Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2008

• Palgaseadus
• Äripäev

Merike Lees

Asendustöötajate põuda puhkuste hooajal aitab leevendada väike rahasüst töötajale, kes ise endale asendaja hangib.

Puhastusteenust pakkuvas ISS Eesti ASis on aasta otsa käinud projekt "Leia endale puhkuse ajaks asendaja". Ettevõtmine on väga hästi õnnestunud ja selle tulemusel on firma saanud 50 asendajat.

"Teenindusjuhid ütlesid, et sellist suve nagu eelmine polnud neil veel olnud - isegi töödejuhatajad said puhata," rääkis ISS Eesti personalijuht Helo Tamme.

Paljud asendajad on olnud töötaja sõbrad või sugulased, kellega koos on jäädud seda kohta jagama.

Töötaja ergutamiseks tagasihoidlik summa

Summad, mida töötajale asendaja leidmisel makstakse, ei ole suured. Asenduse korral on summa 300 krooni, kui töötaja soovitab kedagi alalisele tööle, kes ka pärast katseaega pidama jääb, saab ta preemiaks 500 krooni.

Helo Tamme sõnul sobib selline süsteem hästi lihttöötajate motiveerimiseks.

"Lihttöötaja on praegu siiski veel see inimene, kes jookseb paarisaja krooni pärast ühest firmast teise," kinnitas Tamme. "Nende jaoks on 300 krooni väga oluline."

Soovitajate esmane sõel on tihedam

Puhastusteenindaja palgad on sõltuvalt töötaja koormusest väga erinevad.

"Inimesele, kes käib kaks korda nädalas kaks tundi mõnel objektil koristamas, on see 300 krooni nagu teine palk," selgitas Tamme.

Üheksa aastat ISSis töötanud puhastusteenindaja Natalia Potõkunova on toonud juba mitu asendajat, kellest mõni on ka tööle jäänud.

Asendajaid leiab Natalia sõprade ja tuttavate hulgast - päris võõrast ta tööle soovitada ei julgekski.

Natalia vahendaks tuttavaid tööle ja asendajaks ka siis, kui selle eest raha ei antaks. Väikese boonuse üle on ta aga väga õnnelik ning summa suuruse üle nurisema ei hakka.

Osakoormusega töötajat täiskoorumusele

TNT Eestis on asendajate leidmine samuti peavalu valmistanud. Nemad on pannud põhirõhu juba olemasolevate osakoormusega töötavate õpilaste ja tudengite täiskoormusega rakendamisele kolleegide puhkuste ajal.

Neid on praegu kaheksa. Ajutisi asendajaid väljapoolt TNTd ei saa nad kasutada, kuna nende töö eeldab vähemalt ühekuulis väljaõpet.

Operatsioonide osakonna juhi Taavi Tali sõnul värbasid nad tudengeid hiljutisel töömessil "Võti tulevikku", kust õnnestus leida kaks inimest. Raha nad motivaatorina ei kasuta.

"TNT-l on piisavalt hea maine, et inimesi ligi tõmmata," sõnas Tali.

Tali lisas: "Ega raha pole ka paha mõte ning soovituste alusel värbamine on lollikindlam, sest inimese taust on paremini teada ja esmane sõel tihedam."

Pidevalt kõrgem tunnihind asendusvõimelistele

Osakoormusega inimestele antakse puhkust sarnaselt teistele töötajatele: osa suvel ja osa talvel.

"Planeerimise koha pealt on tegemist suure väljakutsega et kõik töölõigud tehtud saaks," tunnistas Tali.

AS A. Le Coq maksab kõrgemat tunnihinda neile inimestele, kes valdavad tootmisliinidel rohkem kui ühte töökohta ja on võimelised vajadusel kolleege asendama.

"Inimesi on suvel lihtsalt tiba rohkem, kui masina taga kohti," selgitas joogitehase personalijuht Külli Kask.

Suveks planeeritakse täiendavat koosseisu, kergetel töödel saadakse abi ka õpilastest ja töötajate lastest.

Kiire abi töötaja asendamiseks rendifirmast

Kui asendaja alt ära hüppab saab uue töötaja juba järgmiseks päevaks personalirendifirmast.

Puhkusel olevate töötajate asendamiseks kasutatakse üha aktiivsemalt renditöötajaid. Iga aastaga lisandub meie klientide hulka uusi ettevõtteid, kes sellist teenust esimest korda kasutavad, kuid suur hulk on ka vanu kliente, ütles rendifirma Manpower müügijuht Kristjan Vanaselja.

Renditöötaja kasutamine ei tule tööandjale odavam, kui ise palgata, sest tasu töötaja eest on selle ametikoha keskmine brutotasu koos maksudega. Küll on aga renditöötaja leidmine tööandjale lihtsam, rääkis Personalipunkt Extra projektijuht Piret Valgma.

Kõige sagedamini soovitakse Manpowerist rentida asendajateks sekretäre, assistente ja raamatupidajaid. Ehkki suvehooaeg tõotab tulla tihe, ei ole Personalipunktis veel töötajatele broneeringuid tehtud.

Neil on pakkuda kelnereid, ettekandjaid, baaritöötajaid, kokki, sekretäre, raamatupidajaid, müügiesindajaid, ehitajaid, müüjaid, liht- ja abitöölisi, keda annab erinevatele ametikohtadele kohandada.

Ühe päevaga on aga töötajat raske leida isegi rendifirmast, tunnistas Vanaselja. "Loomulikult teeme kõik, et leida vajalik töötaja võimalikult kiiresti, kuid me ei ole siiski kiirabi," märkis ta. Lisaks ametioskustele, on väga oluline, et töötaja kliendi ettevõttesse sobiks.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2008

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Mati Feldmann

Puhkuseplaanid on enamikul töötajatest selleks aastaks tehtud, aga kel veel mitte, sellele võib järgnev ehk huvi pakkuda. Vaatluse all on selle aasta juuli ja august ja variandid: kas puhata juulis või augustis.

Veel tuleb teha eeldus, et töötajal on üldiselt fikseeritud kuupalk ja puhkuseraha arvestatakse eelneva kuue kuu keskmise põhjal, kuna on lisandunud preemiaid või muid tasusid. Meie teeme oma edaspidised arvestused brutopalgas.

Kalendrikuud pole vennad: tööpäevi võib ühes kalendrikuus olla 19-23. See sõltub kuu enda pikkusest, laupäevadest-pühapäevadest ning riigipühadest.

Märkame seaduspärasust, et rahaliselt on puhkust kasulikum võtta selles kuus, milles on rohkem tööpäevi.

Ütleme nii, et 22 ja 23 tööpäevaga kuud on puhkamiseks soodsad, 21 tööpäevaga on neutraalne ja 19 ning 20 tööpäevaga kuud ebasoodsad. Neutraalne tähendab seda, et vaadeldav periood ei sisalda üldse puhkust.

Võib ilma tõestuseta teadmiseks võtta, et näiteks selle aasta juuni oma 19 tööpäevaga on puhkamiseks üpriski ebasoodne ja resulteerub rahaliselt n-ö miinuses.

Efekt on kergemini mõistetav, kui vaadelda kaht kõrvuti kuud koos ja arvutada läbi alternatiivid: puhkus juulis ja töö augustis või töö juulis ja puhkus augustis. Juuli on tööpäevade poolest rikas (23), august aga jällegi vaene (20). Skeem annab tugeva eelistuse puhkusele juulis: teie võit on keskeltläbi kolm päevapalka. Täpselt sama lugu, täpselt samadel põhjustel on ka järgmisel aastal.

Puhka kuus, milles rohkem tööpäevi

* juuli: 23 tööpäeva, 28päevane puhkus 01.07-28.07
* august: 20 tööpäeva, 28päevane puhkus 01.08-29.08 (sees üks riigipüha)
* I variant: puhkus juulis ja töö augustis
* töötaja sissetulek: 28 päeva puhkuseraha (01.07-28.07) + 3 päevapalka (29.07-31.07) + 1 kuupalk (august)
* II variant: töö juulis ja puhkus augustis
* töötaja sissetulek: 1 kuupalk (juuli) + 28 päeva puhkuseraha (01.08-29.08)
* järeldus: I variant annab juurde 3 päevapalka

Püüan ennetada skeptikute vastuväiteid

* Vastuväide: augustis puhkaja saab tänu riigipühale, 20. augustile, ühe päeva võrra pikema puhkuse.
* Augustis puhkaja ei saa pikemat puhkust, kuna see päev on vaba ka tööl käijatel.
* Vastuväide: reedel, 1. augustil puhkust alustada on mõttetu - keegi niiviisi ei toimi.
* Kui jätta kõrvale antud skeem ehk tööpäevade arvu efekt, siis miks ei võiks puhkusega alustada 1. augustil? Puhkuse viimane päev on reede, 29. august, ja nädalalõpp tuleb katkematult juurde, seega saab järjest puhata 31 päeva.
* Tõenäoliselt võtaks töötaja puhkuse alates esmaspäevast, 4. augustist. Ent siis on puhkuse viimane päev riigipüha tõttu 1. september ja me peaksime oma skeemis arvesse võtma ka septembri.
* Vastuväide: puhkuseraha sõltub eelmise kuue kuu preemiatest, aga seda ma ju ei arvesta.
* Ei arvesta, sest sel pole antud juhul tähtsust. Eeldan, et puhkuserahad on võrdsed ja n-ö taanduvad välja.
* Vastuväide: kui puhkus on planeeritud nii, et pool jääb juulisse ja pool augustisse, siis skeem ei tööta.
* Töötab, aga osaliselt. Kui võtta täpselt 14 puhkusepäeva juulis ja 14 augustis, võidab juurde vähemalt ühe päevapalga.
* Vastuväide: kui võtta puhkust vaid kaks nädalat, siis skeem samuti ei tööta.
* Töötab, aga samuti osaliselt, positiivsed ja negatiivsed efektid on poole nõrgemad.
* Vastuväide: see on tüütu kalendris päevade rehkendamine, pealegi, kui on vaja mingil ajal puhata, siis sel ajal ka puhkus võetakse.
* Nõus sellega, et tihti tingivad puhkuse aja näiteks perekondlikud põhjused. Tüütu kalendrilappamise kohta aga: jätke meelde, et puhata (kas või osaliselt) on kasulikum selles kalendrikuus, milles on rohkem tööpäevi.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 märts 2008

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Soovisin nädal aega puhata ning kirjutasin puhkuseavalduse esmaspäevast reedeni. Kuid tööandja vastas, et puhkusetasu arvestab ta ainult kolme, mitte viie päeva eest. Ka päevatasu arvutamine jäi arusaamatuks. Kas kuupalgalisel pole siis päevapalk ühesugune, ükskõik kas ta töötab või puhkab?

Puhkuseseaduse kohaselt võib puhkust osade kaupa anda ainult poolte kokkuleppel. Üks katkematu osa peab kestma vähemalt 14 kalendripäeva, teiste osade pikkus võib olla lühem. Seega pole seadusvastane võtta ülejäänud puhkust kas või ühe päeva kaupa, kui töötaja nii soovib ja tööandja on sellega nõus. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes võib töö-andja küll oma firmas kehtestada väikseima antava puhkuseosa suuruse, näiteks seitse kalendripäeva korraga, kuid siis tuleb sellist korda rakendada ka kõigi töötajate suhtes.

Kui küsija tööandja oli nõus puhkusega esmaspäevast reedeni, tuli puhkusetasu maksta viie kalendripäeva eest. Tööandjal ei olnud õigust jätta kahe päeva tasu maksmata. Kui ta seda siiski tegi, võib küsija nõuda seda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Arvutamisviis aga oleneb sellest, kas töötaja on viimasel kuuel kuul saanud ainult põhipalka (ja püsivat lisatasu) või on palk olnud lisatasude, preemiate või tükitöö tõttu kuude lõikes erineva suurusega. Kui maksti ainult põhipalka või põhipalka ja püsivat lisatasu, siis säilitatakse puhkuse ajaks seesama palk koos lisatasuga.

Kui aga töötaja sai eelneva kuue kuu jooksul peale põhipalga veel eri suurusega lisatasusid (nt asenduse, ületunnitöö vms eest, maksti preemiaid või töötas ta tükitöö alusel), tuleb puhkusetasu arvutada kalendripäeva keskmise tasu järgi. Päevatasu leidmiseks liidetakse viimase kuue kalendrikuu jooksul teenitu ning jagatakse see sama kuue kuu kalendripäevade arvuga (v.a riigipühad). Nii saadakse ühe puhkusepäeva tasu. Et puhkusetasu makstakse siin kalendripäevade, s.t ka laupäevade-püha-päevade eest, jääbki puhkuse päevatasu väiksemaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 märts 2008

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Postimees

Riigikohus märkis oma tänases otsuses, et tükipalgasüsteemi puhul ei pruugi olla rakendatavad töölepingu seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ja palgaseaduse sätted, mis reguleerivad töötamist üle tööaja normi, puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel ja öisel ajal ning vastavate lisatasude maksmist.

Tükipalgasüsteemi puhul on võimalik kokku leppida selliselt, et töötaja kohustub töötama kokku lepitud tööajal, kuid saab tasu tehtud töö koguse järgi, kirjutab tsiviilkolleegium oma otsuses.

Kui ta nõustub töötama üle seaduses sätestatud tööaja normi, esialgu kokkulepitust kauem, puhkepäevadel, riigipühadel ja õhtusel või öisel ajal, ei ole seda võimalik käsitatada olukorrana, kus rakenduvad töölepingu seaduse need sätted, mis sellist olukorda reguleerima peaksid, selgitas riigikohus.

Kolleegium lisas, et selline kokkulepe töö tasustamiseks üksnes tehtud töö koguse alusel ei ole iseenesest vaadeldav töölepingu tingimusena, mis on töötaja jaoks halvem seaduses sätestatust ning on seetõttu kehtetu.

Samas märkis kolleegium, et antud säte jääb kehtima töötaja suhtes, kes omab õigust määrata oma tööaega.

Toimetas Jarmo Siim, Postimees.ee