult tööandja vara, tuleb seda nõuda töövaidlusorgani kaudu,” vastas Toomla.

Mis aga täpselt juhtub siis, kui kogu selle valu ja vaeva peale “kadunuke” välja ilmub, sõltub osaliste emotsionaalse intelligentsuse astmest ja konkreetsest olukorrast. Kohtulahendeid siin eeskujuks võtta pole, märkis Niina Siitam.

Kui inimesega juhtus halvim

•• Kui inimese sureb, ei kanta saada olnud töötasu (preemiat jms) automaatselt mõne tema lähedase pangaarvele. Isegi mitte siis, kui näiteks perekonnaliige viib tööandjale avalduse palvega seda teha.

•• Raha läheb hoopis endise töötaja pangakontole, mis aga kuulub pärandvara hulka. Kellel on õigus kontot kasutada, ütleb pärimisseadus.

Vaata:

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=925392

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2008

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Haigekassas saab suvaline inimene registreerida suvalise inimese suvalise firma töötajana ravikindlustatud isikuks.

Kuna haigekassa on maksnud sellisel moel libakindlustatutele haigushüvitisi, testisime, kas ja kuidas see võimalik on. Selgus, et ravikindlustatuks saamine on tõepoolest imelihtne: prindi veebist blankett, täida see ja mine haigekassasse registreerima. Klienditeenindaja ei kontrolli registreerija isikut ega tema volitusi teha firma nimel selliseid toiminguid. Kas töötaja eest ka sotsiaalmaksu maksma hakatakse, ei oma ravikindlustuse seisukohalt tähtsust.

Pettur kasutas võimalust

"Seda kasutas ära OÜ Foxmark Ehituse sekretär-asjaajaja Valentina Sibul, kes registreeris tööandja nimel haigekassas ravikindlustatuks oma raseda sõbranna Nadežda Štšiperi, ilma et tööandja sellest midagi teadnud oleks," rääkis ettevõtte juhatuse liige Ruslan Mokritski.

Štšiper tööd ei teinud, töölepingut temaga ei olnud ning sotsiaalmaksu riigile tema eest ka ei makstud, ometi maksis haigekassa talle välja mitu haiguslehte ja oli valmis väljastama ka sünnituspuhkuse lehte. Tööandja Foxmark Ehitus avastas fiktiivse töötaja juhuslikult, kui leidis tema isikukaardi arhiivist ja pettuse peatas.

"Sibul esitas haigekassale kaks Štšiperi hoolduslehte, mille alusel maksis haigekassa välja 1778 krooni," ütles haigekassa avalike suhete juht Maria Belovas. Pettusest teada saanud, nõudis haigekassa Štšiperilt raha tagasi.

Valentina Sibul distantseeris end oma allkirjaga kinnitatud ja haigekassale esitatud dokumentidest, veeretades vastutuse tööandjale. Štšiperi-nimelist sõbrannat tal ka ei ole ja koristajat, keda ta haigekassas arvele võttis, ei mäleta.

Eitab kõike

"Minul ei olnud sellist kompetentsi, kuidas ma sain seda teha? Mina olin sekretär, mul on sekretäri tööleping," väitis Sibul ja teatas, et ei saa rohkem rääkida ning lõpetas kõne.

Kui Štšiper raha tagasi ei maksa, peab haigekassa summad kinni tema järgmistest töövõimetushüvitisest või pöördub kohtusse.

Haigekassa kriminaalasja algatamist ei taotle, küll aga tegi seda Foxmark Ehitus ja nüüd uurib Sibula tegemisi prokuratuur.

Haiguslehtedega teenib tubli lisa

Fiktiivsete haiguslehtedega on võimalik teenida lisasissetulekut.

OÜ Foxmark Ehituse sekretär-asjaajaja Valentina Sibul esitas haigekassale haiguslehti, võttes samal ajal ka täispalka. "Haiguslehed koos kaaskirjaga saatis ta ise haigekassasse, mitte tööandjale, ning ettevõtte raamatupidaja arvestas talle samal ajal täispalka," rääkis Foxmark Ehituse juhatuse liige Ruslan Mokritski.

Sibul sai nii teha, sest vastutus tööaja arvestuse eest ja suhtlemine raamatupidamisfirmaga oli tema ülesanne. Seega, kui simuleerida arsti juures haigust, võtta haigusleht ja esitada see haigekassale, tuleb haigusraha otse inimese arvele ja lisasissetulek on teenitud.

Haigekassa avalike suhete juhi Maria Belovasi teatel sai Sibul sel moel põhjendamatult hüvitist 11 835 krooni. "Esitada haigusleht ja käia samal ajal tööl on võimalik nendes firmades, kus tööaja arvestus ja raamatupidamine puudub või on täiesti korrast ära," märkis Belovas.

Tasub teada

Vastutus langeb tööandjale
* Kui inimesel on jäänud kindlustuskaitse tegemata või pole selle lõppemisest teavitatud, on kaks võimalust.
* Juhul kui tööandja on jätnud inimesele kindlustuskaitse tekitamata ja tal oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja kindlustuskaitset taotlejale hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju.
* Juhul kui tööandja ei ole teatanud isikute kindlustuskaitse lõppemisest ja endine töötaja, juhtorgani liige või tööd teinud/teenust osutanud inimene saab ravikindlustushüvitisi, on haigekassal õigus teha ettekirjutus koos hoiatusega ning nõuda kohustuse rikkujalt sisse ravikindlustushüvitised, mida haigekassa on tasunud isiku või isikute eest, kelle kindlustuskaitse jäi õigeaegselt lõpetamata.

Ettekirjutusi vähe

Haigekassa Harju osakand tegi mullu vaid kolm ettekirjutust töötamise eest töövabastuse ajal:
* 1. 3966 krooni
* 2. 3221 krooni
* 3. 1412 krooni
* Kokku 8599 krooni.
* Haigushüvitisest väljamaksmisest keeldus haigekassa 2007. aastal 22 korral.