Helve Toomla
jurist
Töötan poes müüjana, lepingu järgi poole kohaga. Veebruarikuu töögraafikusse pandi mulle 60,5 ületundi. Kas juhatajal oli õigus ilma minu nõusolekuta nii palju töötunde juurde panna? Ning kuidas peaks neid tasustama?
Poole kohaga töötamine tähendab osalist tööaega ehk poolt tööaja üldisest riiklikust normist. Küsija tööajanorm on seega neli tundi päevas ehk 20 tundi nädala kohta. Tõenäoliselt töötab ta tööaja summeeritud arvestuse kohaselt. Sel juhul ei lähtuta päeva- ega nädalanormist, vaid arvutatakse kogu arvestusperioodi tööajanorm.
Oletame näiteks, et arvestusperioodiks on kolm kuud selle aasta mai, juuni ja juuli. Nendes kuudes on kokku 63 tööpäeva ehk 504 töötundi, küsija tööajanorm oleks 252 tundi. Need töötunnid võivad jaotuda graafikus ebaühtlaselt, mais näiteks 104 tundi, juunis 76 ja juulis 72 tundi. Kokku on töötajale tagatud 252-tunnine tööajanormijärgne töö, ületunnitööd tehtud ei ole. Mais on tööpäevad küll pikemad kui neli tundi, kuid need korvatakse juulis.
Seega saab ületunnitöö tööaja summeeritud arvestuse korral tekkida alles arvestusperioodi lõpuks, kui on ületatud kogu arvestusaja norm. Ületunde päevade või kuude lõikes sel juhul ei arvestata. Kui töötaja selle näite korral töötaks kolme kuu jooksul kokku 262 tundi, teeks ta kümme ületundi.
Küsija pole oma tööaja arvestusperioodi kirja pannud, seepärast ei saa ka täpset vastust anda. Kui arvestuse ajavahemik on ühest kuust pikem, ei pruukinud veebruaris ületunnitööd olla. Kui aga arvestuse ajaks on üks kuu ja tööandja ilma küsija nõusolekuta nägi töögraafikus ette ületunde, on seadust rikutud, sest ületunnitööd saab üldjuhul teha poolte kokkuleppel. Kui küsija on nüüdseks juba üle normi töötanud, peab ta selle eest saama lisatasu vähemalt 50 protsendi ulatuses oma tunnipalga määrast. Ületunnitööd võib poolte kokkuleppel hüvitada ka vaba ajaga vähemalt ületunnitööga võrdses ulatuses.
