Autor: Agne Narusk
Kuigi selle kalendriaasta puhkusegraafikud tuli kokku panna juba jaanuari lõpuks, lubavad toimetusse tulnud küsimused oletada, et segadus on majas siiani.
Paljud töötajad ei tea, mitu päeva nad puhkavad, kui pikalt nad üldse puhata tohivad, kuidas puhkust välja võtta ning kui palju ja millal selle aja eest makstakse. Jurist Helve Toomla vastab lugejate küsimustele.
Kas komandeeringuraha ning haigushüvitis arvestatakse samuti puhkusetasu hulka?
Ei arvestata.
Töötaja läheb puhkusele ja talle arvutatakse puhkuseraha kuue kuu teenistuse põhjal, nagu seadus käsib. Siis aga saab ta preemiat, mis hõlmab ka puhkuseraha aluseks olnud perioodi töötulemusi. Kas puhkuseraha peab hiljem ümber arvestama ja töötajale juurde maksma?
Puhkusetasu arvutamise kord ümberarvestamist ette ei näe. Kuid selle võib kehtestada tööandja ise ja selles võidakse kokku leppida töö- või kollektiivlepingus töötajale soodsama võimalusena. Puhkusetasu arvutamisel võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi.
Minu palka tõsteti kaks kuud enne puhkusele jäämist, kuid puhkusepäeva tasu arvestati vana palga järgi (töötan riigiasutuses). On see õige?
Töötajale, kes ei ole puhkusele eelnenud poole aasta jooksul saanud lisatasu ega preemiat ning kellele ei ole palka arvestatud ka tükitöö alusel, makstakse puhkusetasuks sama palka, mida ta saaks töölkäimise korral. Sel juhul ei arvutata keskmist päevatasu üldse, ei kuue ega kahe kuu palga järgi, vaid palk makstakse ette.
Kui küsija sai kuue kuu jooksul kogu aeg ainult põhipalka ilma ühegi preemia või lisatasuta esimesed neli kuud väiksemat, viimased kaks kuud suuremat , siis tulnuks talle puhkuse ajaks säilitada ehk maksta viimast ehk siis suuremat põhipalka. Sel juhul soovitan saamata jäänud puhkusetasu maksmise avaldusega pöörduda kõigepealt oma asutuse juhi poole.
Kui küsija töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ametnikuna, siis tuleb kaebus esitada halduskohtule ühe kuu jooksul, kui aga töölepingu alusel, siis nõue töövaidluskomisjoni või kohtusse nelja kuu jooksul päevast, mil talle puhkusetasu vähem maksti.
(Vt ka: Puhkusetasu suurus oleneb kuue kuu tuludest, 25.03 EPL-i töörubriik, ja Puhkusetasu arvutamise kord, määrus nr 278, 23. 08.2001)
Kas töövõimetuspensioni saavale töötajale võib teisel tööaastal anda põhipuhkust vastavalt puhkuste ajakavale täies ulatuses ehk 35 kalendripäeva? Kuidas aga käituda siis, kui töövõimetuspension määrati aprillis ja puhkusegraafiku järgi läheb ta puhkusele augustis?
Töövõimetuspensionäril on õigus saada pikendatud põhipuhkust kõigi kuude eest, mil talle töövõimetuspensioni maksti. Kui seda maksti kogu teise tööaasta vältel, siis peab ta saama ka 35 kalendripäeva puhkust täies ulatuses. Kui aga töövõimetuse protsenti vähendatakse nii, et pensioni enam keset tööaastat ei maksta või ka vastupidi pension määratakse tööaasta kestel, siis tuleb selle tööaasta puhkusepäevi arvutada sõltuvalt sellest, mitu kuud ollakse töövõimetuspensionär.
(Vt ka: puhkuseseaduse § 9 lg 2 ja Puhkusetasu ja hüvitise suurus ning maksmise kord riigieelarve vahenditest, määrus nr 287, 28.08.2001)
Firma üldine poliitika on, et müügiosakond saab puhkust juulis ja augustis. Mina aga soovin puhata hoopis novembris. Kas mul on õigus nõuda puhkust mulle sobival ajal?
Soovitud ajal peab puhkust andma: naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemale (nii emale kui ka isale), kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; vanemale, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last lapse koolivaheajal; alaealisele; tööga seotud tervisekahjustuse tõttu töövõime osaliselt kaotanud töötajale.
Teiste töötajate puhkuse aja määrab tööandja töökorraldust ning võimalusel töötajate soove arvestades. Kui küsija ei kuulu ühtegi loetletud rühma, pole
tal õigust nõuda puhkust talle sobival ajal. Küll aga võib ta proovida tööandjaga kokkuleppele jõuda. (Vt ka: puhkuseseaduse § 16)
Tähtis teada
Puhkus
28 kalendripäeva
Iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva pikk, v.a ametnike, õpetajate jt erandrühma kuuluvate töötajate puhkus.
Et puhkust saada, peab olema töötatud vähemalt pool aastat. Siis saab puhata kaks nädalat.
Üks osa
14 kalendripäeva
Üks puhkuseosa peab olema vähemalt 14 kalendripäeva pikk. Teise osa võib välja võtta kas või ühe päeva kaupa, kui sellega on nõus nii töötaja kui ka tööandja.
Mis on lapsevanema lisapuhkusepäevad ja kuidas neid kasutada, vaata 12. veebruari EPL-i tööküljelt.
Abiks on ka kehtiv puhkuseseadus ja töölepinguseadus.
