Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Merike Lees

Paljudes teenindussfääri ettevõtetes tekib detsembrikuu vähendatud tööajanormi korral palju ületunde, mida tööandjad eelistavad kompenseerida rahaga.

Ehkki saamatajäänud puhkeaja hüvitamiseks on kaks võimalust: maksta ületunnitöö eest lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalgamäärast või hüvitada see vaba aja andmisega samas ulatuses arvestusperioodi kestel, eelistavad tööandjad esimest võimalust. Rahalise hüvitise maksmine on lihtsam ja mõned töötajaist on sellest ka rohkem huvitatud.

Bussijuhid alati tööl

GoBusi bussijuhid käivad tööl graafiku järgi ja neil vähendatakse normtunde, sest teistmoodi ei ole võimalik, rääkis GoBusi teenindusdirektor Ervin Nõmme.

Seega - kui pühapäeval 23. detsembril ja esmaspäeval 31. detsembril tööl oleva bussijuhi normtundide arv väheneb töö- ja puhkeaja seaduse järgi 6 tunni võrra - siis ametiühingu ja tööandjate vahelise üldtöökokkuleppe järgi vähendatakse ka esimese ja teise jõulupüha eel tööl oleva bussijuhi tööpäeva ühe tunni võrra. Juhul kui üks inimene kõigil neil päevadel tööl oleks, väheneks tema kuu tööajanorm 8 tunni ehk terve tööpäeva võrra.

Nõmme sõnul kompenseeritakse ületunnitöö rahaliselt, nagu seadus ette näeb.

Rahalist kompensatsiooni pakub oma bussijuhtidele ka ATKO Grupp, kus juhatuse liikme Margo Tomingase sõnul makstakse ületunnitöö eest lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalga määrast.

"Kaubanduses on töötajad pühade ajal töötamisega väga rahul, sest siis on töötasu kõrgem," kinnitas Selveri teenindusdirektor Kadi Kütt.

Kauplusi varem sulgeda pole võimalik, kuid pühade tõttu väheneva tööajanormiga tekkivaid ületunde kompenseeritakse samuti rahaliselt. "Kaubandus on selline valdkond, kus enamik töötajaid on tööl vahetustega ning lepitakse teadmisega, et ühel pühadest peab ikkagi tööl olema," nentis Kütt.

Graafik hilineb

Ehkki seadus näeb ette, et normtundidele vastavat ajakava tuleb töötajatele tutvustada viis päeva enne kuu algust, ei olnud GoBusis seda eelmisel kolmapäeval veel tehtud.

"Detsembrikuu kava veel välja kuulutatud ei ole, aga logistikutel oli see juba põhimõtteliselt paigas," kinnitas Nõmme.

Tartumaa tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel märkis, et ametiühingu ja tööandjate vahelise üldtöökokkuleppe järgi suurendatakse summeeritud tööajaga töötajatele tööajakava mittekoostamisel nende tunnitasu määra 20% võrra. Seda juhul, kui see on ka töölepingus sõnadega välja toodud.

Tasub teada

Tööajakava olgu valmis juba kuu lõpus
* Kui töötaja töötab graafiku ehk tööajakava alusel, siis tuleb normtundidele vastavat ajakava töötajatele tutvustada 5 päeva enne uue kuu algust.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 november 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Postimees

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:

Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööajanormis lepitakse kokku töölepingus.

Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, v.a juhul, kui tööandjal on erakorraliste asjaolude (vääramatu jõud, vahetustöötaja tööle ilmumata jäämisel) tõttu õigus töötajat ühepoolse korraldusega ületunnitööle rakendada.

Ületunnitöö tegemiseks on ette nähtud piirnormid, mille kohaselt ei ole lubatud töötajat ületunnitööle rakendada üle nelja tunni päevas. Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi 4-kuulise arvestusperioodi jooksul.

Ületunnitöö piirnorme võib ületada olukorras, kus see on hädavajalik tootmisavarii tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks, tööandja vara hävimise ärahoidmine seoses õnnetusjuhtumi või tööseisakuga.

Lisaks võib töötajat tema nõusolekul rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni ulatuses aastas.

Seda tingimusel, et ületunnitööks ei sõlmita töötajaga vastavat kokkulepet, töötaja keeldumine ületunnitöö tegemisest ei tohi otseselt ega kaudselt kahjustada töötaja olukorda.
Täiendav ületunnitöö ei tohi tekitada üleväsimust ega kahjustada töötaja tervist.

Ületunnitööle on keelatud rakendada rasedat, alaealist ja töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 november 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Transpordi Ametiühingu esimees Peep Peterson soovitab alampalka teenivatel töötajatel algatada oma töölepingu muutmine ning taotleda endale tunnitasu maksmist.

Möödunud nädalal ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud alampalga kokkulepe teeb vahet kuupalgalistel ja tunnipalgalistel töötajatel, teatas ametiühing.

Kui kuupalgaga töötaja saab järgmisel aastal 4350 krooni kuus, siis tunniarvestuse järgi sama palju tööd tehes oleks miinimumteenistuseks 4557 krooni.

«Madalapalgalisele inimesele on 200 krooni suur raha. Ligi viieprotsendilise palgavahe nimel tasub lasta end tunnipalgale üle viia, sest normtundide väljamaksmise kohustus on tööandjal nagunii,» ütles Peterson.

Petersoni hinnangul ei pruugi alampalga saajatel üksinda tegutsedes palgakorralduse muutmiseks piisavat mõjujõudu olla ning soovitas seepärast pöörduda abi saamiseks oma erialajärgse ametiühingu poole.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 november 2007

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kas ka riigiteenistujatel, kellele on määratud töövõimetuspension, on õigus saada pikendatud puhkust?

Riigiteenistuja põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Teie infost loeb välja, et töövõimetuspensioni saajate pikendatud puhkuseosa on seitse päeva.

Kuna tegemist ei ole seitsmepäevase lisapuhkusega, mis liidetaks põhipuhkusele, ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikule antakse juba pikendatud põhipuhkust 35 kalendripäeva, siis ei pikenda töövõimetuspensioni maksmise fakt ametniku puhkust.

•• Vastavalt puhkusetasu arvutamise korrale säilitatakse töötajale, kes viimase kuue kuu jooksul on saanud ainult põhipalka, kokkulepitud palk. On olnud arvamusi, et see kehtib sellisel juhul, kui töötaja põhipalk ei ole muutunud viimase kuue kuu jooksul. Kas see on nii? Kui näiteks töötaja põhipalka tõstetakse vahetult enne puhkusele jäämist, kas tal säilitatakse siis see uus kokkulepitud palk või arvestatakse sellisel juhul ikka päevatasu alusel puhkusetasu?

Puhkusetasu arvutamise korra järgi säilitatakse puhkusetasuna töötaja põhipalk, kui viimasel kuuel kuul maksta talle ainult põhipalka. Selle aja sees muudetud põhipalk jääb ikka põhipalgaks ning ei ole vajadust kasutada keskmise kalendripäeva arvestust. Tahtnuks määruseandja põhipalga muutumise puhul keskmise päevatasu arvestust kasutada, tulnuks see määruses ka täpselt näidata, kuid ei ole seda tehtud.

Kui töötaja põhipalka on vahetult enne puhkusele jäämist tõstetud, siis makstakse talle puhkusetasuks uus suurem põhipalk. Kui inimene jäi enne puhkust tööle näiteks osalise tööajaga ning põhipalk seetõttu vähenes, säilitatakse puhkusetasuks uus väiksem palk. Viimasel juhul võivad pooled küll töötajale soodsamates arvutustingimustes kokku leppida. Tööandja võib ka ühepoolselt sel juhul töötajale paremaid tingimusi rakendada.