Artiklid
- Üksikasjad
Merike Lees
Isapuhkuse pikkus oleneb isa töövormist: ajatöötaja saab puhata kaks nädalat, graafiku alusel töötav mees aga kuni poolteist kuud.
Uuest aastast saavad mehed isapuhkust tööpäevades, kõiki teisi puhkusi arvestatakse kalendripäevades. Näiteks kui isa töötab 24tunnistes vahetustes, siis on tal kuus ainult seitse tööpäeva ja puhkus võib venida pooleteise kuu peale, samas kui ajatöötaja saab puhata ainult 10 tööpäeva ehk kaks nädalat.
Juristid ja personalijuhid on segaduses, kuid sotsiaalministeeriumi tööeluarengu osakonna juhataja Egle Käärats kinnitas, et nii ongi. Tööpäev on tööpäev, ükskõik kui palju tunde sellesse kuulub. Seega võidavad selle seadusega nii need isad, kes töötavad pikkades vahetustes graafiku alusel kui ka need isad, kes töötavad vähendatud koormusega.
Käärats möönis, et see on ainult ametniku soovitus ja kui selle peale laekub õiguskantsleri kaebus või kohtu otsus, siis tuleb selle seaduse rakendus ümber muuta.
G4S loeb tunde
Suure hulga meessoost töötajatega G4Si personalijuht Valdur Peebo oli nõutu ja tõdes, et see on probleem. "Eeldame, et inimene peab saama 10 järjestikust tööpäeva puhkuseks, kuid siis võib juhtuda, et tal jääb normtunde puudu," rääkis Peebo. Normtundide alusel saab aga töötaja palka.
Töögraafikut ette võttes ütles Peebo, et nad on valmis pakkuma töötajale 80 vaba töötundi. 80 töötundi arvestas ta kümne kaheksatunnise tööpäeva järgi. Tundide arvestust on aga keeruline vormistada, kuna seadus ei näe ette sellist võimalust, samuti ei võimalda seda personaliarvestusprogrammid.
Tunniarvestus tekitaks aga teistpidi ebavõrdsust: siis oleks kontoritöötaja puhkus pikem kui 24tunniseid vahetusi tegeval töötajal. Selle vältimiseks tuleb kohendada graafikut või võimaldada kompenseerivat vaba aega, pakkus Peebo.
Sama nõutu kui Peebo oli ka tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam, kelle jaoks oli ebaselge, mitu tööpäeva on 24tunnises vahetuses.
"Me ei räägi normtunnipäevast vaid tööpäevast, ja kui kümme tööpäeva jaotub pooleteisele kuule, siis on isikul õigus saada selle perioodi ulatuses isapuhkust," sõnas Käärats.
Töövahetus = päev
Tundide lugemisega ei olnud nõus ka Heli Raidve Tööõigusabi juht Heli Raidve. "Arvan, et 24tunnises vahetuses olemine ei võrdu kolme tööpäevaga ja 10 tööpäeva ei saa ammendatud kolme sellise vahetusega," nentis ta.
Töö- ja puhkeaja seaduse N 2 lg 4 kohaselt on tööpäev ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Seega ei ole 24tunnine vahetus nagu kolm tööpäeva. "Kuna seadusandja ei ole isapuhkust määranud tundides, siis ma ei kujuta ette, kuidas saaks seda selgesõnalist paragrahvi teistmoodi (ja lapsele kahjulikumalt) tõlgendada ja 24tunnise vahetuse kolmeks tööpäevaks lugeda," ütles Raidve.
Uuest aastast tõusis ka isapuhkuse tasu. Kui varem sai isapuhkuse päeva eest 66 krooni, siis nüüd säilitatakse isale keskmine palk, mis ei tohi olla suurem kui kolm keskmist palka.
Ebavõrdsus ei häiri
Vaatamata ilmsele ebavõrdsusele ei ole tänasest kahenädalasele isapuhkusele jääv müügimees Viljar Luik kade.
"Mina saan oma lapsega ka pärast tööd tegelda, 24tunnises vahetuses ei ole see aga võimalik," sõnas ta päästeteenistuses ja tuletõrjes töötajaile mõeldes. Küll aga rõhutas Luik isapuhkuse tasu olulisust. See oli tingimus, miks ta üldse isapuhkusele sai jääda. Ka Valdur Peebo oli veendunud, et keskmise palga maksmine tõstab isapuhkuse populaarsust, sest seni ei kasutatud seda just sissetuleku olulise vähenemise tõttu.
- Üksikasjad
Riina Kallas
Sel aastal on töötuskindlustushüvitist võimalik saada maksimaalselt 13 718 krooni kuus.
Võrreldes eelmise aastaga tõusis hüvitise maksimumäär 2120 krooni ehk 15,4 %, teatas Eesti töötukassa.
2006. aastal oli maksimumhüvitise määr 9764 krooni, 2005. aastal 8704 krooni, 2004. aastal 8045 krooni ja 2003. aastal 6563 krooni kuus.
Maksimaalne töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on see 295 krooni ja 01 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal tasutud töötuskindlustusmaksete alusel.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu 12 kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne töötuks jäämist. Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on vastavalt 50% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli 2007. aastal 663 299 inimest, mis on 3,1 protsenti rohkem kui 2006. aastal.
- Üksikasjad
Kadri Masing
Numbril 6 406 000 vastab jurist tööpäevadel tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele.
Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul võib küsida töölepingut, töö- ja puhkeaega, palka, puhkuseid ja töökeskkonda, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavaid küsimusi.
Infotelefonis ei anta vastuseid töösuhetes tekkinud lahkarvamuste lahendamiseks. Keerulisemates küsimustes ja pikemat selgitust vajavatel helistajatel on soovitav tulla kohaliku inspektsiooni juristi vastuvõtule.
Infotelefon töötab igal tööpäeval kella 10 kuni 14.
Eelmisel aastal töötas infotelefon kolmel nädalapäeval kahe tunni kestel.
- Üksikasjad
Sandra Goudin
Pärast keskkooli lõpetamist tööle minnes ei liiguta end alla 10 000kroonise kuupalga eest naljalt ükski noor. Kui juba kõrgharidus käes, peab tööandja eelnimetatud summa vähemalt kahekordistama, arvavad mitmed praegused tudengid ja gümnaasiuminoored.
Nõo Gümnaasiumi abiturient Anna Bõstrova on kindel, et võib peale kooli lõpetamist küsida 10 000 krooni suurust palka täiskohaga töö eest. Samas ainult keskharidusega kindlasti ei maksa piirduda. "Kuna tänapäeval on spetsialiseerumine väga tähtis, siis hästitasustatav töö nõuab kõrghariduse olemasolu. Erialast tööd ei tohiks ilma kõrghariduseta üldse teha, kuigi alati on erandeid, näiteks vastava väljaõppeta ehitajad" arvas Anna.
Lisaks palgale on oluline meeldiv töö
Kahjuks juhiks, nagu kõik noored tahavad, kohe peale hariduse omandamist ei saa. "Kuskilt peab ju alustama: kõrgemad ametikohad nõuavad kogemusi. Seega oleksin nõus alguses leppima ka väiksema palgaga," nentis Anna. Tema jaoks on tähtis see, et saaks teha just seda, mis talle meeldib ja mitte töötada ainult raha pärast.
"Pärast kõrghariduse omandamist soovin saada tunduvalt kõrgemat tasu: algusperioodil 20 000 krooni ringis," on Anna oma võimetes kindel.
Üks variantidest rahvusvaheliste kogemuste saamiseks on kahtlemata vabatahtlik töö. See on hea võimalus teiste kultuuridega tutvuda ja ennast proovile pannes iseend paremini tundma õppida.
Magistrikraad kindlustab üle 20 000 kroonise palga?
Estonian Business Schooli avaliku halduse tudeng Birgit Simm on nõus investeerima iseendasse, et tal oleks tulevikus konkurentsieelis ka teiste tublide tudengite seas. "Olen teinud vabatahtliku tööd ja seda eelkõige kogemuste pärast. Hiljem tööintervjuudel ei küsita, palju selle eest raha saadud on, vaid tähtsamat rolli mängib kogemuse kvaliteet," seletas kolmandal kursusel õppiv Birgit.
Kõrghariduse olemasolu on kindlasti tähtis. See näitab, kuivõrd on inimene valmis end arendama. Kui juba magistrikraad käes, küsiks Birgit kindlasti üle 20 000 kroonist kuupalka. "Samas oleneb kõik sellest, millised on tööülesanded ja töö iseloom," lisas Birgit.
Erinevalt Eestis õppivatest noortest on 21. Kooli vilistlane Kristo Timberg otsustanud omandada kõrghariduse välismaal. Mullu septembrist õpib ta Glasgow Universitys Inglismaal.
"Üldiselt on minu arvates viimaste aastatega miinimumpalga väärtus langenud ja Eesti kontekstis pakuks ma keskkooli lõpetaja kohta selleks numbriks, olenevalt siis tööst 40-80 krooni tund või siis 10 kuni 15 tuhat krooni kuus," arvas Kristo.
Erinevalt Birgitist ja Annast usub Kristo, et kõrgharidus on ülehinnatud. Eriti paistab see välja Eestis, kus lõviosa keskkooli lõpetajatest ülikooli astuvad. Väga paljudel juhtudel ei määra palgasummat mitte haridus, vaid töö, mis tehtud saab.
Ülikoolis õppides lükkavad noored tööleminemist ning isikliku sissetuleku teenimist edasi, kuid samas investeerivad ka tulevikku, võimalusse edaspidi suuremat palka teenida.
Kristo usub, et kõrgharidus ei tohiks olla palgasumma juures määrav, aga see loob eeldused edasiseks arenguks pikas perspektiivis.
"Bakalaureusekraadiga välismaalt ja mõnede töökogemustega julgeks mina küsida Eestis ilmselt keskmiselt 17 kuni 25 000 krooni kuus," ütles ambitsioonikas Kristo.
Kommentaarid
Kadri Johanson, CV Keskus ASi ärijuht
Tööandjad saavad järjest negatiivseid kogemusi absurdsete palganõudmiste osas. Põhjendamatuid nõudeid kuulevad nad sageli ka kogemuseta tööturule sisenejatelt. Kiire majanduskasv on pea peale pööranud stabiilse palgapoliitika, keskmine palgakasv on püsinud üle 20% juba mõnd aega. Seega ei saa noori otseselt süüdistada, kui nad pea kaotavad.
Haridus on oluline, samas puudub meie kiirelt muutuval tööturul reegel, et kõrgharidusega töötaja teenib rohkem kui kõrghariduseta ning magister omakorda veelgi enam. Hea haridus on sama hinnas kui väga head spetsialisti-taseme oskused. Hea haridus on eduka karjääri lävepakk, ülejäänu on inimese enda teha.
Reet Kaarelson, Ariko ReServi konsultant
Paari eelmise aasta kogemuse põhjal võib väita, et noorte palgaootused on kõrgemad kui tööandjad maksta soovivad.
Näiteks müügiinimeste puhul, keda oleme konkurssidel otsinud, on vastselt kõrgkooli lõpetanud noored hinnanud end tööturul kõrgemalt kui tööandjad. Tudengid, kes on ise oma õpingute eest maksnud, küsivad suuremat palka ja mõnikord ka saavad seda. Selliselt eristuvad näiteks EBSi ja Audentese lõpetajad.
Vastselt kõrgkooli lõpetanute palgasoov kipub 20 000 krooni kanti jääma, aga kogemusteta inimese puhul pole see siiski reaalne. Haridus on küll väga oluline, aga mitte olulisim, mille järgi tööandja valib.
TASUB TEADA
* Palgaläbirääkimiste eel tasub Võimalusel välja uurida valdkonna keskmised palgad.
* Tutvuda tulevase ettevõtte tausta ning palgapoliitikaga.
* Teada ja hinnata oma tugevaid ning nõrku külgi (miks mitte teha enda kohta SWOT-analüüsi).
* Käituda-riietuda korrektselt, olla paindlik ning samal ajal suuta põhjendada oma palgasoove.
Loe ka
* Kasulikke näpunäiteid ja situatsioonikirjeldusi tööotsijale www.cvkeskus.ee/career.php
* www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=21&text_id=825
- Üksikasjad
Uue seaduse järgi pikendatakse vanemahüvitise maksmist uutele taotlejatele ja neile vanematele, kellel vanemahüvitise saamise õigus tuleva aasta 1. jaanuari seisuga kestab.
Last hooldavale vanemale hüvitatakse 2007. aastal 455 päeva jooksul 100 protsenti eelmise kalendriaasta keskmisest töötasust. Hüvitise maksmise aega pikendatakse 2008. aastal 575 päevani.
Mittetöötava vanema puhul pikendatakse hüvitise maksmist 14 kuult 18 kuuni.
Pikemalt saavad hüvitist ka need vanemad, kelle hüvitise saamise õigus lõpeb pärast 1. septembrit 2007.
Töötaval isal on õigus saada kümme tööpäeva isapuhkust, siis kui ema on rasedus- ja sünnituspuhkusel või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Puhkuse eest hakkavad isad saama oma keskmist palka. Puhkuse eest makstakse isale tema keskmist palka, kuid mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist brutokuupalka.
Lehekülg 1471 / 1636
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee