Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Ille Grün-Ots

Kus töö, seal palk. Kus palk, seal maksud. Aga kui palju, kellele ja kuidas?

Igast sadamast eestlast enam väidetavalt ei leia. Igast Euroopa riigist küll – ja suur osa neist rabab seal kodumaisest suurema palga nimel tööd teha. Kes ehitab, kes kitkub kalkuneid.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo sõnul sõltub asi sellest, kas tööandjaks on Eesti või välismaa firma: “Kui inimene töötab ajutiselt välismaal ning tööandja on välismaa firma, tasutakse maksud sinna riiki, kus töötatakse. Kui tööandjaks on Eesti äriühing, siis oleneb maksude maksmine välismaal viibimise ajast – kui töötaja viibib välismaal alla 183 päeva järjestikuse 12 kalendrikuu jooksul, siis maksab maksud Eestisse, kui kauem, siis töökoha riigile.”

Tallinna mees Priit on käinud Soomes katuseid ehitamas juba 17 aastat, seda küll vahepeal väikeste vaheaegadega. Tema sõnul on Soome firmad, kes välistööjõudu kasutavad, maksude suhtes tänapäeval väga hoolikad.

Kui Priit 1990. aastal esimest korda laeva istus, et Soome tööle sõita, käisid asjad veidi teistmoodi. Tööluba polnud. “Ega me sadamast kaugemale saanudki – sõber ajas piirivalvele natuke vale juttu,” muigab Priit tagantjärele. Tollal oli selline ilma loata Soomes tööl käimine üsna levinud.

Palka maksti mustalt

Soome tööle sai aga Priit tollal ikkagi. Firma, kes töökäsi vajas, ajas siinse Soome saatkonna kaudu tööloaasjad korda. Tolleaegsete maksude kohta ütleb Priit, et polnudki mingeid makse – palka maksti n-ö mustalt. Asi muutus seaduslikuks, kui töötajate välismaale saatmisega hakkasid tegelema vahendusfirmad.

Kui inimene käib tööl ja saab palka, tihti on tal ka laenud ja mõni pensionisammas, millelt võimalik makstud tulumaks tagasi saada, siis tuleb tal üldjuhul täita ka tulumaksudeklaratsioon. Siinkohal tekib Kindsigo sõnul pikemaajalise välismaal viibimise korral küsimus, millise riigi residendiga on tegemist – kas endiselt Eesti residendiga või muutub isik selle välisriigi residendiks, kus ta töötab.

Residentsuse määramise juhend on üleval MTA kodulehel aadressil www.emta.ee. “Kui isik jääb Eesti residendiks, esitab ta Eestis ka oma tuludeklaratsioo-ni. Tuludele, mis on teenitud välismaal üle 183 päeva töötades, rakendub vabastusmeetod, s.t neid tulusid tuleb näidata, kuid lisamaksu tasuda ei tule. Lühiajalise töötamise korral rakendub krediidimeetod – maksuko-hustuse arvutamisel lahutatakse Eesti tulumaksust välismaal tasutud tulumaks. Kui isik on ikka Eesti resident ja ta deklareerib maksustatavat tulu, siis saab sellest ka mahaarvamisi teha,” selgitab Kindsigo.

Soovitused
Kui töö kestab üle kuue kuu

•• Enne lahkumist selgita välja, kas Eestil on sõlmitud kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping sihtkohariigiga.
•• Kui viibid teises riigis kauem kui kuus kuud, võivad mõlemad riigid pidada töötajat oma residendiks.
•• Kui elukoht Eestis säilib, peetakse töötajat Eesti seaduste alusel Eesti residendiks ka Eestist eemal oldud aja vältel.
•• Kui teine riik peab töötajat oma residendiks, siis väljastab ta vastava tõendi.
•• Kui riikide vahel on kehtiv maksuleping, välditakse topeltresidentsust ning topeltmaksustamist maksulepingu alusel.
•• Kohale jõudes selgita, kuidas toimub töö tasustamine ja kas teises riigis tekib maksukohustus.
•• Hoia alles ning vajadusel esita maksu- ja tolliametile sihtriigis tasu saamise ja maksude tasumisega seotud dokumendid.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 jaanuar 2008

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Heike Härma
Heli Raidve Tööõigusabi jurist

Enamasti antakse töötajale puhkust puhkuste ajakava alusel, mis tuleb tööandjal koostada ja töötajatele tutvustada jaanuaris.

Kui tööandja puhkuste ajakava nõutaval ajal ei koosta, on töötajal õigus valida puhkuse aeg ise, teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette. Selline karm sanktsioon teenib ka töötaja era- ja perekonnaelu puutumatuse tagamise eesmärki.

Kui tööandja oma kohustust ei täida ja jaanuaris puhkuste ajakava ei koosta, siis ei saaks töötaja planeerida oma eraelu ning peaks ootama, millal tööandja suvatseb talle puhkust anda.

Selline olukord oleks lubamatu ja riivaks oluliselt töötaja õigust perekonna- ja eraelule, seetõttu ongi seadusega antud töötajale õigus kirjeldatud juhul oma elu korraldamiseks määrata oma puhkuse aeg ise.

Tervise kaitse ja töövõimetuse hüvitamise eesmärgist tulenevalt on ka tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajatel õigus saada puhkust nende poolt valitud ajal.

Tervise kaitsmise eesmärgist tulenevad samuti põhimõtted, mille kohaselt töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda ja tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata. Samast põhimõttest tuleb reegel, et puhkus antakse alati tervikuna.

Ainult töötajaga kokkuleppel on võimalik jagada puhkus osadeks, kusjuures sellise kokkuleppe saavutamisel peab üks osa puhkusest olema vähemalt 14 kalendripäeva.

Vaidluste vältimiseks peaks tööandjal puhkuse osadeks jagamise kohta olema esitada eraldi kirjalik kokkulepe.

Samamoodi kirjalikult tuleb muuta ka puhkuste ajakava.

Puhkuste ajakava muuda kirjalikult

Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude ilmnemisel tuleb kõikidel juhtudel teha kirjalik puhkuste ajakava muutmine.

Puhkuste ajakava muutmiseks võib olla mitmeid põhjuseid: töötaja haigestumine enne puhkuse algust või puhkuse ajal, poolte kokkuleppel puhkuste ajakava muutmine, töötaja eriõiguse tekkimine (rasedus- või sünnituspuhkus, lapse sünd) vm. Kui puhkuse kasutamist takistav asjaolu tekib enne puhkuse algust, viiakse puhkus tervikuna üle poolte kokkuleppega määratud muule ajale.

Kui puhkuse kasutamist takistav asjaolu tekib puhkuse ajal, on kaks tegutsemisvõimalust, mille rakendamine sõltub oluliselt töötaja käitumisest. Kui töötaja kavandatud puhkuse lõppemise päevale järgneval päeval tööle ei tule ning n-ö ise pikendab oma puhkust haiguspäevade võrra, olulist probleemi ei teki, sellisel juhul on puhkus kokkuvõtteks tervikuna ära kasutatud.

Kui töötaja tuleb kavandatud puhkuse lõppemise päevale järgneval esimesel tööpäeval tööle, kaasas haigusleht, tuleks ta kohe suunata tagasi haiguse tõttu kasutamata jäänud päevi puhkama või sõlmida kirjalik kokkulepe kasutamata jäänud puhkuseosa üleviimiseks teisele ajale.

Kui puhkust ei pikendata või kokkulepet ei saavutata, võib töötaja valida saamata puhkuse kasutamise aja ise, teatades sellest kirjalikult kaks nädalat ette.

Teave
Puhkuseseaduse N 16 kohaselt on tööandja kohustatud andma puhkust töötaja poolt soovitud ajal:
* naisele vahetult enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust, mehele naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
* naisele ja mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
* alaealisele;
* alla 7aastast last kasvatavale vanemale;
* 7-10aastast last kasvatavale vanemale lapse koolivaheajal.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2008

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
jurist

•• Töötan praeguses töökohas eelmise aasta märtsikuust. Tean, et puhkust antakse töötatud aja eest. Minul on täispuhkus 35 kalendripäeva. Oktoobris sain puhkust 15 päeva. Tööandja ütles seejärel, et ülejäänud 20 päeva pean ka 2007. aastal välja võtma. Kuidas sellega on? Kui oleksin võtnud 2007. aastal kõik 35 päeva välja, kas siis 2008. aastal saan samuti ikka 35 päeva või on see juba ette antud puhkus?

Tööaasta puhkus ei pea olema iga kalendriaasta lõpuks kasutatud, selles osas küsija tööandja eksib. Puhkust antakse tööaasta eest ja üldjuhul tööaasta kestel. Tavaliselt tööaasta ei kattu kalendriaastaga, see algab tööle asumise päeval ja kestab 12 kuud. Üldjuhul tuleb kogu tööaasta puhkus korraga anda, selle osakaupa kasutamine on lubatud üksnes poolte kokkuleppel.

Erandiks on ainult esimene tööaasta, kui töötajal tekib õigus puhkusele pärast kuuekuust töötamist. Küsija puhkus saab välja teenitud 2008. aasta märtsis, nii võib tema ülejäänud 20 puhkusepäeva jääda sellesse aastasse. Poolte kokkuleppel võib küll ka esimesel tööaastal anda puhkust täies ulatuses, kuid kui töötaja seda ei soovi, siis ei saa tööandja teda ühepoolselt puhkusele saata.

Kui küsija siiski kasutas oma ülejäänud 20 kalendripäeva veel 2007. aastal, siis on ta saanud kogu oma tööaasta puhkuse kuni 2008. aasta märtsini.

Järgmise tööaasta puhkuse peab tööandja näitama jaanuaris koostatavas ajakavas ja seda võib anda juba ka avansina nende kuude eest, mis ei ole puhkuse alguse ajaks veel välja teenitud.

Näiteks 2008. aasta aprillis võib kasutada juba kogu 35-päevast puhkust kestva tööaasta märtsist 2008 kuni märtsini 2009 eest. Tööaasta arvestuses tuleb muidugi näidata ka kuu-päevad. Mina neid ei tea, sellepärast ei saa ka täpset tööaastat näidata.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 jaanuar 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic ASi juhtiv maksukonsultant

Ehkki sellest aastast arvestatakse täiendavat maksuvaba tulu juba esimese lapse pealt, jõuab raha vanemate kontole alles tuleval aastal.

Paljude inimeste maksukoormusele avaldab positiivset mõju see, et 2008. aastast saab üks lapsevanematest täiendava maksuvaba tulu 27 000 krooni juba esimese alaealise lapse eest. Seega kui peres on kaks alaealist last, kellest kumbki maksustatavat tulu ei saa, siis saab 2008. aasta kohta esitatavas tuludeklaratsioonis üks vanematest oma tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 54 000 krooni.

Residendist füüsilise isiku tulumaksukoormust alandas maksuvaba tulu suurenemine 27 000 kroonile aastas ehk 2250 kroonile kuus.

Uudsena ei kuulu 2008. aastast maksustamisele füüsilisest isikust ettevõtja poolt talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu 45 000 krooni ulatuses kalendriaastal.

Kuna finantsteenuste turul on olnud üleüldine intressimäärade suurenemine, siis tõuseb 2008. aastast 5 protsendile minimaalne intressimäär, millega oma töötajale laenu andmist ei loeta erisoodustuseks.

Kui tööandja annab töötajale laenu madalama intressiga kui 5% aastas, siis loetakse tegeliku intressimäära ja 5% vahe erisoodustuseks. Lisaks tuleb arvestada, et teatud juhtudel kuulub tulumaksuga maksustamisele kogu seotud füüsilisele isikule antud laenu põhisumma (kui laenude, avansside, ettemaksete suurenemine kalendrikuus ületab 50% eelmise kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast).

Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad peavad arvestama, et 2008. aastast suureneb minimaalse sotsiaalmaksu arvestamise aluseks olev baassumma 2700 kroonile, mis tähendab, et sotsiaalmaksu tuleb maksta vähemalt 891 krooni kuus.

Seda kohustust ei ole töötajatel ja FIEdel, kes saavad riiklikku pensioni, on tööle asunud või töölt lahkunud jooksval kuul, on palgalisel puhkusel, kasvatavad vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last, või kolme või enamat alla 19aastast last, või kes on õpilased või üliõpilased, jm seaduses nimetatud juhtudel.

Taust
Otseste maksude muudatused 2008
* tulumaksumäär alaneb 22 protsendilt 21 protsendile
* maksuvaba tulu suureneb 24 000lt 27 000 kroonile
* täiendav maksuvaba tulu alates esimesest lapsest
* metsanduse FIEle maksuvaba 45 000 krooni aastas
* intressi miinimum erisoodustuse kontekstis 3%-lt 5%-ni
* sotsiaalmaksu kuumäär tõuseb 2000lt 2700 kroonile