Holger Roonemaa
Seaduseelnõu järgi ei pea tööandja enam maksma koolituselt erisoodustusmaksu.
Uue töölepinguseaduse eelnõu kohaselt ei pea tööandja enam maksma erisoodustusmaksu, kui ta saadab töötaja tasemehariduskoolitusele.
See oli üks meie kindel nõue, et investeeringud tasemeharidusse tuleb erisoodustusmaksust vabastada, ütles tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Sisuliselt tähendab see, et kui näiteks kaubanduskontsern saadab töölise logistikat õppima, tuleb praegu koolituskuludele liita ka tulumaks ja sotsiaalmaks ning õppemaksule lisandub nii tuhandeid kroone.
Teistest erinev haridus
Veskimäe sõnul tekkis selle nõude kaotamise vajadus, sest Eesti haridussüsteem on nii paigast ära kui vähegi annab. Kui vaatame näiteks Euroopa esimest 15 riiki, siis kutseõppes õpib igal pool vähemalt 6070 protsenti inimestest ning kõrghariduse osa on siis vastavalt 3040 protsenti. Meie arvud on vastupidised ja seetõttu peame ise endale vajalikke inimesi koolitama, lausus ta ning lisas, et praegu pole Eestis valdkonda, kus ei esineks spetsialistide puudust.
Kui me tahame saata endale vajaliku inimese edasi õppima, siis on see ettevõtte huvides ning seda ei tohi karistada, ütles Veskimägi. Kui laialt eelnõusse jõudnud erisoodustusmaksu vabastamist käsitlevat punkti kasutama hakatakse, ei ole veel selge. Kuidas see detailidesse jõuab, on rakendussätte küsimus. Selleni jõutakse alles hiljem, ütles Veskimägi. Ta lisas siiski, et ettevõtja asi ei tohiks olla kinni maksta koolitust üldse ega teha soodustusi töötajatele, kelle õpitavat teemat pole selles ettevõttes üldse vaja.
Miks peab näiteks ehitusettevõte andma õppepuhkust ehitajale, kes õpib samal ajal iluaiandust? Maksan kõik õppepuhkused küll kinni, aga tean juba ette, et pärast kooli lõpetamist läheb ta ka uuele tööle. Veskimäe sõnul oleks täienduskoolituse tasumine mõistetav siis, kui see on ka ettevõtte huvides.
Suurettevõtja Rein Kilk ütles, et erisoodustusmaksust vabastamine loob töötajate motiveerimiseks tugeva hoova. Eesti hiilgab suhteliselt väikse täiskasvanuõppes osalevate inimeste hulgaga. Umbes kuus protsenti töötajatest õpib või täiendab ennast, aga eesmärgiks on seatud Euroopa Liidu keskmine 12 protsenti. Meie inimeste harimine on ju ometi kogu riigile tervikuna kasulik ja on arusaamatu, miks peaks tööandjaid selle eest maksuga karistama, rääkis Kilk.
Kilgi sõnul võiksid erisoodustusmaksu alt välja jääda ka tervise edendamise kulud, sest seegi on kogu riigi huvides. Osalt ongi see võimalik ka praegu. Maksuameti tõlgenduse kohaselt saab selliseid kulutusi teha, kui need on ette kirjutanud töötervishoiuarst ettevõttes läbi viidud töökeskkonna riskianalüüsi põhjal.
Töötukassa kulud kahekordistuvad
Jah, me saame hakkama, kinnitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel vastuseks küsimusele, kas nad saavad hakkama juhul, kui peavad hakkama maksma ka koondamishüvitisi seda näeb ette uus töölepinguseadus.
Töötukassa on riskiprognoosi aluseks võtnud IMF-i 2007. aasta juuli negatiivse majandusprognoosi, mis näeb 2010. aastaks (kui uus töölepinguseadus peaks kehtima hakkama) ette 10,5-protsendist töötuse määra ja keskmise palga kolmeprotsendist kasvu.
Näiteks kõikide koondamisjuhtumite katmisel prognoosime aastaks 2010 koondamistega seotud hüvitiste väljamakseteks koos sotsiaalmaksuga 198 miljonit krooni, ütles Paavel.
2007. aastal oli sihtfondi kulu kokku 89 miljonit krooni, sinna laekus sama ajaga 229 miljonit krooni. Eelarve kannatab lisakohustused välja eelkõige seetõttu, et praeguste tingimuste juures laekumised ületavad väljaminekuid, lisaks on uued kokkulepped sõlmitud eeldusel, et maksemäär tõuseb, kuid ei ületa 1,5 protsenti, selgitas Paavel.
Veskimägi: poliitikud võiksid end tagasi hoida
Mind hämmastab ja häirib, et poliitikud võtavad uue töölepinguseaduse eelnõu kohta juba sõna ning otsivad vigu, kuigi nad ise ei ole eelnõu teksti veel näinudki, lausus tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
Kui tööandjad ja töövõtjad on selles seaduses leidnud kompromissi ja tingimused on mõlemale osapoolele vastuvõetavad, siis ei tohiks see olla enam poliitikutele koht oma reitingu parandamiseks, lisas Veskimägi, viidates mitmete riigikogulaste hiljutistele sõnavõttudele.
Veskimägi tõi eraldi esile koondamishüvitist puudutava seaduseosa, mille järgi tuleb ettevõtetel vajaduse korral maksta seda ühe kuu palga osas ning ülejäänu lisab töötukassa. See punkt ongi ainuke ja kõige lihtsam asi seadusest, millest mõned poliitikud aru saavad. Aga nad ei saa aru, et koondamiskulud ei ole ainult tööandja kulud, vaid selle maksavad kinni need töötajad, kes ettevõttesse alles jäävad.
Ta tõi näiteks, et kui ettevõte koondab kümnest inimesest viis, siis alles jääval viiel pole mingit lootust palgatõusule, kui koondatavatele tuleb kinni maksta mitme kuu töötasu. Samal ajal töötukassas raha lihtsalt seisab. Neid asju ei viitsi keegi analüüsida, vaid öeldakse lihtsalt emotsioonidest oma seisukoht välja. See häirib nii meid kui ka ametiühinguid.
