Üksikasjad

Avaldatud: 11 detsember 2007

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
jurist

•• Kas on õige küsida tööandjalt viivist, kui palk pole laekunud vastavaks kuupäevaks?

On küll. Juhul kui tööandja sellest keeldub, võib töötaja nõuda viivist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Palgaseaduse § 35 kohaselt maksab tööandja töötajale palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise puhul iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast, s.t netopalgast. Viivisenõude aegumistähtaeg on neli kuud.

•• Kui töölepingus on kirjas, et töö tegemise koht on Eesti Vabariik, aga tegelikult Soome Vabariik, siis kas tööandjal on õigus küsida elamispinna eest raha? Ja kui suur on välislähetuse summa?

Kui töö tegemise kohaks on töölepingus näidatud Eesti, siis saab Soomes töötada töölähetuse alusel. Töölähetuse korral peab tööandja palgaseaduse § 27 alusel tagama keskmise palga ning hüvitama sõidukulud lähetuskohta ja tagasi, majutuskulud lähetuspaigas (kuludokumendi alusel, alammäär on 800 krooni ööpäevas) ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud. Välislähetuse korral makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest päevaraha vähemalt 350 krooni päevas. Tulumaksuvabalt võib see summa olla kuni 500 krooni päevas.

Täpne päevaraha suurus tuleks juba enne lähetusse sõitu kokku leppida, soovitan lepingu vormistada kirjalikult.

Töölähetuse kulude hüvitus ja päevaraha ei ole palk, neid summasid ei arvestata keskmises palgas, puhkusetasus, haigusrahas ega mujal.

Küsija peaks tingimata hoolikalt uurima oma töölepingut, võib-olla on seal mingeid kokkuleppeid elamispinna kohta, kuid need ei tohi olla vastuolus seadusega.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 detsember 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Ille Grün-Ots

Ületunnitöö tegemise kokkulepe tuleks kindlasti kirjalikult fikseerida.

Helistad sõbrale reedel kell kuus – nädalalõpp ja teeks midagi. “Oh, olen tööl, läheb veel paar tunnikest,” on vastus. Helistad nädala, kahe pärast samal ajal – jutt sama. Rohkem enam ei helista.

Kolme nädala pärast helistab sõber ja küsib roppväsinud häälega: “ Ega sa mõnd head tööõiguse juristi tea?” Tegi teine, lollike, ületunde. Enda meelest hirmus tubli, et palgapäeval kena lisaraha näha. Selgus aga, et tühjagi. Ülemus vaid irvitas: ise ei saa tööga töö ajal hakkama ja kui ei saa, siis tulebki nii kaua teha, kui asi tehtud saab. Mis raha siin veel?!

Õigusbüroo Conseil jurist Inge Veso on veendunud: vaatamata sellele, et töötaja ei jõua tööd valmis seadusega ette nähtud tööajal, ei saa tööandja teda kohustada töötama üle kokkulepitud tööajanormi. Ta täpsustab: “Töölepingu mõiste järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd ja tööks loetakse töötegemist kui protsessi. Kuna töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööajanormi, siis, vaatamata sellele, et töötaja ei jõua tööd valmis, ei saa tööandja kohustada töötajat töötama üle kokkulepitud tööajanormi, välja arvatud vääramatu jõu korral.”

Veso soovitab igal juhul enne ületundide tegemist tööandjaga kokkulepe sõlmida: “Seadus ei sätesta kokkuleppe kirjalikku vormi. Töö- ja puhkeaja seadus ütleb, et ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel. Ületunnitöö tegemise kokkuleppes tuleb kokku leppida ka ületunnitöö hüvitamise viisis: kas ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega või makstakse lisatasu. Siiski on soovitav kokkulepe sõlmida kirjalikus vormis või meilide vahetamise teel. Kuid kokkuleppe puudumine ületunnitöö tegemiseks ei võta töötajalt õigust nõuda lisatasu võimaliku tehtud ületunnitöö eest. Vaidluse korral on oluline ületunnitöö tõendamine, mistõttu on võimalik kasutada ka tunnistajaid, e-kirju jne.”

Ülemus “kiusab”

Ikkagi: tööaeg on meil põhimõtteliselt küll seadusega normeeritud. Mida aga ikkagi teha, kui ülemus laob nii palju ülesandeid, et neid pole võimalik kaheksatunnise tööpäeva jooksul teha ja peab pidevalt 10–12 tundi tööl istuma? Veso seisukoht on, et tööülesanded, mida töötaja on kohustatud täitma, peavad olema kirjeldatud ja kokku lepitud töölepingus. “Ülesandeid ja kohustusi, milles ei ole kokku lepitud või mis ei tulene seadusest, ei ole töötaja kohustatud täitma. Töötaja on kohustatud tegema vaid kokkulepitud tööd, täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, kuid seda ikkagi kokkulepitud tööaja piirides.

Kui ülemus “laob” ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö käigust ja nende täitmiseks peab töötaja pidevalt ületunde tegema, on see ületunnitöö. Kui aga lihtsalt tööl “istutakse”, siis see küll ületunnitöö olla ei saa.”

Vääramatu jõud

Vääramatu jõud kohustab töötama
•• Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata.

Vääramatuks jõuks loetakse:
•• loodusõnnetust või tootmisavarii ennetamist või nende tagajärgede kiire kõrvaldamise vajadust
•• õnnetusjuhtumi, tööseisaku, tööandja asjade hävimise või riknemise ärahoidmist
•• ajutiselt äraoleva töötaja asendamist
•• muud seaduses sätestatud juhud.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 detsember 2007

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Annika Küüdorf,
Töökeskkonna Halduse OÜ ja Karelli arstikeskuse töötervishoiuarst:

Ligi 80 protsendil kontoritöötajaist esineb tervisekontrollil luu-, lihas- ja liigessüsteemi ning silmade tervisehäireid.

Silmade tervisehäired on sageli tingitud töötaja enda hooletusest – töötatakse tunde arvutiga ega tehta puhkepause või silmade võimlemisharjutusi. Lihas- ja liigesevalud ning selgroo deformatsioonid on sageli tingitud valedest tööharjumustest ja mitteergonoomiliselt kujundatud arvutitöökohast.

Kui ettevõttes tehakse riskianalüüsi, tuleb kindlasti ära hinnata arvutiga töötamise kestus, samuti kas töökohad on ergonoomiliselt kujundatud ning kas töötajail esinevad tervisekaebused. Riskianalüüsi tulemusena koostab tööandja tegevuskava, kus näeb ette võimalikud meetmed, et oma töötajatel tervisehäireid ennetada või vähendada. Üks meetmetest on ka töötajate füüsilise aktiivsuse tõstmine pärast tööd.

Kui tervisekontroll teeb konkreetsele töötajale ettepaneku massaažiks või mõneks muuks tervist edendavaks rehabilitatsioonivõimaluseks, peaks tööandja selle töötajale kas osaliselt või täies ulatuses kompenseerima.

Kui töötajal on nägemine halvenenud, tekkinud nn kuiva silma sündroom või muu tervisehäire ning kaebused on tekkinud või süvenenud ettevõttes töötamise ajal, on tööandja samuti kohustus osaliselt või täielikult hüvitada nägemisabivahenditega (prillid, läätsed, arvutiprillid, luup, kuvariekraanikate) seotud kulud.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 detsember 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Kui kuupalgaline kontoritöötaja teeb pärast oma tavapärase tööaja lõppu (17.00) ületunde kella 20-ni, kas siis töö tasustamisel tuleb maksta kahe tunni eest 10% lisatasu tunnipalgamäärast õhtusel ajal töötamise eest ning kolme tunni eest lisatasu 50% tunnipalgamäärast ületundide eest? Ehk teisisõnu – kui ületunnid jäävad õhtusesse või öisesse aega, siis kas makstakse selle aja eest tavapärast töötasu + ületunni lisatasu (50% tunnipalgamäärast)? + lisatasu õhtusel ja/või öisel ajal töötamise eest vastavalt vähemalt 10% või 20% tunnipalgamäärast?

Töö- ja puhkeaja seadus ei tee kuupalgalise kontoritöötaja suhtes mingeid erandeid. Ületunnitöö suhtes tuleb pooltel kokku leppida. Samas kokkuleppes tuleks näidata ka hüvitamise viis – lisatasu või vaba aeg.

Seega peab tööandja taotlema töötajalt üle normi töötamist või vähemalt olema sellega nõus. Kui tööandja seda ei tee ja vahel isegi ei tea, et kontoris tehakse hilisõhtuni tööd, ei saa rääkida ületunnitööst ega ka lisatasudest sel põhjusel, et töötaja ei ole ilma kokkuleppeta kohustatud üle oma aja tööd tegema.

Kui aga üle normi töötamiseks ja selle rahaliseks hüvitamiseks on kokkulepe olemas, tuleb selle eest ka kuupalgalisele kontoritöötajale maksta lisatasu ületunnitöö eest vähemalt 50%, õhtusel ajal töötamise eest 10% ja öisel ajal 20% töötaja tunnipalga määrast. Kõik lisatasud arvutatakse tunnipalgast lähtudes eraldi ja lisatakse põhipalgale.